← Eesti

2-08-8/17

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-8 25. juuni 2008, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad

§ 61alusel elatise maksmisest.

Elatise vähendamise aluseks võib olla samuti asjaolu, et vanemal tuleb elatist nõudva lapse kõrval ülal pidada ka oma teisi lapsi.

§ 63

lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla

§ 61

lg-s 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Perekonnaseaduse § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

  1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: • vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või • lapsel on piisav sissetulek või • ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kui käesoleva paragrahvi
  2. ja
  3. lõikes nimetatud asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista või elatist suurendada (Perekonnaseaduse § 61 lg 7). Perekonnaseaduse § 61 lg 8 järgi võib kohus kaalukatel põhjustel kohus mehe, kellest lapse põlvnemise on kohus tuvastanud (§ 42), vabastada kohustusest last ülal pidada. Kostja märgib, et ei olnud hagejaga abielus ning hageja sünnitas tütre D pärast hageja ja kostja vahel suhete lõpetamist. Vaatamata eelpooltoodule peab kostja ennast tütre D isaks ning ta on pidevalt pakkunud hagejale materiaalset abi. Seetõttu leiab kostja, et hageja ei ole käesoleva hagi esitamisel heauskne, kuna kostja on pakkunud hagejale materiaalset abi ning soovinud kokku leppida tütre ülalpidamiseks makstava elatise osas.

§ 61

lg 1 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kostja palub võtta arvesse eelpooltoodud asjaolusid elatise suuruse määramisel ning

§ 61

lg 6 p 3 järgi vähendada hageja poolt nõutud elatise suurust kuni 1000 kroonini kuus. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Vastavalt hageja seisukohale (tl 33-34) hageja ei ole nõus kostja vastuväidetega, mis seisnevad selles, et temalt väljamõistetava elatise summa oleks 1000 krooni ning sedajärgmistel alustel. 3

(9)Tsiviilasi nr 2-08-8 Oma vastuväidetes viitab kostja sellele, et peale tütre D on temal ka esimesest abielust poeg V (sünniaasta xxxx), keda on tema kohustatud ülal pidama ning, viidates perekonnaseaduse § 61 lg-le 5 arvab, et see asjaolu on aluseks sellele, et kohus määraks elatist kindlaks alla

§ 614. lõikes nimetatud suuruse.

Kostja ei ole aga esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks, et tema tasub elatist poja ülalpidamiseks kohtuotsuse järgi või osutab poja emale abi poja ülalpidamiseks, sest kostja poeg V elab kostjalt eraldi. Seepärast väidab kostja põhjendamatult, et tütar D elatise väljamõistmisel summas 2175 krooni jääb poeg V varaliselt vähem kindlustatuks. Käesoleval ajal elab kostja vabaabielus teise naisega xxx x-xx, xxx asuvas korteris, olles selle kinnisvara kaasomanik. Oma vastuväidetes märgib kostja, et kasutab sõiduautot Volkswagen registrimärgiga 976TGF, mis on liisitud auto ja liisingu makseid teeb tema isa V.S. Seejuures pole aga kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid seda väidet. Hagejale rääkis kostja, et tema maksab autoliisingu makseid ise. Lisaks sellele peab hageja vajalikuks veel kord selgitada kohtule, et kostja töötab perekonnafirmas VDV AUTOTEENINDUS, mis teostab riigisiseseid ja rahvusvahelisi kaubavedusid. Selle firma asutajad on ainult tema lähisugulased (isa, vend jne), seepärast seab hageja kahtluse alla kostja palga suuruse usaldusväärsuse. Seda enam, et hageja ei ole kohtult kostja sissetuleku kohta tõendi koopia kätte saanud. Kostja esitatud vastusest ei tulene üldse mingisuguseid aluseid selleks, et kohus määraks tütar D ülalpidamiseks elatist alla perekonnaseaduse § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse. Vastavalt ülalnimetatud seaduse sättele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on alates 01.01.2008.a - 2175 krooni. Kostja ei ole hagejale kunagi pakkunud varalist abi tütre ülalpidamisel ja kuni käesoleva ajani ei ole hageja kostjalt mingit elatist kätte saanud. Kostja tehtud viide Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 ei puutu hageja arvates hagi sisusse. KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA ARVAMUSE KOHTA KOSTJA VASTUSELE HAGILE Kostja esitas oma seisukoha hageja arvamuse kohta kostja vastusele hagile (tl 40-41), mille kohaselt kostja on seisukohal, et Hageja väidetud asjaolu, et Kostja töötab nn perekonnafirmas VDV Autoteenindus, ei anna alust lugeda tema palka suuremaks, kui Kostja tegelikult saab. Kohtu nõudel esitab Kostja palgatõendi viimase kuue kuu kohta. OÜ VDV Autoteenindus omanikeks on tegelikult Kostja isa, kuid sellest asjaolust ei tulene, et Kostja on äriühingus muu sissetulek, peale deklareeritud palga. OÜ VDV Autoteenindus tegeleb rahvusvahelise reisijate veoga ning raamatupidamiskohustuslasena peab arvestust tehtud väljamaksete ja nendest kinnipeetud maksude kohta. Muud sissetulekut, peale palga, Kostjal ei ole. 2007.a majandusaastal oli äriühingu tegevus kahjumiga. Juhul, kui see asjaolu on vaidlusalune, esitab Kostja kohtule OÜ VDV Autoteenindus raamatupidamisaruande 2007.a. majandusaasta kohta. Kostjal kasutab liisingulepingu alusel sõiduauto Volkswagen, väljalaske aasta 2004, väärtusega 208000 krooni. Kostja rahalised kohustused liisingulepingu kohaselt 4400 krooni kuus. Kaasliisingusaajateks on Kostja isa V.Š ja Kostja vend. Käesoleval ajal maksab liisingumakseid 4

(9)Tsiviilasi nr 2-08-8 Kostja isa. Kostja esitab riikliku registreerimise tunnistuse selle kohta, et sõiduauto kuulub AS SEB Ühisliising. Kostja jääb oma faktiliste väidete juurde, et liisingulepingu alusel kasutatava sõiduauto Volkswagen eest maksab liisingumaksed Kostja isa V.Š, kes annab selleks Kostjale raha. Kostja maksab esimesest abielust poja V, sünniaeg xx.xx.xxxx.a., ülalpidamiseks elatisraha vastavalt Narva Linnakohtu otsusele 600 krooni kuus ning maksab täiendavalt poja emale M.Š-le 500 krooni kuus. Juhul, kui see asjaolu on vaidlusalune, Kostja palub üle kuulata tunnistajana M.Š, elukoht xxx x-x, xxx, kes kinnitab, et saab Kostjalt poja V ülapidamiseks ühes kuus 1500 krooni. Hageja viib kohut eksitusse, väites, et Kostja ei ole pakkunud varalist abi tütre D ülalpidamiseks. Käesoleval ajal Kostja kannab Hageja arvelduskontole tütre ülalpidamiseks iga kuu 1 000 krooni. Kostjale kuulub korteriomand, aadressil xxx x-xx, xxx. Korteri ostmiseks võttis Kostja laenu SEB Ühispangast summas 450000 krooni. Laenumaksed ühes kuus on 5000 krooni ning laenusaajateks on Kostja ja Kostja isa. Kostja leiab, et see asjaolu ei anna alust jätta Kostja vastuväited Hageja poolt nõutud elatisraha suuruse osas tähelepanuta. Kostja on vabaabielus N.V-ga, sünniaeg xx.xx.xxxx.a., kes on invaliid, N.V töövõime kaotus on 50%. Kostja ülalpidamisel on ka N.V poeg Kl, sünniaeg xx.xx.xxxx.a. Kostja palub võtta arvesse eelpooltoodud asjaolusid elatise suuruse määramisel ning

§ 61

lg 6 p 3 järgi vähendada Hageja poolt nõutud elatise suurust kuni 1000 kroonini kuus. Kostja palub vähendada elatise suurust Kostja poolt käesoleva vaidluse ajal Hagejale tütre D ülalpidamiseks makstud summade võrra. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Kostja tunnistas hagi osaliselt, on nõus tasuma elatis summas 1400 krooni kuus, jäi oma vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:  et pooltel sündis 19.10.2003 tütar D.K. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0355899 (tl 3)  et Narva Linnakohtu 23.05.2000 otsusega V.Š-lt mõisteti välja M.Š kasuks elatusraha poja V, sünd xx.xx.xxxx, ülalpidamiseks igakuiselt 600 krooni, kuid mitte vähem, kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 27.03.2000 kuni lapse täisealiseks saamiseni 09.10.2014. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 23.05.2000 otsusega tsiviilasjas nr 21515/00 (tl 56-57). Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise 5

(9)Tsiviilasi nr 2-08-8 elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool millest moodustab 2175 krooni. Vastavalt

§ 61

lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 70

lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on antud asjas 02.01.2008. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kuus 1400 krooni. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Poolte tütar on peaaegu 5-aastane. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 0-6.aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni kuus (vaata:http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Laps e%2%C3%BClalpidamisk_SM.ppt#58). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks. Kostja ei ole vaidlustanud lapse vajadusi ja nende suurust ning kinnitas, et alates 2008.a jaanuarist tasub tütre ülalpidamiseks igakuiselt 1000 krooni. Hageja ka kinnitas, et saab tütre ülalpidamiseks alates 2008.a jaanuarist 1000 krooni igakuiselt, kuid sellest summast ei piisa tütre ülalpidamiseks. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Laps elab hagejaga koos. Laste vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Lähtudes

§ 61lg-st 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja palus kohaldada

§ 61lg 5 sätteid, kuna tal on teine laps, kelle ülalpidamiseks ta maksab elatist ametlikult summas 600 6

(9)Tsiviilasi nr 2-08-8 krooni ja veel kannab igakuiselt üle täiendavalt 500 krooni. Teine laps on elatise väljamõistmisel hageja poolt nõustud suuruses osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Vastavalt hageja poolt esitatud palgatõendile (tl 6) oli tema netopalk ajavahemikul 2007.a juunist novembrini keskmiselt 6760,40 krooni, peale selle ta saab hagi esitamise päevast igakuiselt elatis summas 1000 krooni ja lapsetoetust summas 300 krooni kuus (üldteatud fakt). Vastavalt esitatud 24.04.2007 üürilepingu eluruumi kasutamiseks ühiselamus (tl 7-8) punktile 2.1 tasub L. K igakuiselt üüri summas 1200 krooni. Seega võrdub hageja ülalpidamisvõime 3430,20 krooniga (8060,40 krooni - 1200 krooni : 2 (hageja ja tema 1 ülalpeetav). Vastavalt kostja poolt esitatud andmetele tema sissetulekute kohta oli tema brutopalk ajavahemikul 2007.a juuli – 2008.a aprillini 5500 krooni (tl-d 28, 43, 58). V.Š tuludeklaratsioonist 2007.a eest (tl 85-89) tuleneb, et tema maksustatav tulu 2007.a moodustas 61398 krooni, sellest summast maksti tulumaks summas 6298 krooni, seega deklareeritud sissetulek võrdub 55100 krooniga, mis teeb kuus 4591,70 krooni. 2007.a deklareeris kostja elatise väljamaksmise summas 7200 krooni, mis teeb kuus 600 krooni. Peale selle kostja poolt esitatud arvelduskonto väljavõtetega (tl-d 90-91, 92-103) on tõendamist leidnud, et ta maksab vabatahtlikult elatisena igakuiselt ühele lapsele täiendavalt 500 krooni ja poolte lapse ülalpidamiseks 1000 krooni. Seega võrdub aritmeetiliselt kostja ülalpidamisvõime 830,60 krooniga (4591,70 krooni – 600 krooni – 500 krooni – 1000 krooni : 3 (kostja ja tema 2 ülalpeetavat: poolte tütar ja poeg esimesest abielust). Kohus leiab, et kostja varjas kohtu eest oma tegelikku varalist seisundit. Kostja poolt esitatud AS SEB pank arvelduskonto väljavõte kohaselt (tl 92-103) tasus V. Š lepingu L060046328 alusel  15.11.2006 - 2790,60 krooni (tl 92)  15.12.2006 – 2790,60 krooni (tl 93)  15.01.2007 - 2790,60 krooni (tl 93)  15.02.2007 – 2955,20 krooni (tl 94)  15.03.2007 – 2955,20 krooni (tl 94)  15.04.2007 – 3006,90 krooni (tl 94)  15.05.2007 – 3006,90 krooni (tl 95)  15.06.2007 – 3006,90 krooni (tl 95)  16.07.2007 – 3006,90 krooni (tl 96)  15.08.2007 – 3006,90 krooni (tl 96)  17.09.2007 – 3006,90 krooni (tl 96)  15.10.2007 – 3097 krooni (tl 96)  15.11.2007 – 3097 krooni (tl 97)  17.12.2007 – 4934,70 krooni (tl 98)  15.01.2008 – 4934,70 krooni (tl 99)  15.02.2008 – 4934,70 krooni (tl 101)  17.03.2008 – 4934,70 krooni (tl 102)  15.04.2008 – 4931,60 krooni (tl 102). Peale selle V. Š tasus SEB Ühiliisingule 11.12.2007 – 65400 krooni (tl 98) ning alates 13.01.2008 kannab igakuiselt 4412,58 krooni (tl-d 99-102). Samuti kanti talle 20.10.2006 üle laenu summas 260008,70 krooni (tl 92), 19.01.2007 summas 15011,30 krooni (tl 93), 03.12.2007 summas 150003,80 krooni (tl 97). 7
(9)Tsiviilasi nr 2-08-8 Kostja teeb oma kohtole ka sissemaksed, mis tunduvalt ületavad nii tema ülalpidamisvõimet, kui ka tema keskmist palka. Näiteks, 13.07.2007 kandis ta sisse oma kontile 3000 krooni, 10.09.2007 – 6500 krooni, 15.10.2007 – 7500 krooni, 29.01.2008 – 25000 krooni. Peale selle on kostja Tulundusühistu VDV AUTOTEENINDUS juhatuse liige (tl-d 75, 78-79) ja VDV TR OÜ osanik, kellele kuulub osa 20000 krooni (tl 75, 76-77). V.Š-le kuulub ½ kaasomandist xxx x-xx, xxx kuuluvast korteriomandist (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonda registriosa nr 2668409) /tl 13/. Kohus jätab tähelepanuta 31.12.2007 lõppenud majandusaasta aruande (tl 59-61), kuna aruandest ei ole aru saadav, millise ühingu aruanne see on. Vastavalt sõiduki elektroonilise päringu väljavõttele (tl-d 66-74) kuulub VDV Autoteenindus TÜH-le 5 sõiduautot, millede hooldamine nõuab teatud kulutusi, seega ei ole kohus nõus kostja väitega, et ühingus lähevad asjad mitte hästi. Kohus ei ole nõus hageja väitega, et kostja omab kallist autot. Vastavalt tehnilise passi andmetele (tl 42) on V.Š sõiduauto Volkswagen Touran vastutavaks kasutajaks. Vastavalt elektroonilise sõiduki päringu väljavõttele (tl 72) selle sõiduauto omanik on AS SEB Liising. Kõigest ülalöeldust teeb kohus järelduse, et kostja tegelik ülalpidamisvõime on tunduvalt suurem, kui ta näitas kohtule esitatud dokumentides, seega ei ole põhjendatud mõista elatis välja väiksemas summas, kui seadusega on ettenähtud. Teine laps ka ei osutu halvem kindlustatuks. Kostja poolt vabatahtlikult tasutud elatis summas 1000 krooni ei ole piisav, seega rikub kostja oma laste ülalpidamiskohustust. Ülalnimetatud tuvastatud asjaolud tõendavad kostja majanduslik võime tasuda elatist hageja poolt nõutud summas, s.o 2175 krooni kuus. Kostja võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma alaealist last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Eeltoodu tõttu tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Juba elatist saava lapse emal on õigus nõuda elatise suurendamist vähemalt seadusega ettenähtud miinimumini. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates elatise hagi esitamisest (

§ 70

lg 1) seega alates 02.01.2008, mis on seadusest tulenev õigus, kuna kostja ei pidanud lapse ülal piisaval määral. Eeltoodust lähtudes loeb kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 2175 krooni lapse ülalpidamiseks alates 02.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summad, mis olid kostja poolt elatisena väljamakstud vabatahtlikult kuni kohtuotsuse tegemiseni. Vastavalt

§ 61

lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega antud asjas tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. 8

(9)Tsiviilasi nr 2-08-8 Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.