) § 24 lg 1 p 2 alusel avalduse kaebusest loobumiseks. Kohtuistungil vastustaja esindaja, nõustudes taotlusega, esitas samas nõude kantud menetluskulude hüvitamiseks summas 43 030.00 krooni. Kulude aruande kohaselt kasutatud 25.9 tunnist moodustab 16,7 tundi määruskaebusele vastamisega seonduv, mis kaebaja arvates on ülepaisutatud, tekkides seetõttu, et vastuseks tema neljaleheküljelisele määruskaebusele koostati 23 leheküljeline vastus. Määruskaebuses polevat sugugi vaja käsitleda kaebuse kõiki aspekte. Lisaks osutas kaebaja veel kahele menetluskulude väljamõistmisega seonduvale aspektile: linnavalitsusel puudus olukorras, kus planeerimisosakonnas on tööl jurist, üldse vajadus kasutada advokaadi õigusabi ning teiseks – antud vaidluse temaatika kattub haldusasja nr 307-2196 vaidlusesemega. Linnavalitsuse esindaja seisukoha järgi oli tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, kus isikuõigustega seonduvat tuli väga täpselt jälgida olukorras, kus taolise lammutamisettekirjutuse täitmise praktika puudus ning kattuvus teise haldusasja probleemidega ei küüni üle 20-30 protsendi. Kohtu seisukoht
lg 1 järgi on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Vastustaja loobumistaotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leidis, et kaebusest loobumine tuleb vastu võtta. Asjast ei nähtu, et loobumine kahjustaks mingil viisil teiste isikute õigusi või vabadusi.
lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega, olles kaebajale selgitanud, et menetluse lõpetamise korral ei saa ta uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.
lg 6 kohaselt, kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud.
2 Kohus ei jaga kaebaja seisukohti vajaduse puudumisest kasutada advokaadi õigusabi ja vastuses määruskaebusele kaebuse eduväljavaadete puudumist põhjalikult analüüsida. Tegemist on mõneti teedrajava kaasusega õigusjärglusest asendustäitmise menetluses, st küsimusega, kas isik peab taluma asendustäitmist juhul kui ta sõlmis kinnistu omandamiseks müügilepingu ajal, kui asendustäitmise hoiatus kinnistul asuva ehitise osaliseks lammutamiseks oli juba tehtud ja vabatahtliku täitmise tähtaeg kulges või asendustäitmine ei olegi saavutatav kui adressaadil on näiteks pahatahtlik soov seda vältida. Arvestades lisaks taolise probleemistiku lahendamisel üleskerkivaid isikuõiguste kaitse küsimusi, võimalikke kahjunõudeid ning juhtumi segast olustikku tulenevalt kahtlustest Supeluse tn 22 kinnistu müügitehingu võimalikus tühisuses, oli linnavalitsuse poolt välise õigusabi teenuse kasutamine selles uudsuse tõttu tavalisest keerukamas kaasus antud juhul põhjendatud. Kohus märgib, et OÜ B`i poolt taotletud esialgne õiguskaitse jäeti kohtute poolt kohaldamata seoses kaebuse ilmse perspektiivitusega, millest tulenevalt pidid taolisele järeldusele jõudmiseks juba vastuses määruskaebusele kõik esitatud kaebeväited olema läbi analüüsitud ning kaebaja ja avalike huvide omavaheline suhe kaalutud. Kaebaja ise on määruskaebuses leidnud, et I astme kohtu käsitlus kaebuse eduväljavaadete puudumisest kuuel lehel on jäänud probleemi lahkamiseks selgelt pinnapealseks (määruskaebuse lk 3). Seetõttu nüüd vastustaja süüdistamine määruskaebusele liigse põhjalikkusega vastamises on kaebaja enda varasema seisukohaga selgelt vastuoluline ja kantud soovist menetluskulusid vältida või vähendada. Võib lisada, et just esialgse õiguskaitse menetluses, selle käigus antud protsessiosalise seisukohtades ja tehtud määrustes väljendatud materiaalõiguslikes seisukohtades leidis vaidlus sisulise lahenduse, muutes niiviisi kohtuistungi läbiviimise sisuliselt mittevajalikuks ja hoides ära täiendavate kohtukulude tekke. Küll saab kohtkulude väljamõistmisele arvestada, et käesolevas asjas kaebajat esindanud vandeadvokaat esindas linnavalitsust ka haldusasjas nr 3-07-2196, milles istung toimus samuti samal päeval. Arvestades mõlema haldusasja probleemistiku mõnetist kattuvust mis muutis kohtule esitatavate dokumentide koostamise vähem aeganõudvaks, leiab kohus vastustaja menetluskulud põhjendamatult suured olevat. Põhjendatud menetluskuludeks hindab kohus 35 000 krooni. Arvestades äriühingu tegutsemismastaapi ei saa sellise summa maksmine olla kaebajale liigselt koormav ega tema kaebeõigust ahistada. Eeltoodu alusel ja juhindudes
24 lg 1 p 2, lg 2, § 92 lg 6 ja § 93 lg 5 kohus m ä ä r a s:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.