TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1820 Otsuse kuupäev 30.12.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Mati Nõuakase kaebus Murru Vangla vastu varalise kahju 1500.- krooni nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 15.12.2008, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Mati Nõuakas; Vastustaja: Murru Vangla, esindaja Endel Pillau Resolutsioon Jätta Mati Nõuakase kaebus haldusasjas nr. 3-08-1820 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 30.12.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Mati Nõuakas on esitanud Murru Vangla vastu kaebuse, milles taotleb varalise kahju 1500.krooni hüvitamist. Kaebuse kohaselt on kaebaja 15.05.2008 Murru Vangla eluosakonnas andnud pesumajja pesemiseks koti sees oma isiklikud riided: dressipluus Umbro väärtusega 700.- krooni, must polo Royal väärtusega 400.- krooni ja 2 T-särki koguväärtusega 400.- krooni, kokku 1500.- krooni väärtuses. Kaebaja ei ole nimetatud esemeid vanglas peale pesemist tagasi saanud, seega hindab kaebaja kadumaläinud asjade koguväärtust 1500.- krooni ning kuna leiab, et esemed on kaduma läinud vangla süül, nõuab kaebaja vanglalt tekitatud kahju hüvitamist nimetatud summas. Kaebaja väidete kohaselt kohtuistungil on ta viibinud Murru Vanglas kuni 13.06.2008 ning ta on teinud järelpärimisi oma asjade leidmiseks vanglalt vastust saamata. Kaebaja märgib, et varasemalt ei ole asju kaduma läinud ning puudus vajadus teha pesemiseks antud asjade kohta nimekirja. Kaebaja väidete kohaselt sai ta Murru Vanglast lahkudes oma asjad kätte kinnises plommitud kotis ning ta ei avanud seda ja allkirjastas asjade kättesaamise kohta dokumendi. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Murru Vangla leiab, et pole tõendatud, et kaebaja on nimetatud esemed pesemiseks andnud ning pole neid kätte saanud. 13.06.2008 on kaebaja lahkunud Murru Vanglast ning kinnitanud oma allkirjaga, et on kätte saanud kõik esemed ning on teadlik sellest, et hilisemaid pretensioone ei rahuldata. Vastustaja viitab Murru Vangla Kodukord p. 78, mille kohaselt vangla korraldab kinnipeetavate pesu pesemist ning vangla direktori käskkirjaga kinnitatud „Kinnipeetavate isikliku üleriiete pesemise kord“ p. 3 , mille kohaselt esitavad kinnipeetavad kirjalikult nimekirja pesemisele kuuluvatest üleriietest, mida kinnipeetav kinnitab oma allkirjaga. Vastustaja esindaja kinnitab, et fikseeritud on need asjad, mis olid kaebajal enne Murru Vanglasse tulekut, kuid vanglal ei ole ühtki märki selle kohta, et kaebaja on nimetatud esemed pesemiseks andnud ning pole neid hiljem kätte saanud. Vastustaja on seisukohal, et vanglal puudub süü kaebaja esemete kaotsiminekul, mistõttu ei ole ka põhjendatud kahju hüvitamise nõue. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalide kohaselt on kaebaja pöördunud enne kohtusse pöördumist Murru Vangla poole seoses kadumaläinud riideesemetega ning Murru Vangla on kaebajale vastanud 07.08.2008 ja 09.09.2008, kohtu poole on kaebaja kahju hüvitamise nõudes pöördunud 16.09.
- Kaebuse esitaja on nõudnud Murru Vanglalt 1500.- krooni kahju hüvitamist, kuna kaebaja väidete kohaselt on vangla süül kaduma läinud tema riideesemed - dressipluus Umbro väärtusega 700.- krooni, must polo Royal väärtusega 400.- krooni ja 2 T-särki kokku maksumusega 400.- krooni, mis kaebaja väidete kohaselt on tema poolt üle antud Murru Vanglale pesemise korraldamiseks. Murru Vangla Kodukord p. 78 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval pesta isiklikke aluspesu ja sokke sauna kasutamise ajal või oma elukeskkonnas. Vangla korraldab kinnipeetavate isiklike riiete (v.a. ihupesu ja sokid) pesu väljaspool vanglat. Pesemiseks antud riiete üleandmise- vastuvõtmise tagab finants- ja majandusosakond ja eluosakonna abitööline. Murru Vangla direktori käskkirjaga 11.07.2002.a. nr. 179 kinnitatud „Kinnipeetavate isikliku üleriiete pesemise kord“ p. 3 kohaselt esitavad kinnipeetavad kirjalikult nimekirja pesemisele kuuluvatest üleriietest , mida iga kinnipeetav kinnitab oma allkirjaga. Seega tuleb igal kinnipeetaval, kes annab pesemiseks üleriided, teha nimekiri pesemisele antavatest esemetest ning kinnitada see omapoolselt allkirjaga. Antud juhul ei ole M.Nõuakas pesemiseks antud esemete üleandmise kohta nimekirja teinud väites , et pesemiseks antakse esemed koti sees ning varem kunagi pole ükski ese kaduma läinud. Kaebaja on märkinud, et esemed on pesemiseks üle antud 15.05.2008, kuid Murru Vangla väidete kohaselt puudub vanglal märge, et kaebaja on esemed pesemiseks üle andnud. Murru Vangla ei eita, et nimetatud esemed kaebajal olemas olid, kuna Murru Vanglasse saabumisel on vaidlusalused esemed kantud kinnipeetava isiklike asjade kaardile. 13.06.2008 viidi Mati Nõuakas üle Viru Vanglasse ning Mati Nõuakas on kinnitanud oma allkirjaga, et on kätte saanud Murru Vanglast lahkudes kõik temale kuuluvad esemed ning on kinnitanud, et on teadlik sellest, et hilisemaid pretensioone ei arvestata. Nimetatud dokument on vormistatud tõendina 13.06.2008 (tl. 40). Mati Nõuakas kinnitas kohtuistungil, et tema asjad olid pakitud ja plommitud ning tal puudus põhjus ja vajadus kotti avada ning kotis olevaid esemeid kontrollida ning allkirjastas dokumendi. Vastustaja esindaja sõnutsi oleks Murru Vangla töötajad pidanud koti avama ning esemeid kaebajale näitama, kui kaebaja oleks soovinud kontrollida koti sisu. Seega lahkus M. Nõuakas Murru Vanglast koti sisu kontrollimata ning huvi tundmata oma isiklike asjade vastu ning allkirjastas tõendi, kus oli sätestatud, et hilisemaid pretensioone ei rahuldata. Antud asjas on kohtul vajadus kindlaks teha, kas kaebaja poolt viidatud esemed 1500.- krooni väärtuses on kaduma läinud Murru Vangla süül või mitte. Kahju hüvitamise nõude peamiseks eelduseks on haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane ning süüline tegu avalik-õiguslikus suhtes. Kohtul on tulnud välja selgitada, millise toimingu tagajärjel väidetav kahju võis tekkida. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et Murru Vangla süül ei ole kaebaja riideesemed kaduma läinud ning seega puudub alus kaebajal Murru Vanglalt kahju hüvitamist nõuda. Kaebuse esitaja on ise jätnud täitmata Murru Vangla direktori käskkirja nr. 179/11.07.2002 p. 3 nõude , mille kohaselt peavad kinnipeetavad esitama kirjaliku nimekirja pesemisele kuuluvatest esemetest, mistõttu ei fikseeru Murru Vangla ühelgi dokumendil, et kaebaja oleks riideesemed pesumajja pesemiseks üle andnud. Samas on kaebaja Murru Vanglast lahkudes allkirjastanud tõendi, et ta on kõik isiklikud esemed kätte saanud, jättes kontrollimata isiklike asjade koti sisu enne Murru Vanglast lahkumist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 sätetest. Kohtunik Mare Priks