§-de 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 3587.- kr tagastamata põhinõue, 438,46 kr viivis. Kostja vastuväited Kostja kohustus kirjalikult vastama 26.01.2009. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 26.05.2007 ja 15.10.2007 sõlmitud OTTO kataloogist järelmaksuga ostu-müügilepingutega nr 9708 ja 11876 loeb kohus tuvastatuks, et kostja tellis hagejalt kaupu 6853.- kr eest. Kostja kohustus saadud kaupade eest tasuma järelmaksuga vastavalt maksegraafikutele. Kostja rikkus lepinguid, jättes täitmata lepingutes sätestatud kohustuse tasuda kauba eest järelmaksuga. Ka võlgnevuste tasumiseks antud täiendavateks tähtaegadeks kostja oma võlgnevusi ei tasunud. Seega leiab kohus, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjalt lepingute alusel tasumata summade väljamõistmist. Tagastamata põhisummaks on 3587.- kr, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lepingute järgi on kostja kohustatud maksma hagejale viivist osamaksete mittetähtaegsel tasumisel tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest 15% aastas. Seega 31.12.2008 seisuga kuulub lepingu alusel kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 438,46 kr. Viivise arvestus: arve nr JOE10009859 summas 119,40 kr, arve tasumise aeg 15.10.2007, viivitatud päevi 442, 119,40x0,04%x442=21,11 kr; arve nr JOE10011010 summas 225,80 kr, arve tasumise aeg 15.10.2007, viivitatud päevi 443, 225,80x0,04%x443= 40.- kr; arve nr JOE10015476 summas 3241,80 kr, arve tasumise aeg 15.03.2008, viivitatud päevi 291, 3241,80x0,04%x291= 377,35 kr.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.