Töö ei vasta lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi (
lg 2 p1).
lg 2 p 5 järgi ei vasta tarbijatöövõtulepingu alusel tehtud töö lepingutingimustele, kui töö ei ole tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et kohtus on leidnud tõendamist, et poolte vahel 12.09.2006.a sõlmitud tarbijatöövõtulepingu alusel tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Töövõtulepingu kohaselt kohustus kostja teostama kamina paigalduse Tartus Vaba 33 asuvasse eramusse. Paigaldatama pidi kamina südamik firmalt Jolly-Mec Super 100B, veetakse soojatorud põranda alt ning soe lastakse teisele korrusele kahte tuppa, paigaldatakse üks moodulkorsten ja laotakse kamina taha fiboplokk sein. Lõuna-Eesti Päästekeskuse paikvaatluse protokollist 24.04.2007.a (tl 21) nähtub, et kaminakorsten on vahelaest läbiviigul ja katuslae läbiviigul põlevmaterjalile lähemal kui 100 mm ning nimetatud puuduste tõttu ei väljastatud kasutusluba. OÜ Tartu Tuli poolt koostatud kütteseadmete tehnilise kontrolli aktist 15.06.2007.a (tl 22) nähtub, et kaminat, korstna ja kamina ühendust pole võimalik täielikult kontrollida ning teisel korrusel on korsten puitkonstruktsioonile liiga ligidal. T. OÜ poolt antud ekspertarvamusest nähtub (tl 53), et elamusse paigutatud kamina tehnilise dokumentatsiooni kohaselt, on selle kaminatüübi puhul ette nähtud soojaõhu kanalite viimine ruumidesse ülespoole suunduvalt, mitte allapoole, nagu käesoleval juhul on see tehtud. T. OÜ poolt teostatud ekspertarvamusest nr 37; 16.11.2008.a (tl 118-133) nähtub, et paigaldatud korstnasüsteem on tuleohtlik, tagamata on ohutuskujad. Paigaldatud kütteseade on tuleohtlik. Kaminasüdamikul puudub piisav tuulutus, mistõttu on temperatuuri ülekandumine ehituskonstruktsioonidesse. Paigaldatud õhkküttesüsteem ei vasta kehtivatele nõuetele nii paigalduse kui ka töökindluse (tuleohutuse) osas. Kütteseadme paigaldamisel ei ole järgitud tootjapoolseid juhiseid. Seega on nii T. OÜ kui ka T OÜ jõudnud ühesele järeldusele, et kütteseadme paigaldusel ei ole järgitud tootjapoolseid juhiseid. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga sõlmitavate töövõtulepingute puhul võib töövõtjalt alati oodata erilist asjatundlikust, seega on töövõtjal kohustus lepingulised kohustused täita hea ja asjatundliku töövõtja hoolsusega. Antud juhul, kuna poolte vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping, kostja oma hoolsuskohustust ei täitnud.
lg 1 mõtte kohaselt on töövõtuleping tulemusele suunatud ning töövõtja vastutab silmaspeetava tulemuse mittesaavutamise eest ka juhul, kui ta oma muid kohustusi on täitnud nõuetekohaselt. Vaatamata hageja poolt esitatud pretensioonile ning mitmetele eksperthinnangutele kostja puudusi ei kõrvaldanud.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 4 hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna kohtus on leidnud tõendamist töövõtulepingu mittekohane täitmine, siis on hageja kahju nõue põhjendatud. Kahjusumma väljamõistmisel arvestab kohus OÜ C. poolt esitatud hinnapakkumist (tl 54), millest nähtub, et sarikavahe suurendamise ja vahelae laakide vahe suurendamise töö maksumuseks oleks 12 100,00 krooni ning OÜ A. hinnangut (tl 55), millest nähtub, et kamina ümberehitamise maksumuseks olemasoleva kaminasüdamiku baasil oleks 38 000 krooni ning tõendit elektrikütte lisakulu ja maksumuse kohta (tl 56). Samuti asjaolu, et hageja on maksnud kostjale ettemaksuna 20.06.2006.a (tl 11) 19 800,00 krooni ja küttesüdamiku eest 12.09.2006.a (tl 13) 19 800,00 krooni ning et hagejal on kostjale maksmata arve nr 48-XW;18.04.2007.a (tl 15) eest 14 800,00 krooni. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 38 884,76 krooni hageja kasuks. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud. Vastavalt TsMS § 148 lg 1 tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Tartu Maakohtu määrusega 23.10.2008 määrati kamina õhkküttesüsteemi nõuetele vastavuse hindamiseks ekspertiis. Eksperdikulude katteks on hageja tasunud vastavalt kohtule esitatud arvele nr A800111 3 787,80 krooni. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt kantud ekspertiisikuludena 3 787,80 krooni hageja kasuks. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.