Tsiviilasi nr: 2-06-37258 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-37258
§ 1045
lg 1 p 5 alt 3 või §
§ 1045lg 1 p 2 alt-s 2 sätestatud teo.
Sest, kui kostja ei pane toime hageja suhtes õigusvastast tegu ega ähvarda selle toimepanemisega, siis ei saa ka õigusvastast tegevust keelata. Ka VÕS § 1055 lg 1 lauses 2 sätestatu eeldab delikti üldkoosseisu esinemist, st vähemalt hageja tegu, millega kaasneb õigusvastase tagajärjena §-s 1055 lg 1 lauses 2 sätestatud tagajärg, põhjuslikku seost ja kahju või siis vastavate asjaoludega ähvardamist. Sellest tulenevalt kontrollib kohus, kas käesoleval juhul esineb delikti koosseis. Eespool asus kohus seisukohale, et hagejal ei ole õigust maja seina sellisel viisil vallata, järelikult ei saa väita, et kliimaseadme paigaldamise keelamine oleks tegu, mida saaks kvalifitseerida VÕS §
§ 1045
lg 1 p-s 5 sätestatud teona, millega pandaks toime hageja valdusõiguse rikkumine. Sellisel kujul seina valdamise õigust kostjale ei ole ning seetõttu ei saa sellisel kujul valdamise keelamine ka rikkuda hageja õigust seina valdamisele. Käesoleva menetluse raames ei esine mitte seda olukorda, kus hageja maja välisseina teatud viisil valdab ja kostja talt valduse ära võtab, vaid käesoleval juhul häirib hagejat see, et kostja ei luba hagejal seina valdust hageja poolt soovitud viisil teostada ning vaidlus käib sellise õiguse olemasolu või puudumise suhtes. 10. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostja poolt kliimaseadme õue paigaldatava osa maja välisseina külge paigaldamine võiks olla kvalifitseeritav VÕS §
§ 1045lg 1 p 2 alt-s 2 sätestatud teona.
Kohtu hinnangul peaks kostja poolt kliimaseadme eemaldamine ja eemaldamisega ähvardamine põhjustama hagejale tervisekahjustuse tekkimise ja kliimaseadme eemaldamine ja eemaldamisega ähvardamine peab olema kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4), sest kahju kuulub hüvitamisele üksnes sellisel juhul. Kohus selgitas hagejale ka kohtuistungil, et hagi sellisel alusel rahuldamine eeldab põhjusliku seose olemasolu ja palus hagejal põhjusliku seose olemasolu selgitada. Hageja esitas oma selgitused ja leidis, et asja arutamise võib lõpetada. Kohus, analüüsinud asjas esitatud asjaolusid sh hageja ja kostja selgitusi, leiab, et selle vahel, kui korteriühistu kliimaseadme õue ulatuva osa eemaldab ja selle vahel, et kostjale tekib võib- olla peale seda infarkt või insult, ei ole omavahel põhjuslikus seoses. Vastav seos jääb väga kaugeks. Konkreetsel juhul ei põhjusta kliimaseadme töö lõpetamine otseselt 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-06-37258 hagejale ühegi haiguse tekkimist ega hageja tervisliku seisundi halvenemist. Hageja terviseprobleemid ei teki ega süvene mitte sellest, kui kliimaseadme töö lõpetatakse, vaid sellest, et hagejal on vastav tervislik seisund. Samal põhjusel ei saa asuda seisukohale, et kostja paneks kliimaseadme välisseina küljest eemaldamisega toime hageja tervise kahjustamise VÕS § 1055 lg 1 lause 2 tähenduses, sest kostja poolse käitumise (kliimaseadme võimalik eemaldamine) ja hageja võimaliku õigusvastase tagajärje (tervise kahjustumine) vahel puudub kohane põhjuslik seos.
- Kuivõrd kohus asus seisukohale, et hagejal ei ole vaidlusaluse seina sellisel kujul valdamise õigust, et hageja võiks seina külge kliimaseadet paigaldada ning et sellist õigust ei saa hagejal olla ka VÕS §-st 1055 tulenevalt, siis ei oma tähendust hageja ja kostja väited, mis puudutavad seda, kas hageja tervis ja elu sõltuvad kliimaseadmest ja kas vastavad meditsiinilised seosed on tõendatud või mitte.
- Eespool toodust tulenevalt, olles analüüsinud kõiki poolte poolt esile toodud asjaolusid, maakohtu poolt varasemas menetluses esitatud aluseid ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt nimetatud aluseid, asub kohus seisukohale, et kehtiv õigus ei näe ette mitte ühtegi alust, mis võiks anda hagejale hageja poolt soovitud viisil kliimaseadme paigaldamise õiguse. Kuivõrd hagejal sellist õigust ei ole, siis ei saa ka kohus kostjat sellise kliimaseadme talumiseks kohustada ja kliimaseadme demonteerimisest hoidumiseks kohustada. Kuivõrd hagejal ei ole õigust ühelgi õiguslikul alusel kliimaseadet paigaldada, siis ei oma käesolevas asjas tähendust ka hageja täiendavad väited aluste kohta, mille suhtes kohus leidis, et kliimaseadme paigaldamise alust ei esine ega kostja vastuväited nende väidete ja hagi suhtes. Kohtukulude jaotus
- TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kaupo Paal Kohtunik 5
(5)