2-08-76027/5

2-08-76027 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.

1. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-08-76027 Tsiviilasi Axxx Rxxxxxxxxx hagi Jõgeva linna vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 27 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AxxxxRxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx), Kostja Jõgeva linn linnavalitsuse kaudu (Suur 5 Jõgeva 48306) esindaja Sirje Pint Kohtuistungi toimumise aeg 21.01.
2. a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Vähendada Axxx Rxxxxxxxxxxt Tartu Maakohtu 14.10.2008.a. lahendiga Jõgeva linna kasuks välja mõistetud elatist.
5. Mõista Axxx Rxxxxxxxxxxx Jõgeva linna kasuks välja igakuine elatis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni laste täisealiseks saamiseni järgmiselt: 3.
6. 1000 (üks tuhat) krooni Kxxxx Rxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks, 3.
7. 1000 (üks tuhat) krooni Kxxx Rxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks ja 3.
8. 1000 (üks tuhat) krooni Kxxx Rxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks. Kohtukulude jaotus Jätta AxxxxRxxxxxxxxx poolt kantud menetluskulud Jõgeva linna kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus vähendada temalt Tartu Maakohtu 14.10.2008.a. lahendiga kostja kasuks välja mõistetud elatist. Hagiavalduse ja lisade kohaselt mõisteti hagejalt eelnimetatud kohtulahendiga välja elatis tema laste Kxxxx, Kxxxx ja Kxxx Rxxxxxxxxx ülalpidamiseks, 2175 krooni lapse kohta, kokku seega 6525 krooni. Tartu Maakohtu 14.10.2008.a määrusega võeti hagejalt ära lapsed Kxxxx, Kxxxx ja Kxxx ning anti nende elu korraldamine kostja ülesandeks. Hagis palus hageja vähendada temalt välja mõistetud elatist summani 1000 krooni lapse kohta. Nõude põhjendusena märkis hageja oma väikese sissetuleku. Hageja sissetulekuks hagi esitamise ajal oli 3489.19 krooni, mis koosnes töövõimetupensionist 2920.19 krooni ja puudega inimese sotsiaaltoetusest 569 krooni. Tervisliku seisundi tõttu pole hagejale Tööturuameti kaudu tööpakkumisi. On teinud juhtöid. Hageja märkis ka, et on asunud oma elu vastutustundlikumalt korraldama ja püüab täita oma kohustusi eelkõige laste ees. Käib AA-rühmas ja tarvitab ettenähtud ravimeid. Hageja kinnitas, et kui leiab töö on ta nõus tasuma elatis ka suuremas summas. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja selgitas, et arvestades hageja rasket majanduslikku olukorda- töö puudumine, töövõimetus, korterilaenu tasumise kohustus- oli kostja valimis sõlmima hagejaga kompromissi elatise vähendamiseks. Kostja on siiski loobunud oma arvamusest, et elatist võiks vähendada, sest hageja ei ole oma käitumisega näidanud, et soovib oma probleeme lahendada ja alkoholi tarbimisest loobuda. Elatise vähendamine ei ole laste huvides. Kostja leidis ka, et kui hageja läheks tööle, oleks tal võimalik täita oma aega muu kui alkoholi tarbimisega ning samuti saada normaalset sissetulekut, mis võimaldab ka lapsi ülal pidada. Kostja selgitas, et tal on andmeid, et hageja tarbib jätkuvalt alkoholi, kuigi hageja ise seda eitab. Kostjale teadaolevalt on hagejale tööd pakkunud tema endine tööandaja, kuid hageja väitis kostjale, et see töö ei ole sobiv. Kohtuistung Hageja jäi esitatud nõude juurde ja selgitas, et oli detsembris kolmel korral Tartus psühhiaatriakliinikus. Tööandja soovis tema lahkumist töölt just seetõttu, et ta on nii tihti haige. Hageja teatas, et loodab siiski saada töö. Alkoholi tarbimises probleemi ei näinud. Elatise tasumist takistab ka see, et tal on kolm pangalaenu. Kostja jäi seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja selgitas, et linn on teinud kõik, et hagejat järjele aidata, kuid tema enda käitumine ei näita mingilgi määral, et ta sooviks oma probleeme lahendada- ta tarbib jätkuvalt alkoholi, ei tööta. Kostja leidis, et hageja peaks leidma töö ja siiski ülal pidama oma lapsi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Tartu Maakohtu 14.10.2008.a. kohtulahendiga on hagejalt kostja kasuks laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 2175 krooni kuus iga lapse kohta (t lk 10-12). Nimetatud elatis on minimaalmäär vastavalt PkS § 61 lg
9. 2 Hageja ei vaidle vastu laste ülalpidamiskohustusele, kuid on seisukohal, et vähese sissetuleku tõttu ei ole tal võimalik tasuda elatist välja mõistetud summas. Hageja esitatud tõendite kohaselt on hagejale määratud puudega tööealise inimese toetus perioodiks 01.11.200831.05.2010 summas 560 krooni (t lk 6), töövõimetupension perioodiks 01.06.200831.05.2010 summas 2920 krooni (t lk 7). Töövõimetuspensioni määramise otsusest nähtub, et hagejal on töövõime kaotus 80% üldhaigestumise tõttu. Hageja on 29.10.2008.a võetud arvele töötuna (t lk 8-9). PkS § 61 lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Sama paragrahvi lõike 6 p 1 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kuna hageja on töövõimetu 80% ja ei tööta, siis on täidetud PrkS § 61 lg 6 p 1 märgitud eeldused elatise vähendamiseks alla seadusliku minimaalmäära. Hageja sissetulekuks on 3489.19 krooni, millest ilmselgelt ei jätku kolmele lapsele minimaalelatise tasumiseks summas 6525 krooni. Kohus ei saa hagi rahuldamisel arvestada kostja vastuväidetega hageja soovimatuse kohta oma probleeme (eelkõige alkoholiprobleeme) lahendada. Nimelt ei mõjuta hageja võimetus oma probleeme lahendada käesoleval juhul sellisel määral hageja sissetulekuid, et tal tekiksid sissetulekud suuremas summas kui 6525 krooni. Kohus leiab, et nii suure töövõimetuse määraga on hagejal käesolevas majandussituatsioonis keerukas leida piisavalt tasuvat tööd, mis võimaldaks tal tasuda elatist ja jääks üle veel piisavalt omakorda igapäevaste kulutuste katteks. Hageja alkoholiprobleem võib küll raskendada tal töö saamist, kuid ei pruugi olla töötuse peamiseks põhjuseks. Kohus märgib siiski, et hagejal sissetulekute kasvu korral on põhjendatud temalt välja mõistetud elatise suurendamine. Eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada ja mõista hagejalt elatisena välja 1000 krooni lapse kohta. Elatis mõistetakse väiksemas määras välja alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et lahendi jõustumisele eelneva perioodi eest tuleb hagejal tasuda elatist lähtuvalt Tartu Maakohtu 14.10.2008.a määruses sätestatule. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei tule alatise nõudes esitavalt hagilt tasuda riigilõivu. TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 3