2-08-9413/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Geete Lahi

1. september 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-9413 Tsiviilasi V N hagi M N vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V N (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja I B Kostja M N (isikukood xxx, elukoht registris xxx; tegelik elukoht S) Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
2. august 2008.a. Hageja V N Hageja lepinguline esindaja I B Kostja M N RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista M N elatis lapse N N, sündinud xxx, ülalpidamiseks igakuuliselt 3500 (kolm tuhat viissada) krooni alates 12.03.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni V N kasuks.
5. Otsus kuulub täitmisele viivitamatult. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. on Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 12.03.2008.a esitatud hagiavaldusest (tlk 1-3) tulenevalt poolte abielu sõlmiti 10.02.2001.aastal, poeg N sündis xxx. Poolte abielu lahutati 06.01.2005.a.ühisel kokkuleppel. Alates 2004.aastast töötab kostja S. Hageja elab koos poeg N kahetoalises korteris O alevikus. Kuni 2006.aastani kostja ei osutanud hagejale varalist abi poja ülalpidamiseks. Pärast hageja palvet kandis kostja hagejale 2006.aastal üle elatisraha 6,5 tuhat krooni, mis kuus teeb keskmiselt 542 krooni. 2007.aastal andis kostja hagejale sularahas ja kandis üle pangaarvele elatisraha poja ülalpidamiseks kokku 15 tuhat krooni, mis keskmiselt teeb kuus 1 250 krooni. 2008.aasta jaanuaris ja veebruaris andis kostja hagejale sularahas elatist 1500 krooni kuu kohta. Arvestades kostjalt saadavate rahaliste vahenditega, ei ole hageja varaline seisund piisav, et tagada pojale normaalne ülalpidamise ja kasvatamine. Kostja poolt pakutav varaline ülalpidamine pojale ei saa rahuldada lapse vajadusi. Poeg elab koos hagejaga ja loomulikult tuleb hagejal kanda suurem osa kuludest, sh ka ettenägematuid ja poja vajadustele kuuluvaid väljaminekuid. Poeg käib lasteaias Pingviin Narva linnas. Igakuine ülalpidamiskulu koolieelses lasteasutuses viibimise eest on 375 krooni. Kuna hageja ja poeg elavad väljaspool linna piire, kasutavad nad linnadevahelist bussi. Ühe reisi maksumuseks on 10 krooni. Alates lapse seitsmeaastaseks saamisest tuleb hagejal osta bussipilet ka pojale. Peale lasteaia viib hageja poja laupäeviti Kesklinna gümnaasiumi ettevalmistusklassi, kus poeg tegeleb alates kella l0st kuni kella 12ni. Õppetundideks tuleb pojale osta koolitarbeid, vihikuid, sulepäid, pliiatseid jm. Peale muu tegeleb poeg jalgpallisektsioonis Narva linnas (kool nr 6 Kreenholmi rajoonis), kuhu hageja viib lapse 3 korda nädalas (laupäev-pühapäev-kolmapäev) ning tasub igal kuul 100 krooni. Tegelemiseks jalgpalliga ostab hageja pojale spordiriietuse ja jalatsid. Pojal on sündimisest saadik vigastatud jalapöid ja põlv. Arstide soovitusel tagab hageja lapsele spordiga tegelemise. Peale muu soovitab arst ravivõimlemist ja massaaži. Ühe massaaži maksumuseks on 75 krooni. Poeg läbis ravivõimlemise, kuid hagejal puudub võimalus rahaliste vahendite puuduse tõttu jätkata lapsele massaaži. Seega, et tagada pojale kõik vajadused ja normaalse kasvatamise, kulub hagejal igakuiselt vähemalt 5 200 krooni. Põhilised kulud on alljärgnevad: • 375 krooni — lasteaiamaks • 2000 krooni — toitlustamine • 800 krooni — spordirõivad, tavalised ja kodune riietus, pesu ning jalatsid. • 200 krooni — õppevahendid • 150 krooni — arvuti kasutamise eest • 100 krooni — tasu jalgpallisektsiooni eest • 800 krooni — transpordikulud • 350 krooni — kommunaalteenused • 175 krooni — hügieeni tarbed • 164, 20 krooni — kindlustus pojale Kostja varaline seisund on hageja omast palju parem ja tema sissetulekud on tunduvalt suuremad. Kostja töötab ventilatsioonisüsteemide spetsialistina Soome firmas. Tema kuupalk on vähemalt 25-30 tuhat krooni kuus. Kostjal on uus sõiduauto ja ta kasutab seda. Teisi ülalpeetavaid peale meie poja kostjal ei ole. 2 Hageja keskmine netosissetulek on 4 950 krooni kuus. Üksi kannab hageja eluruumikulud elamispinna eest, kus nad pojaga elavad, aga need on nende majas väga kõrged. Keskmiselt tuleb maksta üüri-ja kommunaalteenuste eest 1 600-1 700 krooni kuus. Hageja leiab, et kostja, kes käesoleval ajal on paremas varalises seisundis, peab kandma suurema osa poja ülalpidamiskuludest ja elatise määr peab olema 3,5 tuhat krooni kuus. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks elatisraha poeg N, sünd xxx, ülalpidamiseks 3 500 krooni iga kuu alates käesoleva hagi esitamise päevast. Kostja vastus hagile Kirjalikus vastuses hagile (tlk 27) kostja võttis hagi õigeks, kuid nõustus tasuma elatist summas 2 175 krooni kuus. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja kirjalikus hagiavalduses esitatud väidete ja nõuete juurde, lisades et kulud lapsele on peale hagi esitamist veelgi kasvanud, kuna alates märtsist 2008.a. lapse ülalpidamine lasteasutuses maksab varasema 350 krooni asemel keskmiselt 680 krooni kuus, ja palus hagi rahuldada. Kostja on nõus maksma elatist 2175 krooni kuus. Kostja sõnul on tema töötasu 1500 kuni 1800 eurot kuus. Korteri eest maksab ta keskmiselt 500 eurot kuus, lisaks maksab autoliisingut. Tulevikus vormistab invaliidsuse. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte abielu sõlmiti 10.02.2001.a. (tlk 4) ja lahutati 06.01.2005.a.(tlk 5). Pooltel on 31.05.2005.a. sündinud poeg N N (tlk 6), kes elab koos hagejaga (tlk 7). Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PkS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Seejuures on kohtu hinnangul üldjuhul prioriteetne just viimane kriteerium (s.o. lapse vajadused). PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja hinnangul kulub tal poolte ühise lapse N N ülalpidamiseks ühes kalendrikuus keskmiselt 5530 krooni. Laps on erivajadustega (tlk 10). Kostja ei vaidle vastu kulutustele. Seega puudub vajadus anda hinnang lapse vajadustele ning hageja poolt kohtule esitatud tõenditele (tlk 12, 13, 14-20, 37-38). Alates märtsist 2008.a. kostja hagejale lapse ülalpidamiseks raha andnud ei ole. Ülalpidamiskohustuse rikkumine kostja poolt alates märtsist 2008.a. on kohtu hinnangul 3 tõendamist leidnud. Analüüsides vanemate varalist seisundit, leiab kohus, et kostja materiaalsed võimalused on hageja omast oluliselt paremad. Hageja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 4647 krooni kuus (tlk 11). Kostja kinnitas kohtuistungil et ta töötab S ja tema töötasu on keskmiselt 1500 kuni 1800 eurot ( s.o. 23470 kuni 28164 krooni) kuus. Kostja maksab 500 eurot kuus korteri eest ja autoliisingut. Arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda, peab kohus võimalikuks kostjalt välja mõista elatise 3500 krooni kuus. Elatis kuulub väljamõistmisele alates 13.02.2008.a. PkS § 70 lg 1 alusel. Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Kohus leiab, et käesolev otsus tuleb tunnistada täies ulatuses viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4