Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule ning kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, välja- 2 mõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja Eve Mändlo on kohustunud käendajana laenusaaja kohustuste täitmise eest vastutama maksimummääras summas 36 000 krooni, seda nii lepingust tulenevate kohustuste kui ka lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest. Hageja on oma lepingust tuleneva kohustuse täitnud ja laenusumma kostja 1 kontole üle kandnud, kuid kostjad oma kohustust laenumaksete tasumiseks nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kostjad ei täitnud oma kohustusi ka pärast hageja poolt meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemisehoiatuse väljastamist, mistõttu hageja oli õigustatud lepingu üles ütlema ja nõudma kõigi lepingust tulenevate kohustuste kohest täitmist. Seega tuleb kostjatelt välja mõista põhivõlg koos kõrvanõuetega kokku summas 30 077.99 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad väikelaenuleping nr 21718 koos üldtingimustega, käendusleping, konto väljavõte, võlateatised, hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ning teatis lepingu ülesütlemisest, samuti intresside ja viiviste arvestus ning hageja hinnakirjad ja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressidele ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja E M poolt isiklikult vastu võetud 10.12.2008 ja kostja A H poolt – 12.01.2009. Materjalide kättesaamisel on kostjad andnud oma allkirja. Seega oli kostjal E M `l vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks – 25.12.2008 (vastavalt tähtpäevale järgneval tööpäeval – 29.12.2008) ja kostjal A H `l – 26.01.2009. Hagimaterjalide väljastamisel kohus ühtlasi selgitas kostjatele hagile kirjaliku vastuse esitamata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostjad kohtule käesoleva ajani vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Antud asjas puudub avalik huvi, pooltevahelise kokkuleppe sõlmimine on lubatud, mistõttu õiguslikud takistused tagaseljaotsusega asja lahendamiseks puuduvad. Hagi on menetlusse võetud ning väljastatud kostjatele tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks detsembris 2008, seega kuuluvad kohaldamisele TsMS § 407 lg 1 sätted kuni 01.01.2009 kehtinud redaktsioonis ning kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada ka omal algatusel. Hagi kuulub rahuldamisele avalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid üle ei korda. 3
lg 1 kohaselt kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Antud juhul on käenduslepingus sätestatud
ja 145 tulenevalt käendaja solidaarne vastutus koos põhivõlgnikuga, mida
Hageja nõue ei ületa nimetatud summat. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174-1 lg 3 tulenevalt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.. Vastava nõude menetluskulude hüvitamiseks ja kulude suuruse on hageja esitanud juba hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, s.o. summas 1750 krooni. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et tagaseljaotsusega hagi täielikul rahuldamisel kuuluvad asjas hagejal esinenud menetluskulud täielikult kostjate poolt solidaarselt hüvitamisele. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 09. märtsil 2009.a Nooremreferent /allkiri/ I.Külavee I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.