← Eesti

2-07-46518/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-46518 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2009, Tallinn Tsiviilasi A. V. hagi A. V. (endine nimi F.) vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.05.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. V. ja A. V. apellatsioonkaebused Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 21 735 krooni Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. V. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX XXXXXX XXXXXXXX), esindaja Juliana Poljanskaja Kostja A. V. (endine nimi F., ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), esindaja Valentina Timofejeva Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 15.05.2008 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib üksnes vandeadvokaadi vahendusel esitada kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

  1. A. V. esitas 06.11.2007 kohtule hagiavalduse A. V. vastu elatise suurendamiseks.
  2. Poolte ühine poeg M. V. on sündinud XX.XX.XXXX. Harju Maakohtu 12.12.2006 kohtumäärusega kinnitati poolte vahel kompromiss, mille kohaselt kostja tasub igakuist elatist summas 2100 krooni poja ülalpidamiseks.
  3. Käesolevaks ajaks on lapse ülalpidamiskulutused suurenenud ja moodustavad ühes kuus keskmiselt 5815 krooni: toidule 1200 krooni, riietele ja jalatsitele 1900 krooni, hügieenitarvetele, juuksurile, ravimitele ja vitamiinidele 480 krooni, raamatutele ja mänguasjadele 350 krooni, üritustele 300 krooni, kommunaalkuludele 300 krooni, transpordile (kütus) 465 krooni, lasteaiamaksule 820 krooni.
  4. Hageja õpib alates 2007 septembrist E-A Ä. päevases õppevormis, millega seoses ei ole tal võimalik tööl käia ja pojale ülalpidamiseks piisavalt raha teenida. Hageja igakuiseks sissetulekuks on peretoetus summas 900 krooni ja kostja poolt makstav elatis summas 2100 krooni.
  5. Kostja on töövõimeline ja tema varaline seisund võimaldab maksta suuremat elatist. Kostja on kahe tegutseva äriühingu juhatuse liige ja osanik. 2007 soetas kostja kinnistu XXXXXX vallas, pindalaga 1440 m
  7. Hageja palus muuta Harju Maakohtu 12.12.2006 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-0631625 kinnitatud elatise maksmise kokkulepet selliselt, et mõista välja A. V.lt hageja kasuks igakuiselt elatusraha 4915 krooni poeg M. V. ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited
  8. Kostja tunnistas kostja hagi osaliselt.
  9. Laps käib lasteaias, kus sööb hommikusööki, lõunasööki ja oodet. Seetõttu ei saa pidada mõistlikuks, et lapse toidule kulub 1200 krooni kuus. Lapse söögile kulub kõige rohkem 600 krooni kuus. Mõistlikud kulutused lapse riietele oleksid 700 krooni kuus, mitte 1900 krooni. Samuti ei kasuta väike laps telefoni ega internetti, seega ei saa neid kulutusi lapse kulutuste hulka arvata. Kuna ei ole teada, mitu inimest hagejaga koos elab, ei oska öelda, kas kommunaalkulud 300 krooni kuus on põhjendatud. Põhjendatuks ei saa pidada lapsele tehtavaid kulutusi bensiini otsmiseks 465 krooni.
  10. Seegaei ole hageja tõendanud, et igakuised kulutused kolmeaastase lapse ülalpidamiseks on 5815 krooni. Kostja oli seisukohal, et lapsele kulub ühes kuus keskmiselt 3250 krooni, kuid nõustus lapse ülalpidamiseks tasuma igakuiselt 2500 krooni. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
  11. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning muutis Harju Maakohtu 12.12.2006 määrusega kinnitatud elatise maksmise kokkulepet selliselt, et mõistis välja A. V.lt igakuiselt elatusraha 3200 krooni A. V. kasuks poeg M. V. (sünd XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks alates 06.11.2007 kuni M. V. täisealiseks saamiseni. 2

(5)
  1. Otsuse tegemisel lähtus kohus perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg-st 1 ja § 61 lg-test 1, 2, 3,
  2. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350, millest tulenevalt on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Arvestada tuleb ka asjaolu, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.
  3. Vaidlust ei ole selles, et kostja maksis vastavalt Harju Maakohtu 12.12.2006 kohtumäärusele lapse ülalpidamiseks igakuiselt 2100 krooni.
  4. Hageja on esitanud tõendid, mille kohaselt kulub kuus lapsele keskmiselt riietele ja jalanõudele 1719 krooni, ravimitele ja hügieenitarvetele 416 krooni, lasteaiale 810 krooni. Kommunaalkuludele kulub hageja sõnul 300 krooni. Samas ei ole hageja kohut teavitanud, kui palju inimesi hagejaga koos elab.
  5. Hageja on kohtule esitanud tõendi, et hageja õpib E-A Ä.s täiskoormusega õppes, registriosa väljavõtte, mille kohaselt kostjale kuulub ühisomandis olev kinnistu XXXXXX vallas ning Äriregistri väljavõtted, mille kohaselt kostja on osanik ja juhatuse liige kahes äriühingus. Seega on kostjal paremad võimalused lapse ülalpidamiseks.
  6. Asjaolu, et hageja õpib tasulises erakõrgkoolis täiskoormusega õppes, ei anna alust oluliselt kõrvale kalduda lapse võrdsest materiaalsest ülalpidamiskohustusest.
  7. Lähtudes eeltoodust rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis välja A. V.lt igakuiselt elatusraha 3200 krooni A. V. kasuks poeg M. V. ülalpidamiseks alates 06.11.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja apellatsioonkaebused
  8. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista kostjalt välja igakuise elatise 4915 krooni. Kohus asus seisukohale, et ülalpidamiskulud on tõendatud üksnes riiete, jalanõudele, ravimite ja lasteaia tasu osas. Hageja poolt kohtule esitatud muude ülalpidamiskulude (toit, transport, üritused, juuksur, mänguasjad) osas ei ole kohus selget seisukohta võtnud, mistõttu jääb arusaamatuks, kas kohus neid kulutusi mingil määral arvestas või mitte.
  9. Kohtuotsusest tulenevalt jättis kohus kommunaalkulud arvestamata seetõttu, et hageja ei olnud kohut teavitanud sellest, kui palju inimesi hagejaga koos elab. Kohus ei tundnud selle asjaolu vastu aga ka mingit huvi. Sellise teabe esitamata jätmine ei saa olla aluseks kommunaalkulude täielikult arvestamata jätmiseks. Iga inimene, sealhulgas ka laps, vajab kommunaalteenuseid.
  10. Kohtuotsusest ei selgu, miks õppimine tasulises erakõrgkoolis ei anna alust võrdsest ülalpidamiskohustusest kõrvalekaldumiseks.
  11. Kohtuotsus ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele ja tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu. Kostja apellatsioonkaebus
  12. A. V. palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja määrata igakuiseks elatiseks 2500 krooni.
  13. Hageja arvestused lapse ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele on meelevaldsed. Hageja ei ole tõendanud, et kulutab kolmeaastase lapse ülalpidamiseks 6400 krooni kuus.
  14. Kohus on otsuses märkinud, et hageja õppimine tasulises kõrgkoolis ei anna alust oluliselt kõrvale kalduda lapse võrdsest materiaalsest ülalpidamiskohustusest. Hageja andmetel tema sissetulek moodustab 3000 krooni kuus, millest suurema osa igakuiselt 3
(5)kulutab ta alates 2007 novembrist pojale riiete ostmiseks. Sellest saab järeldada, et hageja varjab kohtu eest oma faktilisi sissetulekuid.
  1. 2006 detsembris sõlmisid pooled kompromissi, mille järgi hakkas kostja maksma 2100 krooni elatist. Aasta hiljem sisaldab hageja nõue kostjalt elatise tasumist summas 3500 krooni, st. 1600 krooni võrra rohkem, kui oli kompromissiga kindlaks määratud. Võttes arvesse ka kõige kõrgemata inflatsiooni, ei saanud lapse vajadused kasvada 3200 krooni võrra.
  2. Kostja ülalpidamisel on ka vastsündinud poeg N. J. (sündinud XX.XX.XXXX) ning töövõimetu abikaasa. Elatise määramine muus summas kui 2500 krooni toob kaasa poja N. J.e väiksema kindlustatuse. Vastustajate seisukoht
  3. Kumbki pool ei pea teise poole apellatsioonkaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Tsiviilkolleegium tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi saata uueks lahendamiseks maakohtule.
  5. TsMS § 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta peab ta seda otsuse põhjendama. Käesolevas otsus neile nõuetele ei vasta.
  6. Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et hageja poolt välja toodud lapsele tehtavad kulutused ei ole tõendatud ja põhjendatud. Seega pidanuks kohus juba eelmenetluses välja selgitama, millised kulutused ja kui suures osas on vaidluse all ning tegema pooltele ettepaneku esitada tõendid oma väidete ja vastuväidete tõendamiseks. Kohus ei ole otsuses hinnanud ega analüüsinud ka neid tõendeid, mida hageja esitas. Samuti ei ole kohus märkinud, kas ja kui palju ta arvestab kostja vastuväidetega.
  7. Kohtuotsusest ei selgu, milliseid kulutusi ja kui suurtes määras luges kohus tõendatuks ja põhjendatuks. Seetõttu ei nähtu, millisest summast lähtuvalt on üldse elatise suurus arvestatud. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kas kohtu arvates peavad pooled võrdselt kandma lapse ülalpidamiskulusid või jättis ta mõnevõrra suurema osa kuludest siiski kostja kanda. Kohus leidis, et õppimine erakõrgkoolis täiskoormusega õppes ei anna alust oluliselt kõrvale kalduda lapse võrdsest ülalpidamiskohustusest. Seejuures ei ole kohus oma seisukohta millegagi põhjendanud ega selgitanud, mida ta peab oluliseks kõrvalekaldumiseks.
  8. Kohus viitab tulumaksuseadusele, mille kohaselt elatise saaja peab maksma elatiselt tulumaksu, kuid otsusest ei selgu, kas ja kuidas ta elatise suuruse määramisel sellega arvestas. Samuti ei ole kohus analüüsinud, kui suur on hageja kogu sissetulek ja kas ta sellest tulenevalt on üldse kohustatud tulumaksu maksma.
  9. Kuna kostja ei esitanud hagile vastuväidet tulenevalt oma majandusklikest võimalustest, siis kohus ka otseselt kostja majanduslikku olukorda ei tuvastanud. Apellatsioonkaebuses viitab kostja uuele asjaolule, et tema perekonda on sündinud uus laps ning ka abikaasa on seoses lapse sünniga tema ülalpidamisel. Seega peab maakohus asja uuel läbivaatamisel välja selgitama ka kostja ja tema abikaasa sissetulekud. 4
(5)
  1. Ringkonnakohus juhib veel tähelepanu selle, et elatise suurendamise nõude puhul muudab kohus PKS § 61 lg 3 alusel elatise suurust, mitte varasemat kohtuotsust või poolte kokkulepet.
  2. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja ei hinnanud tõendeid, tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse 24 lg-s 5 ja TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.
  3. Menetluskulud jaotatakse asja uuel sisulisel läbivaatamisel Reet Allikvere Gaida Kivinurm Kaupo Paal 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.