3-08-1204/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1204 Otsuse kuupäev 15.10.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Kalju Siilivask´i kaebus Kallaste Linnavolikogu otsusele 23.05.2008 nr.

1. Asja läbivaatamise kuupäev 30.09.2008 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Kalju Siilivask; Kallaste linna esindaja Üllar Reino Resolutsioon Jätta Kalju Siilivask´ kaebus haldusasjas 3-08-1204 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 15.10.
2. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kalju Siilivask on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Kallaste Linnavolikogu otsusele nr. 24/23.05.2008 „Linnapea Kalju Siilivask´ile umbusalduse avaldamine ja ametist vabastamine“ . Nimetatud otsuse kohaselt on avaldatud umbusaldust Kallaste linnapea Kalju Siilivask´ile ning vabastatud Kallaste linnapea Kalju Siilivask linnapea ametist
3. mail
4. Kaevatava otsuse kohaselt on Kallaste Linnavolikogu liikmed Jaak Üprus, Igor Parfenjuk, Vladimir Kromonov, Pjotr Tjurikov, Nikolai Ljapistov, Andres-Andrei Hansman, Veera Suits, Jelena Lavrova ja Malle Hilpus esitanud 15.05.2008 linnavolikogu istungil avalduse umbusaldusmenetluse algatamiseks linnapeale. Ettekandega esines Nikolai Ljapistov. Avaldus anti üle istungi juhatajale. Volikogu esimees lülitas umbusalduse avaldamise järgmise linnavolikogu istungi päevakorda. Kaevatavas otsuses on tuginetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p. 18; § 46 lg 2; lg 4 ja lg 9, Avaliku teenistuse seaduse § 132 lg 1 ja lg 2 sätetele. Kalju Siilivask taotleb tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Kallaste Linnavolikogu 23.05.2008 otsus nr. 24 ning kohustada maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalk. Kaebuse kohaselt on kaebaja suhtes rikutud menetlusnorme. Kaebaja on seisukohal, et umbusalduse avaldusele allkirja andnutest 6 inimest valdavad puudulikult eesti keelt, kes polnud suutelised mõistma, millise dokumendi nad allkirjastasid ning kõik volikogu liikmed ei olnud teadlikud istungil toimuvast, kuna ei saadetud välja materjale volikogu istungil toimuva kohta. Kaebaja tugineb KOKS § 23 lg 5 ning leiab, et volikogu istungite protokollid peavad olema kõigile kättesaadavad. Seega on igaühel, kaasa arvatud volikogu liikmetel, võimalik tutvuda volikogu istungi protokolli kantud umbusaldusavaldusega ning võtta seisukoht selle põhjendatuse osas. Kaebaja väidab, et kutse volikogu liikmetele väljastati küll õigeaegselt, kuid polnud lisatud ühtki eelnõu projekti ning mitmele volikogu liikmele oli arusaamatu , mis asjaolu põhjustas umbusalduse avaldamise. Kaebaja märgib, et vastavalt KOKS § 46 lg 9 on umbusalduse avaldamine volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamine eraldi aluseks avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. Menetlusnormide olulise rikkumise toimel formeeritud õigusvastane umbusalduse avaldamine ei saa olla KOKS § 46 lg 9 kohaldamise aluseks ja seetõttu on ametist vabastamine ebaseaduslik. Kaebaja on seisukohal, et haldusakt on motiveerimata, puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, mistõttu puudub haldusakti kontrollitavus. Kohtuistungil nendib kaebuse esitaja, et kaevatava otsuse p. 1 ja 2 on toodud erinevad mõisted „umbusaldus“ ja „usalduse kaotus“, mistõttu ei ole otsuses mõistetav teenistusest vabastamise alus. Linnavolikogu istungil on otsustatud kaebaja ametist vabastada seoses umbusalduse avaldamisega, kuid otsuse p. 2 põhjal on linnapea vabastatud usalduse kaotamise tõttu. Kaebuse esitaja taotleb kaebus rahuldada ning leiab, et umbusalduse avaldamise põhjused on välja toodud ja välja mõeldud ühe isiku poolt, kellega on kaebajal konflikt tekkinud ning kaevatav otsus on vormistatud puudulikult ja ei ole üheselt mõistetav. Vastustaja taotleb kaebus jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaevatav otsus on seaduslik ning umbusalduse avaldamine on toimunud menetluskorda järgides, kaebuse esitaja ametist vabastamine Kallaste Linnavolikogu otsusega on toimunud kooskõlas Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Avaliku teenistuse seaduse sätetega. Kaebaja väited volikogu istungi protokolli kättesaadavusest jäävad arusaamatuks ja on põhjendamatud . Kallaste linna kantseleis ja raamatukogus on 15.05.2008 volikogu istungi protokoll nr. 3 kättesaadav alates 19.05.2008 ja 23.05.2008 volikogu istungi protokoll nr. 4 alates 27.05.
5. Vastustaja väidete kohaselt valdavad volikogu liikmed eesti keelt piisavalt, et aru saada volikogu istungil toimuvast ning Kallaste linna esindaja kohtuistungil nendib, et otsuse p. 2 peab kajastama mõistet „Umbusalduse avaldamine“, mitte „usalduse kaotus“ ning palub seda lugeda näpuveaks. Kohtu seisukohad ja otsustus Tartu Halduskohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 46 lg 1 kohaselt võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise linnapeale , § 46 lõige l1 kohaselt toimub umbusalduse avaldamine volikogu istungil, § 46 lg 2 kohaselt umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda, § 46 lg 3 kohaselt on umbusaldushääletus avalik ning § 46 lg 4 kohaselt umbusalduse avaldamine vabastab linnapea linnapea kohustustest ja ametist ning linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue linnapea. Tulenevalt KOKS § 46 lg 9 kohaselt on umbusalduse avaldamine vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. Asja materjalide kohaselt on 15.05.2008 algatatud Kallaste Linnavolikogu istungil umbusalduse avaldamist Kallaste linnapea Kalju Siilivask´i suhtes. Istungi juhataja võttis vastu avalduse, et lülitada umbusalduse avaldamine järgmise volikogu istungi päevakorda. Kallaste Linnavolikogus on ll volikogu liiget, umbusalduse avaldusele on andnud allkirja 9 linnavolikogu liiget, seega on täidetud KOKS § 46 lg 1 tulenev nõue. 21.05.2008 esitas linnavolikogu esimees personaalse kirjaliku kutse koos lisadega , mis allkirja vastu on väljastatud kaebajale ning registreeriti kantselei kirjavahetuse registreerimise raamatus registreerimisnumbriga
6. 23.05.2008 toimunud linnavolikogu istungil on arutatud linnapeale umbusalduse avaldamist. Häältega : poolt 9 ja vastuhääli 1 otsustati avaldada umbusaldust Kallaste linnapea Kalju Siilivask´ile ja vabastada Kalju Siilivask linnapea ametist. Kallaste Linnavolikogu 23.05.2008 istungist võttis osa ka Kalju Siilivask, kes avaldas arvamust tehtud tööst ja umbusaldusavaldusest. 23.05.2008 on väljastatud Kalju Siilivask´ile ka Kallaste Linnavolikogu otsus nr. 24 „Linnapea Kalju Siilivask´ ile umbusalduse avaldamine ja ametist vabastamine“. Kaebaja on seisukohal, et kaevatava otsuse vastuvõtmisel on oluliselt rikutud menetlusnorme ning tema õigusi on rikutud sellega, et ta ei saa jätkata linnapeana ametis kuni Kallaste Linnavolikogu volitusel tähtaja lõpuni. Kohus on seisukohal, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Volikogu pädevuse hulka kuulub tulenevalt KOKS § 22 lg 1 p. 18 umbusalduse avaldamine linnapeale ning linnapea volitused lõppevad umbusalduse avaldamisega, mis vabastab linnapea tema kohustustest ja ametist. Kohtu pädevus on hinnata antud juhul ainult umbusaldusmenetluse läbiviimist analüüsimata selleks väljatoodud sisulisi põhjusi. Sisuliste põhjuste analüüsimiseks on aga alust üksnes siis, kui umbusaldust avaldatakse põhjusel, mis on seadusevastaselt diskrimineeriv , so. inimõigusi rikkuv. Umbusalduse avaldamise otsustamine põhineb oluliselt volikogu liikmete sisetundel ja veendumusel, kas linnapead usaldada või mitte. Seetõttu saab umbusalduse avaldamise otsust tunnistada õigusvastaseks üksnes väga kaalukatel põhjustel. Umbusalduse avaldamise otsuse seadusevastaseks tunnistamiseks vormi- ja menetluslike vigade tõttu on põhjendatud siis, kui vormi- või menetluslik viga on niivõrd oluline, et selle tõttu ei saa otsust pidada mingil juhul seaduslikuks. Samuti ei sätesta seadus ka, et umbusalduse avaldamine peab olema dokumentaalselt tõendatud. Põhjendamatu on kaebaja väide, et osadele volikogu liikmetele jäi arusaamatuks umbusalduse avaldamise põhjus ning , et volikogu liikmete eesti keele oskus on vähene. Kohtul puudub alus seada kahtluse alla Kallaste Linnavolikogu liikmete keeleoskus ning arusaam volikogu istungil toimunu kohta. Samuti ei ole üheltki volikogu liikmelt laekunud pretensiooni , et umbusalduse avaldusega tutvumiseks on jäetud vähe aega või nad pole saanud materjalidega tutvuda või mõni dokument on jäänud arusaamatuks. Vastustaja on märkinud, et Kallaste linna kantseleis ja raamatukogus oli 15.05.2008 volikogu istungi protokoll nr. 3 kättesaadav alates 19.05.2008 ja 23.05.2008 volikogu istungi protokoll nr. 4 on kättesaadav 27.05.
7. Kohtuistungil on Kallaste linna esindaja esitanud kohtule dokumendid järelvalvemenetluse kohta, mille kohaselt on Tartu Maavanem viinud läbi järelevalvemenetluse Kallaste Linnavolikogu 23.05.2008 otsuse nr. 24 seaduslikkuse üle ning tunnistanud nimetatud otsuse kooskõlas olevaks kehtiva seadusandlusega. Ülejäänud dokumendid on võetud asja juurde illustreeriva materjalina. Kuna kohus ei otsusta umbusalduse avaldamise sisulise külje üle , ei võta seega ka seisukohta esitatud väidete osas, mis puudutavad umbusaldamise avaldamist põhjustavaid asjaolusid. Umbusalduse algatamisel tuleb küll ära näidata umbusalduse avaldamise põhjused, mida on ka antud juhul umbusalduse avaldajad teinud (tl. 12). Tulenevalt Avaliku teenistuse seaduse § 132 lg 1 kohaselt vormistab volikogu teenistusest vabastamise otsusena ning nimetatud sätte lõige 2 sätestab nõuded , mida peab kajastama teenistusest vabastamise otsus. Antud juhul vastab kaevatav Kallaste Linnavolikogu otsus eelpoolnimetatud nõuetele ning kaebaja väide, et haldusakt ei vasta nõuetele, on põhjendamatu. Antud juhul tulenevad haldusakti vormistamise nõuded Avaliku teenistuse seaduse sätetest ning motivatsioon on arusaadav ning küllaldane, samuti on haldusaktis välja toodud faktiline ja õiguslik alus. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et kaevataval otsusel on p. 2 märgitud ekslikult „usalduse kaotuse tõttu“, mis peab olema „umbusalduse avaldamise tõttu“ , kuid nimetatud asjaolu ei muuda sisuliselt otsuse sisu. Eelnevalt on läbi viidud umbusalduse avaldamise menetlus ning kaebaja oli teadlik, et umbusalduse avaldamine vabastab teda linnapea kohustustest ja ametist. Asjaolu, et ekslikult on märgitud ning tehtud näpuviga otsuse p. 2 osas ja märgitud „umbusalduse avaldamise tõttu“ asemel „usalduse kaotamise tõttu“ selgitab ka Kallaste linna esindaja kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei anna põhjust kaevatava otsuse tühistamiseks, kuna tegemist on veaga, mis sisuliselt ei muuda otsustust. Umbusalduse avaldamise otsuse seadusevastaseks tunnistamiseks vormi- ja menetluslike vigade tõttu on põhjendatud ainult siis, kui vormi- või menetluslik viga on niivõrd oluline, et selle tõttu ei saa otsust pidada mingil juhul seaduslikuks. Vaidlusalusel juhul ei ole kohus tuvastanud taolisi vigu, mis annaks põhjust kaebuse rahuldamiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p.
8. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks