) § 232 lg 2 sätestatud tingimustele ja kaotas õiguse erastada vaba metsamaad. J.A on seisukohal, et Maavanema korraldusega rikutakse tema seadusest tulenevaid õigusi ja korraldus ei ole kooskõlas erastamismenetluse ajal kehtinud õigusega. 1 3. 19.12.2002 kanti J.A Paide Vallavolikogu otsusega nr 68 erastajate nimekirja tema avalduse alusel ning Paide Vallavalitsuse 02.05.2005 korraldusega nr 155 otsustati Xxxxx maaüksuse erastamine (tlk 3). Kõik erastamisega ettenähtud toimingud teostas kaebuse esitaja tähtaegselt.
lg 7 kohaselt loetakse isik erastamisõigust omavaks volikogu poolt nimekirja kinnitamisest alates. Maavanem kinnitab oma 25.09.2007 kirjas nr 3.2-4/2086, et erastaja peab kogu erastamisprotsessi vältel vastama
sätestatud tingimustele (Vabariigi Valitsuse 27. 01.2005 määrus nr 16 ""Maareformi seaduse" §-s 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise kord, edaspidi vaba metsamaa erastamise kord, tlk 4). Nimetatud nõue aga lisandus
sätestatud vaba metsamaa erastamise korrale alles 16.02.2007 sisse viidud muudatustega. Kaebuse esitaja leiab, et sellise nõude tagasiulatuv rakendamine ei ole õiguspärane, kuna seaduseandja soov ei olnud äriregistris oleku aja määratlemine.
, kuid kaebuse esitaja hinnangul oleks pidanud see toimuma
VASTUSTAJA SEISUKOHT 7. Vastustaja palub jätta J.A kaebuse rahuldamata ja Järva maavanema 10.10.2007 korralduse nr 868 tühistamata. 8.
lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Sama sätestab vaba metsamaa erastamise korra § 2.
lg 2 kohaselt võis esitada avalduse vaba metsamaa erastamiseks kohalikule omavalitsusele äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega
Metsamajandusega tegeleja
tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning on teostanud selles metsas metsaseaduse tähenduses hooldustöid või asunud täitma samas seaduses sätestatud metsa uuendamise kohustust. Vastavalt
lg 2 on põllumajandusliku tootmisega tegeleja
tähenduses isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. 9. J.A esitas 04.04.2001 Paide Vallavalitsusele avalduse vaba metsamaa maatüki nr II – 1.4 erastamiseks. Sellele lisatud kandeotsusest nähtus, et J.A on kantud 28.04.1999 äriregistrisse ärinimega J.A Kirja talu registrikoodiga 10554538 ja tegevusaladeks on põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja müük ning metsa majandamine, metsamaterjali töötlemine ja müük. 10.
lg 7 näeb ette, et vallavolikogu kinnitab metsamaa erastajate nimekirja hiljemalt 01.04.2004 ning isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest alates. Paide Vallavolikogu 19.12.2002 otsusega nr 68 kinnitati J.A nimetatud metsamaa tüki erastajaks. Paide Vallavalitsuse 02.05.2005 korraldusega nr 155 otsustati Xxxxx maaüksus J.A-le erastada. 2 11. Vastavalt vaba metsamaa erastamise korra § 6 lõikele 1 kontrollib erastamise korraldaja pärast katastripidaja poolt § 5 lg 2 nimetatud dokumentide saamist veel kord vallavolikogu poolt kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud isikute vastavust
lg 2 ja § 234 lg 2 sätestatud tingimustele ja
lg 7 ja lg 8 sätestatud vaba metsamaa erastamist välistavate asjaolude puudumist ning teiste talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Alates 02.03.2007 kehtivas redaktsioonis on nimetatud lõike lõppu lisatud ka lause: „erastaja peab vastama kogu erastamisprotsessi vältel
-is sätestatud tingimustele“. Varem selline selgesõnaline nõue puudus, mis aga ei tähendanud, et taotleja varasemalt pidanuks nõuetele vastama vaid avalduse esitamise ajal. Maavanemale on antud pädevus erastaja nõuetele vastavuse kontrollimiseks enne maa erastamiseks lõpliku otsuse tegemist just efektiivse kasutamise eesmärgil, s.t. erastada maa isikule, kes kasutab seda eesmärgipäraselt. 12. Vastustaja peab siinkohal oluliseks Riigikohtu Halduskolleegiumi 12.10.2006 otsust haldusasjas nr 3-3-1-46-06, kus
on tõlgendatud järgmiselt: seaduse sätete tõlgendamisel tuleb lisaks sätte sõnastusele arvesse võtta ka seaduse eesmärki.
kohaselt on selle seaduse eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks ja luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Viimatinimetatud aspektist on lähtutud ka
Kolleegium leiab, et vaba metsamaa erastamise õiguse säilitamiseks peab erastamisavalduse esitanud isik vastama seaduses sätestatud tingimustele üldjuhul kogu erastamismenetluse kestel Erastamist korraldav maavanem ei saa vaba metsamaad erastada isikule, kes ei vasta
13. Sama otsuse kohaselt ainuüksi kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamise kohta ei tulene nimekirja kantud isikule veel õiguspärast ootust vaba metsamaad erastada. Volikogu poolt erastajate nimekirja kinnitamine on eeltoiming vaba metsamaa erastamise menetluses. Nimekirja kinnitamise otsus on eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, millega otsustatakse, et nimekirja kantud isik vastab tingimustele, mis on
järgi vaba metsamaa erastamise õiguse olemasolu eelduseks. Nimekirja kandmisest ei teki isikul veel subjektiivset õigust nõuda, et erastamist korraldav maavanem sõlmiks isikuga vaba metsamaa erastamise ostu-müügilepingu. Samas võib nimekirja kantud isikul tekkida õiguspärane ootus, et ta on loetud seaduse nõuetele vastavaks ja ilma kaaluka põhjuseta seda küsimust uuesti ei otsustata. Maavanem peab vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud erastamise õigustatud subjekti seaduse nõuetele vastavuse hindamisel formaalsete tunnuste kontrollimisel lähtuma ka regulatsiooni kehtestamise sisulistest eesmärkidest. Maavanem peab esitama sisulised kaalutlused, miks ta leiab, et erastamisavalduse esitanud isik ei vasta
nõuetele. Seega on vastustaja arvates vaja hinnata, kas mittevastavus on oma laadilt üksnes näiline või formaalne või on puudus sisuline võrreldes regulatsiooni eesmärgiga.
mõttes. 3 Samuti ei nähtu sealt, et J.A omandis oleks tootmiseks vajalikku põllumajandusmaad ning maaüksuse erastamise toimikus ei ole ka dokumente, mis tõendaksid tema poolt sellise maa kasutamise õigsust.
lg 2 sätestab selgelt isiku, kellele võib vaba metsamaad erastada: äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega
Seega ei ole puudused mitte üksnes formaalsed, vaid J.A ei vasta sisuliselt üheski osas sätestatud tingimustele.
-is sätestatud tingimustele on kohalduv alates 02.03.2007 kehtima hakanud redaktsioonist, kui vastav nõue sätestati või on õige selle nõude tagasiulatuv kohaldamine. 19.
kohaselt on maareformi eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Maareformi läbiviimise üks instrumente on erastamine. Seejuures on erastamise üheks spetsiaalseks alaliigiks vaba metsamaa erastamine, mille osas tulenevad erisätted
§-st 234 ja Vabariigi Valitsuse 27. 01.2005 määrusest nr 16 ""Maareformi seaduse" §-s 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise kord". 20.
lg 2 kohaselt võib esitada kohalikule omavalitsusele avalduse vaba metsamaa erastamiseks äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega
Koostoimes
§-ga 2 on vaba metsamaa erastamise eesmärgiks see, et erastatav maa läheks selle isiku omandisse, kes seda maad efektiivselt ja sihipäraselt kasutab, mitte ei hoia maatükki enda käes näiteks lootuses, et selle hind tõuseb ja ta saab kunagi maatüki võõrandamisest tulu. Seega on esimeseks tingimuseks, et vaba metsamaad erastada sooviv isik on äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Lisaks sellele on kohustuslikuks tingimuseks, et isik tegeleb aktiivselt kas põllumajandusega või metsamajandusega. Kuna § 234 lg 2 kasutab mõistet „põllumajanduslik tootmine“, ei kuulu sinna alla näiteks põllumajandussaaduste kasvatamine enda pere tarbeks, vaid põllumajandussaadusi peab ka müüma. 4 21. Toimikus olevast äriregistri elektroonilise teabesüsteemi väljatrükist (tlk 46) nähtuvalt on J.A Kirja talu FIE-na kustutatud 18.02.2003. Seega ei vasta J.A käesoleval hetkel
Ta ei ole äriregistrisse FIE-na kantud. Lisaks sellele ei ole vaidlust ka selles, et J.A omandis ei ole tootmiseks vajalikku põllumajandusmaad ja tal ei ole ka sellise maa kasutamise õigsust. Ka ei väida J.A, et ta tegeleks metsamajanduse või põllumajandusliku tootmisega. Maksu- ja Tolliameti kinnituse kohaselt (tlk 47) ei ole J.A aastatel 2002-2006 deklareerinud tulu metsa majandamisest ega põllumajandussaaduste tootmisest. Seega ei vasta J.A
Kuna kaebuse esitaja ei ole väitnud, et ta on erastamismenetluse ajal tegelenud metsamajanduse või põllumajandusliku tootmisega ja ükski asjas kogutud tõend seda ei kinnita, on kohtul kahtlusi, kas J.A üldse erastamisavalduse esitamise hetkel 04.04.2001 või sellejärgselt § 234 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastaja subjekti tingimustele vastanud on. 22.
Sama sätte kohaselt teeb kohalik omavalitsus maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Ka vaba metsamaa erastamise korra § 2 lõike 1 kohaselt korraldab vaba metsamaa erastamist maavanem või tema volitatud isik või asutus ja lõike 2 kohaselt teostab erastamiseks vajalikud eeltoimingud kohalik omavalitsus.
lg 7 näeb ette, et vallavolikogu kinnitab metsamaa erastajate nimekirja hiljemalt 01.04.2004 ning isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest alates. Vastavalt vaba metsamaa erastamise korra §-le 6 kontrollib erastamise korraldaja pärast katastripidajalt vaba metsamaa erastamise korra § 5 lõikes 2 nimetatud dokumentide saamist veelkord vallavolikogu poolt kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud isikute vastavust
lõikes 2 ja § 234 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele ja
lõigetes 7 ja 8 sätestatud vaba metsamaa erastamist välistavate asjaolude puudumist ning teiste talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. 23. Vaidlustatud korralduse andmise alustena on märgitud
(mis sätestab maavanema pädevuse erastamist korraldada) ja
muutmise seaduse § 13. Korralduse päises on viidatud ka alates 01.01.2003 kehtivuse kaotanud
§-le 223.
lõike 2 22.03.1999 kuni 31.12.2002 kehtinud redaktsiooni sätestas järgmist: „Vaba metsamaa erastamiseks võib omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, samuti äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning kes on teostanud selles metsas metsaseaduse §-des 1618 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse §-s 11 sätestatut. Kohalikul omavalitsusel on õigus vaba metsamaa taotlejalt nõuda eelmises lauses nimetatud tegevust tõendavaid dokumente.“ Hetkel sätestab sisuliselt sama
. Asjaolu, et vaidlustatud korralduses on viidatud kehtivuse kaotanud sättele, ei muuda korraldust veel iseenesest õigusvastaseks, kui tegelik õiguslik alus -
– oli korralduse tegemise ajal olemas ja kehtiv.
lisandus
-i 15.03.2003 jõustunud ja RT I 2003, 26, 155 avaldatud
muudatuste seadusega. Seega ei esinenud vaba metsamaa erastamise subjektidele sisulisi piiranguid vaid ajavahemikul 01.01.–14.03.2003. 5 Kohus leiab, et nimetaud ajavahemik on mittemärkimisväärne ja sellest tulenevalt, et kahe ja poole kuu jooksul J.A erastamismenetluse kestel ei kehtinud
-s sätet, mis esitas tingimused vaba metsamaa erastaja subjektile, ei saanud J.A-l tekkida õiguspärast ootust sellele, et ta saab vaba metsamaa erastada ka, olemata äriregistrisse registreeritud FIE-na ja tegelemata ei metsamajanduse ega põllumajandusliku tootmisega. 24. Kaebuse esitaja on viidanud, et 16.02.2007 jõustusid muudatused vaba metsamaa erastamise korras, mille kohaselt erastaja peab vastama kogu erastamisprotsessi vältel
sätestatud tingimustele. Kaebuse esitaja leiab, et sellise nõude tagasiulatuv rakendamine ei ole õiguspärane, kuna seaduseandja soov ei olnud äriregistris oleku aja määratlemine. Kohus leiab, et tegemist ei ole nõude tagasiulatuva rakendamisega. Ka enne 16.02.2007 kehtis vaba metsamaa erastamisel sama põhimõte: ühestki õigusaktist ei tulene, et isik, kes erastamisprotsessi kestel lakkas vastamast
16.02.2007 jõustunud muudatustega vaid täpsustati vaba metsamaa erastamise korda, mitte ei muudetud vaba metsamaa erastamise tingimusi. Samasugused järelduses saab teha vastustaja viidatud Riigikohtu 12.10.2006 otsusest haldusasjas nr 3-3-146-06, milles on seonduvalt vaba metsamaa erastamisega märgitud: Kolleegium leiab, et vaba metsamaa erastamise õiguse säilimiseks peab erastamisavalduse esitanud isik vastama seaduses sätestatud tingimustele üldjuhul kogu erastamismenetluse kestel. Sellest tulenevalt vastab seadusele ka vaba metsamaa erastamise korra § 6 lõikes 1 ettenähtud erastamist korraldava maavanema õigus ja kohustus veelkord kontrollida erastamisavalduse esitanud ja vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud isiku jätkuvat vastavust
-s vaba metsamaa erastajatele esitatavatele nõuetele. 25. Kaebuse esitaja hinnangul omab asjas tähtsust, et ta pidi enda FIE-na äriregistrist kustutama seoses asjaoluga, et ta soovis jääda tervislikel põhjustel eelpensionile. Kohtu hinnangul aga viitab ka see väide asjaolule, et kaebuse esitaja ei tegele ei metsamajanduse ega põllumajandusliku tootmisega. Nagu eespool märgitud, on vaba metsamaa erastamise eesmärk viia erastatav maa erastaja aktiivsesse kasutusse. Kui kaebuse esitaja on pensionär ja ei tegele eelnimetatud tegevustega, siis vaba metsamaa erastamine talle
eesmärki ei täidaks. 26. Paide Vallavalitsuse 02.05.2005 korraldusega nr 155 nõustus vallavalitsus Xxxxx maaüksuse erastamisega J.A-le. Korralduse vastuvõtmise kuupäevaks oli J.A iseenesest äriregistrist FIE-na juba kustutatud. Nagu eelnevalt märgitud, korraldab erastamist maavanem ja kohalik omavalitsus teeb ära erastamise lõpuleviimiseks vajalikud eeltööd. Seega on maavanemal kohustus kontrollida enne erastamise osas otsuse vastuvõtmist kohaliku omavalitsuse poolt teostatud erastamistoimingute ja vastu võetud haldusaktide õiguspärasust. Erastamist korraldav maavanem ei saa vaba metsamaad erastada isikule, kes ei vasta
lg 2 nõuetele isegi juhul, kui kohalik omavalitsus on varem ekslikult andnud erastamise subjektile signaali, et talle erastatakse taotletav maa. Iseenesest puudus Paide Vallavalitsusel alus 02.05.2005 korralduse nr 155 vastuvõtmiseks, kuna sellel hetkel oli J.A äriregistrist FIEna kustutatud ja ta ei tegelenud metsamajanduse ega põllumajandusliku tootmisega. Kaebuse esitaja arusaam, et vallavalitsuse korralduse nr 155 vastuvõtmisest on temale vaba metsamaa erastamine on juba lõplikult otsustatud, on väär ega tugine õigusnormidele. 6 27. Antud haldusasja arutelul ei oma tähtsust ka kaebuse esitaja väited, et Xxxxx maaüksuse erastamine oleks pidanud läbi viidama lähtuvalt
-st, mitte
Kuna kaebuse esitaja poolt viidatud säte kirjeldab toiminguid vaba põllumaa kasutusvaldusesse andmisel, ei ole see säte asjassepuutuv erastamistoimingute vaatlemisel. J.A on esitanud Paide Vallavalitsusele avalduse vaba metsamaa erastamiseks vastavalt
(tlk 32) ega ole varasemalt kunagi väitnud, et soovis saada hoopis vaba põllumajandusmaad oma kasutusvaldusse.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.