KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1062 Haldusasi Tallinna Linnavalitsuse kaebus keskkonnaminis

§ 5

lg 1 p 3 toodud nõuetele (

§ 5

lg 1 p 3 kohaselt on maa tagastamist või kompenseerimist õigus nõuda organisatsioonidel, kelle maa õigusvastaselt võõrandati, vastavalt ORAS §-le 9) ning ehitiste osas jäeti taotlus rahuldamata põhjusel, et tõendamist ei ole leidnud vara õigusvastane võõrandamine ORAS § 6 mõistes. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kõnealuse maa riigi omandisse jätmise menetlusse kaebuse esitaja olema kaasatud kui õigustatud subjekt. 11. Kaebuse väitel on Tallinna linn jäetud maa riigi omandisse jätmise menetlusse kaasamata ,ehkki Gaasi tn1 maaüksuse riigi omandisse jätmine mõjutab Tallinna linna õigusi ka seeläbi, et kaebuse esitaja peab end 1940.a. seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud maa osas sisuliselt maa tagastamise õigustatud subjektiks, kellel on maa tagastamise nõudeõigus. Gaasi tn 1 koosseisus olev maaüksus kuulus enne maa õigusvastast võõrandamist Tallinna linnale ja kaebuse esitaja on esitanud taotluse kõnealuse maa munitsipaalomandisse andmiseks ning kaebuse esitaja leiab, et Tallinna linnale kuulunud Gaasi tn 1 kinnistu riigi omandisse jätmise käskkiri ja maa müümise käskkiri on vastuolus omandi õigusliku järjepidevuse mõttega. Seadus annab kohalikule omavalitsusele kui õiguse subjektile maareformi käigus mitmeid subjektiivseid õigusi, sealjuures on kohalikul omavalitsusel õigus taotleda maa munitsipaalomandisse andmist, ent 16.06.1940.a. seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud maa munitsipaalomandisse andmise taotlemisel ei ole kohalik omavalitsus võrdsustatav maa tagastamise õigustatud subjektiga. Nimelt näeb

§ 25

lg 1 ette, et munitsipaalomandisse antakse tasuta

§ 28nimetatud maa, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kaebuse kohaselt edastati Tallinna Maa-ameti (TMA) 10.01.2003.a. kirjaga nr 4-11/03/203 vormikohane taotlus ja toimik Gaasi 1 maa munitsipaalomandisse andmise kohta Harju maavanemale, tuginedes sealjuures asjaolule, et maaüksus aadressiga Gaasi tn 1 paikneb seisuga 16.06.1940 munitsipaalomandisse kuulunud Tallinna linna kinnistul nr 344, mida Tallinna Linnavolikogu on 15.04.1993 otsusega otsustanud taotleda munitsipaalomandisse. Vaidlust ei ole selles, et Harju maavanema 27.03.2003 kirjaga nr 3.2-1.3/575 „Maa taotlemine munitsipaalomandisse“ teatati TMA-le Gaasi tn 1 asuva maaüksuse munitsipaalomandisse andmise taotluse ( koos toimikuga) tagastamisest põhjendusel, et maaüksus ei kuulu

§ 28

lg 1 p 7 alusel munitsipaalomandisse andmisele, kuna riik on huvitatud selle maa riigi omandisse jätmisest. Sellele kirjale oli lisatud Keskkonnaministeeriumi 17.03.2003 kirja 1-1/1070 koopia, milles avaldati seisukoht, et kõnealune maaüksus munitsipaalomandisse andmisele

§ 28

lg 1 p 7 alusel ei kuulu, kuna riik on huvitatud selle maa riigi omandisse jätmisest.

§ 25

lg 3 kohaselt otsustab maa munitsipaalomandisse andmise maavanem kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel. Haldusmenetluse maa munitsipaalomandisse andmiseks viib läbi maavanem, menetlus algab kohaliku omavalitsuse poolt taotluse esitamisest. Sellele eelneb aga kohaliku omavalitsuse volikogu otsus maa munitsipaalomandisse taotlemiseks.Taotlus kõnealuse maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks esitati 2003.a., s.o. pärast

§ 28

lg 1 p 7 muudatuse jõustumist 29.03.2001, mille kohaselt munitsipaalomandisse ei anta 1940.a. seisuga kohaliku omavalitsuse omandis olnud maad, mis kuulub riigi omandisse jätmisele vastavalt

§-le 31.

§ 25

lg 1 , § 28 lg 1 p 7 ja § 31 koostoimest järeldub, et seadusest ei tulene 16.06.1940.a. seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud maa tingimusteta kohaliku omavalitsusüksuse omandisse andmist , samuti tuleneb viidatud sätetest, et maa riigi omandisse jätmine on maa munitsipaalomandisse andmise ees prioriteetne . Seega maavanema nimetatud 4 kirjast pidi kaebuse esitaja mõistma, et tema taotlust ei rahuldata ning nähtus ka taotluse rahuldamata jätmise põhjus. HMS § 11 lg 1p 3 tulenevalt tuleb isik kaasata menetlusse juhul, kui haldusmenetluse lõpptulemus võib tema õigusi või kohustusi puudutada. Kuna kohalik omavalitsusüksus ei ole

-st tulenevalt isikuks, kellel oli õigus maa tagastamise taotluse alusel maad tagasi saada, vaid

§ 28

lg 1 p 7 sätestab maa munitsipaalomandisse andmise ühe aluse juhuks, kui riik ei soovi tema omandis olevat maad jätta riigi omandisse , siis kaebuse esitajat maa riigi omandisse jätmise menetlusse, lähtudes kaebuses toodud kaebaja postisioonist - kui 1940.a. seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud maa osas maa tagastamise õigustatud subjekti, kaasata ei tulnud .

1. Tallinna Maa-ameti ametnike puhul tuleb eeldada, et tegemist on erialaspetsialistidega, kes pidid olema teadlikud maa munitsipaalomandisse andmise ja maa riigi omandisse jätmise menetlustest ja oskama hinnata nende menetluste toiminguid ja kaasnevaid tagajärgi. Kui kaebuse esitaja hinnangul maavanema keeldumine ning ühes sellega taotluse ja toimiku tagastamine, viimastest muu hulgas pidi samuti olema arusaadav, et munitsipaalomandisse andmise menetlus ei jätku, oli tema õigusi rikkuv, tulnuks tal see vaidlustada. Arvestades kaebuse esitaja rolliga maareformis ja tema koosseisu kuuluvate linnaametnike teadmistega ja kogemustega, pidi kaebajale olema Gaasi tn 1 asuvat maaüksust puudutav edasine menetluskäik ja selleks kehtestatud tähtajad teada, ka ei ole kaebuses esile toodud vaidlustamise viite puudumine maavanema kirjas käesoleval juhul selliseks objektiivseks asjaoluks, mis õiguslikes küsimustes kogenematu isiku puhul võiks olla hinnatav vabandatava eksimusena. Kaebuse esitaja ei ole 5 aasta jooksul 2003.a. alates kordagi tundnud huvi, millises staadiumis on maa munitsipaalomandisse andmise menetlus või kuidas on lahenenud maa riigi omandisse jätmine, millisel põhjendusel taotlus ja toimik tagastati ning sellisele viivitusele puudub mõistlik põhjendus.
2. Kohus nõustub vastustajaga selles, et keskkonnaministri 19.06.2003 käskkirjale nr 456 kaebetähtaja kulgemahakkamise seostamine kaebuses toodud 26.05.2008 pöördumisega maamõõtja poole, saamaks täpsemat informatsiooni maa riigi omandisse jätmise menetluse kohta ja sellele pöördumisele vastusena järgnenud käskkirja saamisega 27.05.2008.a. on põhjendamatu. Gaasi tn 1 asuva maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluses, mille Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena algatas Maa-amet 17.03.2003.a. , esitas Tallinna Maa-amet 25.04.2003.a. kirjaga nr 4-13/03/1582 Maa-ametile Tallinna Linnavalitsuse 17.04.2003.a. korralduse nr 950-k, mis käsitleb arvamuse andmist Gaasi tn 1 maa riigi omandisse jätmise kohta ja milles linnavalitsus ei andnud nõusolekut kõnealuse maa riigi omandisse jätmiseks riigi maareservi jätmise põhjendusel. Tallinna Linnavalitsus oli kaasatud maa riigi omandisse jätmise menetlusse kooskõlas „Maa riigi omandisse jätmise korra” punktidega 8 ja 9, mille kohaselt pidi linnavalitsus esitama arvamuse maa riigi omandisse jätmise kohta ning määrama taotletavale maale sihtotstarbe ning kaebuse väide maa riigi omandisse jätmise kohta vastuvõetud otsusest mitteteadmisest põhjusel, et kaebuse esitajat menetlusse ei kaasatud, on põhjendamatu.
3. HMS § 25 lg 1 kohaselt toimetatakse dokument menetlusosalistele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga või elektrooniliselt. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et dokument toimetatakse kätte siis, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. „Maa riigi omandisse jätmise kord” ei näe ette, et maa riigi omandisse jätmise menetluses arvamuse andmise ja maa sihtotstarbe määramise kohustusega menetlusosaliseks olevale linnavalitsusele ehk teisisõnu HMS § 11 lg 1 p 4 ja „Maa riigi omandisse jätmise korra” punktide 8 ja 9 tähenduses menetlusosaliseks olnud Tallinna Linnavalitsusele tulnuks maa riigi omandisse jätmise käskkiri kätte toimetada. 5 15.HMS § 31 lg 5 kohaselt loetakse avaldamisega dokument kättetoimetatuks.”Maa riigi omandisse jätmise korra” p 17 kohaselt läheb riigimaa valitsejale riigi omandisse jäetud maa valitsemise õigus üle pärast maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamist ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded” ning maa registreerimist riigi maakatastris ja riigivara registris. Teade maa riigi omandisse jätmise kohta on avaldatud ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded” 13.10.2003.a. ning teatest nähtuvad asjas tähtsust omavad andmed. Gaasi tn 1 katastriüksus registreeriti Maakatastris 02.12.2003.a., sealjuures, nähtuvalt väljastatud õiendist, on katastriüksuse maakatastris registreerimise õiguslikuks aluseks keskkonnaministri 19.06.2003.a. käskkiri nr 456 ning riigivara registris on kõnealune maaüksus registreeritud 18.12.
4. Gaasi 1 katastriüksuse kinnistamiseks esitamise kohta avaldati kinnistamisteade ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded”13.02.2004.a. ning katastriüksus kanti kinnistusraamatusse 20.04.2004.a. 16.Riigikohus on mitmetes lahendites( näiteks 3-3-1-12-08, 3-3-1-47-05, 3-3-1-31-03) selgitanud, et kui on ette näha, et üksnes seaduses sätestatud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid, siis on vajalik isikuid seaduses sätestatust intensiivsemalt teavitada. Käesoleval juhul leiab kohus, et arvestades asjaoluga, et kaebuse esitajaks on Tallinna Linnavalitsus kui kohaliku omavalitsuse täitev-korraldav organ, kelle struktuuriüksuse Tallinna Maa-ameti koosseisus on munitsipaalmaade osakond arvestatava hulga erialaspetsialistidega, kelle puhul on põhjendatud eeldada teadmiste olemasolu maareformi läbiviimise korrast ja menetlustähtaegadest ning vastuvõetavatest haldusaktidest, tehtavatest toimingutest ja nende avaldamisest, siis tuleb pidada eespooltoodud kanalite kaudu teabe avaldamist piisavaks. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebuse esitajale olnuks eespooltoodud allikatest vajaliku teabe saamine ülemäära koormav, siis pidi tal olema seoses maa riigi omandisse jätmise menetluses osalemisega piisavalt informatsiooni selle kohta, et teda puudutada võib haldusakt on välja antud. Lisaks eespoolmärgitud 25.04.2003 Maa-ametile saadetud kirjale, millega edastati ka linnavalitsuse 17.04.2003 korraldus nr 950 –k, nähtub Keskkonnaministeeriumi kirjalikule seletusele lisatud dokumentide hulgas olevalt 27.05.2003.a. koostatud piiriprotokollilt Gaasi tn 1 katastriüksuse piiride looduses kättenäitamise kohta, et kohaliku omavalitsuse esindajana on sellest osa võtnud ja piiriprotokolli allkirjastanud Tallinna Maa-ameti juhataja asetäitja-munitsipaalmaade osakonna juhataja Alo Brandt. Lisaks nähtub vastustaja poolt esitatud dokumentidest, et Gaasi tn 1 katastriüksuse registreerimismenetluses avastatud puuduste kõrvaldamiseks tagastati katastritoimik selle koostajale, sealjuures oli toimikus olevalt katastriüksuse plaanilt näha, et katastriüksuse moodustamise õiguslikuks aluseks oli keskkonnaministri 19.06.2003.a. käskkiri nr 456 . Ka on vastustaja põhjendatult märkinud, et puuduste kõrvaldamise käigus esitati samuti asendiplaan, millest nähtuvalt oli Tallinna linna esindajana selle 17.09.2003 kooskõlastanud ja allkirjastanud TMA juhataja asetäitja – munitsipaalmaade osakonna juhataja asetäitja Alo Brandt. Riigikohus on praktikas korduvalt rõhutanud, et kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Käesoleva määruse p.12 on kohus märkinud kaebuse esitaja passiivsust asjaolude väljaselgitamiseks, lisaks nõustub kohus vastustaja kirjalikus seletuses toodud seisukohaga selles, et Tallinna Linnavalitsusel oli pikema aja jooksul ( alates 2003.aastast) mitmeid võimalusi, saamaks teada maa riigi omandisse jätmisest ja selle kohta vastu võetud haldusaktidest , näiteks internetipõhisest katastrikaardist, ametlikust väljaandest „Ametlikud Teadaanded”, kinnistusraamatust, samuti teabenõuete esitamise teel, mida kaebuse esitaja teinud ei ole.
5. Kohtupraktika kohaselt on kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning käesoleval juhul 6 kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole, mistõttu menetlus keskkonnaministri
6. juuni
7. a käskkirja nr 456 tühistamise nõudes tuleb HkMS § 12 lg 3 alusel lõpetada.
8. Kaebuses on taotletud ka keskkonnaministri
9. aprilli
10. a käskkirja nr 506 „Võõrandamisele kuuluva kinnisvara nimekirja kinnitamine“ osalist (positsiooni 172 osas) tühistamist ja keskkonnaministri 20.mai 2008.a. käskkirja nr 572 „Riigivara tasu eest võõrandamine” tühistamist. Tulenevalt keskkonnaministri
11. juuni
12. a käskkirja nr 456 tühistamise nõudes esitatud kaebuse osas menetluse lõpetamisega HkMS § 12 lg 3 alusel ei saa ülalnimetatud käskkirjad, millega on kinnitatud nimekiri riigile kuuluvast kinnisvarast, mida riigivara valitseja on otsustanud võõrandada ning millega teavitatakse riigi otsusest võõrandada tasu eest temale kuuluvat kinnisvara, rikkuda kaebuse esitaja õigusi, mille kaitseks oli kaebus kohtule esitatud. Nimelt – Tallinna linna kui maareformi õigustatud subjekti õigust saada munitsipaliseerimise korras tagasi linnale kuni 1940.aastani kuulunud kinnistu , rikkudes sealjuures omandi õigusliku järejepidevuse põhimõtet. Kaebuse esitaja on ka ise kaebuses märkinud, et maa riigi omandisse jätmise käskkirja õigusvastasus toob kaasa ülalnimetatud vara müügi käskkirjade õigusvastasuse. Riigile kuuluva kinnisvara tasu eest võõrandamine ei saa kaebuses toodud motiividel kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda, mistõttu käsitletavas osas jätab kohus kaebuse HkMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.
13. HkMS § 12.1 lg 5 kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse alusel antud haldusakt kuni kohtuotsuse või kaebuse tagastamise või asja lõpetamise määruse jõustumiseni, kui kohus ei määra lühemat tähtaega. Kohus ei ole 05.06.2008 määrusega kehtestanud lühemat tähtaega ja on kehtivuse osas viidanud HkMS § 12.1 lg 5, seega käesoleva kohtumääruse jõustumisel kaotab õigusjõu 05.06.2008 kohtumäärusega kohaldatud esialgne õiguskaitse ilma, et kohus peaks selle kohta tegema eraldi määrust. Lea Kuuse Kohtunik 7