Obsah (5)

§ 19§ 6§ 11§ 33§ 2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2033 Haldusasi I.M’i kaebus Kodakonds

§ 19lg 4 alusel.

14.09.2007 vaideotsusega jättis KMA I.M-i vaide rahuldamata. Kaebuse esitaja eesmärgiks on saada Eesti kodakondsus. 2. Kaebaja märgib, et ta vastab kodakondsuse seaduses (edaspidi

) § 33 esitatule, mis sätestab, et enne 01.07.1990 Eestisse asunud isiku suhtes, kes taotleb Eesti kodakondsust, ei rakendata

§ 6

p 2 ja 22 sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse omamise nõuet. I.M leiab, et ta vastab

§ 6p 21 sätestatud tingimustele.

Asjaolu, et tal ei olnud 2002.-

1. aastani elamisluba, ei tähenda, et ta on viibinud Eestis seadusliku aluseta. Kaebaja hinnangul on ta elanud seaduslikult ja püsivalt Eestis alates sünnist, seega juba 31 aastat. Kogu selle aja on tema ainus elukoht olnud Tallinn, tema kodu ja perekond asuvad Eestis. 1
2. Kaebaja leiab, et KMA 08.08.2007 otsus nr 46 on õigusvastane kuna KMA on ekslikult viidanud I.M-i püsivalt Eestis elamise määratlemisel VMS § 42, kuid mitte

§ 11

. Kaebaja hinnangul on ta viibinud püsivalt Eestis vastavalt

§ 11sätestatule.

I.M on seisukohal, et vaidlustatud KMA otsus on vastuolus

§ 11ja on seega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 tulenevalt õigusvastane.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja põhjendused on alljärgnevad:
2. I.M ei ole viimase viie aasta jooksul elamisloa alusel püsivalt Eestis elanud, mistõttu ei vasta kaebaja Eesti kodakondsuse saamiseks

-s sätestatud tingimustele. KMA lähtus kaebaja Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetlemisel isiku püsivalt Eestis viibimise hindamisel põhjendatult välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 42.

§ 33

sätestab eritingimused enne 01.07.1990 Eestisse asunud isikule, mille kohaselt ei rakendata sel puhul

§ 6

p 2 ja 22 sätestatud pikaajalise elaniku või alalise elamisõiguse omamise nõuet.

§ 6

p 2 kohaselt peab välismaalane omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust ning p 22 sätestab, et välismaalane peab olema elanud Eestis seaduslikult ja püsivalt pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel kuus kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva. I.M-i suhtes ei ole vaidlust selles, et ta on Eesti Vabariiki elama asunud enne 01.07.1990. Kuid

§ 6

p 21 kohaselt peab Eestis kodakondsust saada sooviv välismaalane olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt. Seega kohaldub I.M-i suhtes

§ 33ning tal on õigus taotleda Eesti kodakondsust omades tähtajalist elamisluba.

Seejuures ei vabasta

§ 33

kaebajat kodakondsuse taotlemisest

§ 6

p 21 tulenevast Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elamise nõudest vähemalt kaheksa aastat, millest püsivalt viimase viie aasta jooksul.

1. I.M-ile on väljastatud tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 08.10.1997 kuni 08.10.
2. Samuti on kaebajale väljastatud 20.01.2004 tähtajaline elamisluba Eestis elamiseks VMS § 12 lg 1 p 5 alusel kehtivusega kuni 19.01.
3. Siinjuures märgib KMA, et tegemist ei olnud tähtajalise elamisloa pikendamise ega pikaajalise elaniku elamisloa andmisega, nagu märgib I.M Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses.
4. I.M esitas 03.08.2007 sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks

§ 6ja § 33 alusel.

Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetluse käigus tuvastati, et I.M-il puudus enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva elamisluba ajavahemikul 09.10.2002 kuni 19.01.2004 ning tal puudus ka muu VMS § 51 toodud seaduslik alus Eestis viibimiseks. 8.

§ 19

lg 4 kohaselt lõpetatakse isiku sooviavalduse menetlemine, kui ta ei vasta Eesti kodakondsuse saamiseks

-s sätestatud tingimustele. I.M-i on teavitatud ning talle on KMA Põhja regionaalosakonnas selgitatud, et tema sooviavalduse menetlemine võidakse lõpetada, kuna ta ei ole elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva püsivalt Eestis viimased viis aastat elamisloa alusel ning sellest tulenevalt ei vasta ta

-s sätestatud tingimustele. I.M on 02.07.2007 oma allkirjaga kinnitanud, et ta on teadlik

§ 19

lg 4 sätestatust ning asjaolust, et kodakondsuse taotluse menetlemine võidakse lõpetada. 9. I.M on märkinud, et tähtajaline elamisluba ei ole välismaalase Eestis viibimiseks ainus seaduslik alus. Samas jätab kaebaja märkimata, millisele VMS § 51 sätestatud seaduslikule alusele ta vastab. Riigil on õigus kehtestada seaduslikud alused välismaalase riigis viibimiseks ning seeläbi on võimalik pidada ka arvestust riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste üle. 2 10.

-s on sätestatud tingimused, millele vastamisel on võimalik välismaalasele anda Eesti kodakondsus. KMA-l puudub võimalus anda isikule Eesti kodakondsust olukorras, kus välismaalane selleks ette nähtud tingimustele ei vasta. Asjaolu, et I.M on Eestis sündinud ning ta on elanud püsivalt Eestis alates sünnist ning tema viibimine Eestis ei oma ajutist iseloomu, ei muuda olematuks fakti, et isik ei ole viimase viie aasta jooksul püsivalt riigis viibinud elamisloa või elamisõiguse alusel. 11. KMA lähtus kaebaja Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetlemisel isiku püsivalt Eestis viibimise hindamisel põhjendatult VMS § 42.

§ 11

kohaselt on püsivalt Eestis viibimine

mõistes seaduslik Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures Eestis eemalviibimine ei või aastas ületada 90 päeva järjest. Seaduslik viibimine Eestis tähendab, et isikul on siin viibimiseks seaduslik alus. Välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikud alused on toodud VMS § 51. I.M-il puudus 09.10.2002 kuni 19.01.2004 Eestis viibimiseks seaduslik alus. 12. 08.07.2006 jõustunud

muudatuse kohaselt kasutatakse Eestis püsivalt viibimise mõiste asemel

§ 6

püsivalt Eestis elamise mõistet.

§ 6toodud mõisteid korrastati seoses Euroopa Liidu kodaniku seaduse vastuvõtmisega.

Muutus üksnes mõiste sõnastus, sisuliselt jäi aga nõue samaks, et isik peab viibima Eestis seaduslikult vähemalt 183 päeva aastas. Kuna

§ 11

sätestab endiselt püsiva Eestis viibimise mõiste määratluse, VMS aga püsivalt Eestis elamise mõiste määratluse ning seaduste kohaldamisel on eesmärgiks kasutada mõisteid ühetaoliselt, on KMA vaidlustatud otsuses viidanud õiguspäraselt VMS § 42. 13. Olenemata sellest, kas vaidlustatud otsuses on viidatud

§ 11

või VMS § 42, peab I.M

§ 6

p 21 tulenevalt olema elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel püsivalt viis aastat.

1. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. KMA on 08.08.2007 otsuse nr 46 tegemisel ning teistkordselt 14.09.2007 vaideotsuse vormistamisel kontrollinud Eestis kodakondsuse saamise sooviavalduse menetluse lõpetamise õiguspärasust ning jõudnud järeldusele, et I.M-i Eesti kodakondsuse sooviavalduse menetlemise lõpetamine on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Nimetatud toimingust on kaebajat teavitatud. Märgitud on Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetluse lõpetamise faktiline ja õiguslik alus, ära on toodud ametiasutuse nimi, volitatud ametniku nimi ja allkiri, viide otsuse vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Kaalutlusvigu vaidlustatud otsuses ei esine. Eeltoodust lähtuvalt leiab KMA, et Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetlemise lõpetamise otsus on õiguspärane ega ole vastuolus HMS § 54 sätetega. KMA leiab, et otsuse tegemisel on vastustaja arvestanud põhiseaduslikke piire, seadusandja poolt määratletud eesmärke, otstarbekust ja proportsionaalsust. KMA otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
3. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et I.M on Eesti Vabariiki elama asunud enne 01.07.1990 ja et tal puudus ajavahemikul 09.10.2002 kuni 19.01.2004 elamisluba. 3
4. Haldusasjas vaieldakse esiteks selle üle, kas KMA lähtus I.M-i Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetlemisel isiku püsivalt Eestis viibimise hindamisel põhjendatult VMS § 42 ja teiseks selle üle, kas I.M on viimase viie aasta jooksul elamisloa alusel püsivalt Eestis elanud. 18.

§ 2

lõike 2 kohasekt omandatakse Eesti kodakondsus nimetatud seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 33

sätestab eritingimused enne 01.07.1990 Eestisse asunud isikule, mille kohaselt ei rakendata sel puhul

§ 6

p 2 ja 22 sätestatud pikaajalise elaniku või alalise elamisõiguse omamise nõuet.

§ 6

p 2 kohaselt peab välismaalane omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust ning p 22 sätestab, et välismaalane peab olema elanud Eestis seaduslikult ja püsivalt pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel kuus kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva. 19.

§ 6on sätestatud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks.

Kuid

§ 6

p 21 kohaselt peab Eestis kodakondsust saada sooviv välismaalane olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt. Seega nõustub kohus vastustajaga selles, et

§ 33

ei vabasta kaebajat kodakondsuse taotlemisest

§ 6

p 21 tulenevast Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elamise nõudest vähemalt kaheksa aastat, millest püsivalt viimase viie aasta jooksul. 20. Ka leiab kohus, et KMA on Eestis püsivalt viibimise mõiste sisustanud õiguspäraselt VMS §s 42 sätestatuga. Nimetatud sätte kohaselt loetakse püsivalt Eestis elamiseks Eestis elamisluba omava välismaalase Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas. Samuti leiab kohus, et olenemata sellest, kas vaidlustatud otsuses on viidatud

§ 11

või VMS § 42, peab I.M

§ 6

p 21 tulenevalt olema elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel püsivalt viis aastat.

1. I.M-ile on väljastatud tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 08.10.1997 kuni 08.10.
2. Samuti on kaebajale väljastatud 20.01.2004 tähtajaline elamisluba Eestis elamiseks VMS § 12 lg 1 p 5 alusel kehtivusega kuni 19.01.
3. Tegemist ei olnud tähtajalise elamisloa pikendamise ega pikaajalise elaniku elamisloa andmisega, nagu märgib I.M Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses. Esitatud dokumentidest nähtub, et I.M-il puudus ajavahemikul 09.10.2002 kuni 19.01.2004 elamisluba.
4. Kohtule jäävad arusaamatuks I.M-i viited VMS §-le 51, kus on sätestatud Eestis viibimise seaduslikud alused. Kohus nõustub kahtlemata kaebuse esitajaga selles, et elamisluba ei ole Eestis seaduslikult viibimise ainus alus. Samas, kui kaebuse esitaja ei ole viidanud, millisel seaduslikul alusel ta Eesti Vabariigis ajavahemikul 09.10.2002 kuni 19.01.2004 viibis ja kui sellist seaduslikku alust ei nähtu ka haldusasja materjalidest, ei õigusta VMS § 51 käesoleval juhul eelminetatud ajavahemikul kaebuse esitaja Eestis viibimist. Seega tuleb poolte väidetest ja asjas kogutud materjalidest järeldada, et I.M ei ole viimase viie aasta jooksul elamisloa alusel püsivalt Eestis elanud, mistõttu ei vasta kaebaja Eesti kodakondsuse saamiseks

-s sätestatud tingimustele. Ka kaebuse esitaja poolt istungil esitatud tõendid (tlk 53, 54) ei tõenda vaidlusalusel ajavahemikul Eestis viibimise seaduslikku alust, vaid viitavad üksnes sellele, et I.M kõnealusel ajavahemikul faktiliselt Eestis viibis. 23. Asja materjalidest nähtub, et I.M esitas 03.08.2007 sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks

§ 6ja § 33 alusel.

Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetluse käigus tuvastati, et I.M-il puudus enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva elamisluba ajavahemikul 09.10.2002 kuni 19.01.2004 ning tal puudus ka muu VMS § 51 toodud seaduslik alus Eestis viibimiseks.

§ 19

lg 4 kohaselt lõpetatakse isiku sooviavalduse menetlemine, kui ta ei vasta Eesti kodakondsuse saamiseks

-s sätestatud tingimustele. I.M on 02.07.2007 oma allkirjaga kinnitanud, et ta on teadlik

§ 19

lg 4 sätestatust ning asjaolust, et kodakondsuse taotluse menetlemine võidakse lõpetada. Kohus nõustub vastustajaga 4 selles, et igal riigil on õigus kehtestada seaduslikud alused välismaalase riigis viibimiseks ning seeläbi on võimalik pidada ka arvestust riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste üle.

1. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. KMA on 08.08.2007 otsuse nr 46 tegemisel ning teistkordselt 14.09.2007 vaideotsuse vormistamisel kontrollinud Eestis kodakondsuse saamise sooviavalduse menetluse lõpetamise õiguspärasust ning jõudnud järeldusele, et I.M-i Eesti kodakondsuse sooviavalduse menetlemise lõpetamine on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Nimetatud toimingust on kaebajat teavitatud. Märgitud on Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetluse lõpetamise faktiline ja õiguslik alus, ära on toodud ametiasutuse nimi, volitatud ametniku nimi ja allkiri, viide otsuse vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Kaalutlusvigu vaidlustatud otsuses ei esine. Eeltoodust lähtuvalt on Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetlemise lõpetamise otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. I.M-il on aga õigus taotleda Eesti kodakondsuse saamist enne 19.01.2009, kui lõpeb tema tähtajaline elamisluba.
2. Kuna menetluskulude väljamõistmise taotlusi ei esitatud, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 5