Obsah (4)

§44§67§68§64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1401 Haldusasi K.K ja Ü.K kaebus Tallinna

kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada või otsustab menetlusosalise taotlusel haldusakti kehtetuks tunnistamise. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiakt nr DM-0127-06/1975 ja selle eskperdiarvamuse p 5, milles on märgitud, et „Skitsilt on kustutamise või radeerimise teel eemaldatud pindala tähis „415 m2“ ja mitmeid jooni“, on uueks oluliseks tõendiks, mis ei olnud kaebajatele xxx tn x maa ostueesõigusega erastamise menetluse ajal teada. Nimetatud Skits oli 1955.a. ajutise loa lisana xxx tn x elamuomanikule maa ostueesõigusega erastamise menetluses oluliseks maa kasutamist tõendavaks dokumendiks. Ekspertiisiakt tõendab, et Skitsilt on kustutatud mitmeid jooni ning Skitsil eksisteerib andmetena tegelikult kaks erinevat reservmaa suurust – 550 m2 ja 415 m2. Nimetatud asjaolud ei olnud Tallinna Linnavalitsusele korralduse nr 189-k väljaandmise ajal teada. Tulenevalt asjaolust, et Skits 1955.a. ajutise loa lisana oli dokumendiks xxx tn x elamuomanikule maa ostueesõigusega erastamise menetluses, näidates ainsa reservmaa asukohta ning millele põhinedes otsustati korraldusega nr 189 määrata xxx tn x ehitiste teenindamiseks vajalik maa, on Tallinna Linnavalitsus Skitsil ilmnenud vastuolu tõttu kohustatud haldusmenetlust uuendama, selgitamaks välja tekkinud vastuolu põhjused ning tuvastamaks missugused jooned ning kumb Skitsil maa suurust kajastatavatest arvudest 2 on õige. Dokumendi sisu muutmine on eelnimetatud Põhja PP määruse kohaselt üldjuhul materiaalne võltsimine. Menetluse uuendamata jätmine Tallinna Linnavalitsuse poolt on õigusvastane, sest

§44

lg 1 p 2 sätestab haldusorgani kohustuse uue olulise tõendi ilmnemisel menetlusosalise taotlusel uuendama haldusmenetlust. Kaebajad paluvad kohtul teha ettekirjutus kohustamaks Tallinna Linnavalitsust kehtetuks tunnistama Tallinna Linnavalitsuse korraldust 4.02.2004 nr 189-k ja juhul kui kohus seda nõuet ei rahulda, siis teha ettekirjutus kohustamaks Tallinna Linnavalitsust uuendama xxx tn x ostueesõigusega erastamise menetlust. VASTUSTAJA SEISUKOHT Tallinna Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata.

1. Haldusasja menetlemise ajal Tallinna Ringkonnakohtus 2005.a., s.o. täpsemalt 19.07.2005 esitasid kaebajad kuriteoteate Põhja Ringkonnaprokuratuurile dokumentide võltsituse kohta. Põhja Ringkonnaprokuratuur vastas eeltoodule 29.07.2005 kirjaga, kus teatas, et juhindudes KrMS §199 lg 1 p 2 jätab kriminaalmenetluse alustamata seoses aegumistähtaja möödumisega. Samad dokumendid esitasid kaebajad ka ringkonnakohtule.
2. Tallinna Maa-ametis registreeriti 30.11.2005 Põhja PP 29.11.2005 kiri, millega anti teada kriminaalmenetluse algatamisest erastamise aluseks olevate dokumentide osas ning sooviti näha erastamise aluseks olevaid originaaldokumente või teada nende asukohta. Kriminaalmenetlus lõpetati prokuratuuri loal 19.04.2006 määrusega. Menetluse käigus selgus, et vaidlustatud dokumendid ei ole võltsitud.
3. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et kõik kohtud on andnud oma hinnangu xxx tn x maa ostueesõiguseks olevatele dokumentidele kogumis ning on pidanud neid õiguspärasteks.

§44

lg 1 p 2 kohaselt haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Vastustaja on seisukohal, et asjas ei ole ilmnenud uusi asjaolusid. Nimelt peavad kaebajad uueks asjaoluks ülalnimetatud ekspertiisiakti, mis väidetavalt tõendab, et Skitsil eksisteerib andmetena tegelikult kaks erinevat reservmaa suurust ning ajutise loa alusel on seda suurust vähendatud 550 m2-lt 415 m2-le. Kaebajad on lisanud oma kaebusele Põhja PP 19.04.2006 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, mis tõendab, et kriminaalmenetluse käigus ei ole leitud tõendeid dokumendi võltsimise kohta, millega on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Sama kinnitab ka Riigiprokuratuuri 24.05.2006 kaebuse rahuldamata jätmise määrus. Määruses märgitakse, et eksperdiarvamuse alusel ei ole võimalik välistada, et vastavad korrigeerimised on tehtud Skitsi koostamise käigus, millele viitab ka asjaolu, et 1955 luba on siiski välja antud 550 m2 ulatuses reservmaa kasutamiseks. Lisaks sellele nõustub prokuröri abi asjaoluga, et kõnealuse Skitsi näol ei ole tegemist dokumendiga, millega on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest ja isegi juhul kui Skitsi puhul ilmneksid materiaalse võltsimise tunnused, ei ole see käsitletav võltsimisena KarS §344 tähenduses. Vastustaja leiab veel, et kaebajad olid kõnealusest ekspertiisiaktist teadlikud juba 2006.a. aprillis. Nimetatud asjaolu tõendab kaebajate enda poolt 28.04.2006 esitatud kaebus Riigiprokuratuuri Põhja PP 19.04.2006 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele. 10.

§44

lg 3 kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise 3 asjaolude teadasaamisest alates. Tallinna Linnavalitsusele laekus kaebajate taotlus 8.05.

1. Lähtudes ülaltoodust saab järeldada, et kaebajad olid teadlikud ekspertiisiaktist juba aasta aega. Vastustaja on seisukohal, et haldusorgani ja kohtu poole pöördutud kaebusega on rikutud ka kaebetähtaega haldusmenetluse uuendamise nõudes. Samuti leiab vastustaja, et Tallinna Linnavalitsuse 4.02.2004 korralduse nr 189-k järjekordne vaidlustamine ei ole lubatav, kuna korralduse õiguspärasust on eelnevalt korduvalt kohtute poolt kontrollitud ning olemas on jõustunud kohtulahend (Tallinna Halduskohtu 6.05.2004 otsus). KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik T.K vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata.
2. Kaebajad taotlevad kohtult Tallinna Linnavalitsuse kohustamist kehtetuks tunnistama Tallinna Linnavalitsuse 4.02.2004 korraldus nr 189-k. Kaebajad on nimetatud korralduse Tallinna Halduskohtus juba vaidlustanud (haldusasi nr 3-1093/2004) ja selles asjas jäi Riigikohtu 18.01.2006 määrusega kaebajate kaebus rahuldamata ning linnavalitsuse korraldus tühistamata. Seega on kaebajad samas asjas kohtu poole juba pöördunud ja kohus on otsustanud, et nimetatud korraldus on õiguspärane. Kuna kaebus on menetlusse võetud, siis tuleb HKMS §24 lg 1 p 5 alusel menetlus selle kaebuse nõude osas lõpetada.
3. Kaebajate tahe on ennekõike suunatud Tallinna Linnavalitsuse 4.02.2004 korralduse nr 189-k p 1 kehtetuks tunnistamisele. Nimetatud punktiga määrati kindlaks xxx tn x teenindamiseks vajaliku maa suurus. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et teenindusmaa määramine on ulatusliku hindamisruumiga diskretsiooniotsus. Käesolevas asjas menetluse uuendamine tähendaks sisuliselt diskretsiooniotsuse kehtetuks tunnistamist. Lisaks tuleneb

§44

lg1 p 2, et haldusorgan saab menetlust uuendada üksnes juhul, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid. Tõendi olulisuse hindamine on jäetud haldusorgani otsustada. Seega on ka haldusmenetluse uuendamise otsus diskretsiooniotsus. HKMS §19 lg 6 ning ka Riigikohtu praktikast tulenevalt on diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll piiratud. Kohus ei saa diskretsiooniotsuse puhul hinnata otsuse otstarbekust ega kohustada haldusorganit kindla sisuga otsust vastu võtma. Juba ainuüksi seetõttu ei saa kohus kaebajate teist nõuet rahuldada. 13. Kaebuse esitamise ja vaidlustatava korralduse andmise vahel on pikk ajaline vahe. Kolmanda isiku õiguseellane ja kolmas isik on arvestanud neile soodsa haldusakti kehtimisega ja kolmandal isikul on põhjendatud huvi haldusakti kehtimajäämiseks. Kolmas isik on kantud kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Haldusakti muutmine või kehtetuks tunnistamine oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega. 14.

§67lg 1 kohaselt tuleb arvestada isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab täiendavalt, et haldusakti ei või tunnistada isiku kahjuks kehtetuks, kui isik on haldusakti kehtimajäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtimajäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Antud juhul on maa erastanud isik enda maa koos sinna rajatud elamuga võõrandanud. Samuti tuleb arvestada, et maa erastanud isik on seda maad kasutanud enda elamukrundina ning kaebajad ei ole kunagi vaidlusalust maad kasutanud ega vastavalt õigust omanud. Seetõttu

§67

lg 2 tulenevalt puudub Tallinna Linnavalitsusel õigus ja võimalus haldusmenetlust uuendada. 4

1. Kaebajad teadsid ekspertiisiakti olemasolu ja selle sisu juba enne 28.04.
2. Kolmas isik on 16.11.2007 esitanud kohtule kaebajate poolt 28.04.2006 Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse kriminaalasja nr 05230101668 19.04.2006 lõpetamise määrusele. Kaebajate poolt uue tõendina esitletav 29.03.2006 ekspertiisiakt koostati nimetatud kriminaalasja menetluse käigus. Kaebajad on oma 28.04.2006 kaebuses Riigiprokuratuurile sõnaselgelt viidanud nimetatud ekspertiisiaktile ja sõna-sõnalt tsiteerinud eksperdi arvamuse p
3. Nimetatud dokument tõendab üheselt, et kaebajad olid juba hiljemalt 28.04.2006 ekspertiisiaktist ja selle sisust teadlikud. Samuti on kaebajad 6.12.2007 kohtule esitatud vastuses vastustaja 28.09.2007 vastusele sõnaselgelt möönnud, et on enne 28.04.2006 kaebuse esitamist Riigiprokuratuurile tutvunud kriminaalasja nr 05230101668 toimikuga, sh ekspertiisiaktiga.

§44

lg 3 kohaselt tuleb menetluse uuendamise taotlus haldusorganile esitada ühe kuu jooksul alates uutest asjaoludest teada saamisest. Kaebajad said uutest asjaoludest teada enne 28.04.

1. Taotluse menetluse uuendamiseks esitasid kaebajad aga 7.05.2007 ehk enam kui aasta hiljem. Selleks ajaks oli taotluse esitamise tähtaeg möödunud ja kaebajad oma väidetava õiguse haldusmenetluse uuendamise taotlusele kaotanud.
2. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjust selleks, miks tuleks kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat haldusakti menetlust uuendama. Kaebuses ei ole vähimalgi määral põhjendatud seda, kuidas on võimalik menetluse uuendamine seejuures alusetult ning ebaproportsionaalselt kolmanda isiku huve kahjustamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
3. Kaebajad on esitanud kohtule järgmised nõuded: teha ettekirjutus kohustamaks Tallinna Linnavalitsust kehtetuks tunnistama Tallinna Linnavalitsuse 4.01.2004 korraldus nr 189 ja alternatiivse nõude juhuks kui esimest nõuet ei rahuldata, teha ettekirjutus kohustamaks Tallinna Linnavalitsust uuendama xxx tn x maa ostueesõigusega erastamise menetlust. Esimese nõude täitmine eeldaks Tallinna Linnavalitsuse 4.01.2004 korraldusele nr 189 õigusliku hinnangu andmist. Kuna selle korralduse õiguspärasust on halduskohtmenetluses juba kontrollitud ja asjas on olemas jõustunud Tallinna Halduskohtu 6.05.2004 lahend (haldusasi nr 3-1093/2004), siis tulenevalt HKMS §24 lg 1 p 5 tuleb asja menetlus selle kaebuse nõude osas lõpetada. 18.

§68

lg 1 järgi on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda

§44

alusel haldusmenetluse uuendamist.

§44

lg 1 loetleb alused, millede esinemise korral haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse uuendab. Seega tuleb

§68

lg 1 ja §44 lg 1 nende koostoimes mõista selliselt, et kui isik esitab haldusakti kehtetuks tunnistamise taotluse, milles väidab mõne

§44

lg-s 1 sätestatud aluse olemasolu, ja haldusorgan on selle aluse olemasolu kindlaks teinud, siis peab haldusorgan menetluse uuendama. Uuendatud menetluses peab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustama üldjuhul diskretsiooniõiguse alusel (

§64lg 2).

19. Kaebajad esitasid 7.05.2007 Tallinna Linnavalitsusele avalduse, milles taotlesid haldusmenetluse uuendamist

§44

lg 1 p 2 alusel ja Tallinna Linnavalitsuse 4.02.2004 korralduse nr 189-k kehtetuks tunnistamist.

§44

lg 1 p 2 näeb ette, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, 5 mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Tõend, millele tuginedes kaebajad haldusmenetluse uuendamist taotlesid, oli Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 11.04.2006 ekspertiisiakt nr DM-0127-06/197 ja selles sisalduv eksperdiarvamuse p 5, milles on märgitud, et „Skitsilt on kustutamise või radeerimise teel eemaldatud pindala tähis „415 m2“ ja mitmeid jooni“. Kaebajate väidetel on andmete eemaldamine käsitletav dokumendi võltsimisena ja kuna Skits oli asjas üks kahest välja antud dokumendist, mille alusel omandati õigus reservmaa erastamiseks, siis on korraldus nr 189-k tehtud võltsitud dokumendi alusel.

1. Tallinna Linnavalitsuse 5.06.2007 kirjaga nr ÜP-1-16/2031 vastati kaebajatele muuhulgas, et Tallinna Maa-ametis registreeriti 30.11.2005 Põhja PP 29.11.2005 kiri, millega anti teada kriminaalmenetluse algatamisest erastamise aluseks olevate dokumentide osas ning sooviti näha erastamise aluseks olevaid originaaldokumente või teada nende asukohta. Kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 05230101668) lõpetati prokuratuuri loal 19.04.2006 määrusega ja menetluse käigus selgus, et vaidlustatud dokumendid ei ole võltsitud. Linnavalitsus leidis, et kuna asjas ei ole ilmnenud uusi olulisi asjaolusid, siis puudub alus kaebajate avalduse rahuldamiseks.
2. Kaebajate põhiväide on, et Tallinna Linnavalitsuse 4.02.2004 korraldus nr 189-k on tehtud võltsitud dokumendi, Skitsi alusel. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. On üldteada, et ekspert on isik, kes rakendab ekspertiisi tehes mitteõiguslikke teadmisi. Kõnealusest ekspertiisiaktist nähtub, et Põhja PP esitas kriminaalasjas nr 05230101668 ekspertiisi teostamiseks xxx tn x (praegu xxx tn x) reservmaa kasutamise otsuse 22.08.1955 ja selle dokumendi lisa (Skitsi). Viimase dokumendi osas märgivad eksperdid, et paber (Skits) on läbipaistev kalka, millel joonised ja käsitsi kirjutatud tekst on tehtud musta tušiga ja paberi keskel diagonaalselt on sinise tindiga allkiri. Eksperdiarvamuse p-s 5 märgivad eksperdid, et Skitsilt on kustutamise või radeerimise teel eemaldatud pindala tähis „415 m2“ ja mitmeid jooni (tl. 13,14). Tulenevalt KrMSst viivad kriminaalmenetlust läbi uurimisasutused ja prokuratuur ning kelle pädevusse kuulub süüteokoosseisu kindlakstegemine. Kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et Põhja PP lõpetas 19.04.2006 prokuratuuri loal kriminaalasjas nr 05230101668 menetluse põhjusel, et kriminaalasjas kogutud tõendite hindamisel ei ilmnenud, et kõne all olevaid dokumente, s.t. ka Skitsi on võltsitud (tl 9,10). Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et Riigiprokuratuuri 24.05.2006 määrusega jäeti rahuldamata K.ja Ü.K kaebus Põhja PP 19.04.2006 kriminaalasja lõpetamise määrusele. Ka selles määruses jäi selle tegija seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud KarS §-s 344 (dokumendi jne võltsimine) ettenähtud kuriteo tunnuste esinemine (tl 68-70). Kuna kaebajatele ei ole seadusega antud õigust hinnata kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid, sh teha õiguslikke järeldusi eksperdi poolt antud arvamusele, siis on kaebajate hinnang Skitsile kui võltsitud dokumendile meelevaldne. Kuna kaebajate poolt Tallinna Linnavalitsusele esitatud ekspertiisiakt ei ole selliseks oluliseks tõendiks, mis tingiks haldusmenetluse uuendamise, siis on linnavalitsus õigesti jätnud kaebajate taotluse haldusmenetluse uuendamiseks, rahuldamata.
3. Kuna Tallinna Linnavalitsuse 5.06.2007 vastusest kaebajate 7.05.2007 taotlusele haldusmenetluse uuendamiseks ei nähtu, et vastustaja oleks kontrollinud

§44

lg 3 sätestatud tähtaega menetluse uuendamise taotluse esitamiseks, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata neid vastustaja ja kolmanda isiku väiteid, mis puudutavad taotluse mittetähtaegset esitamist. Vastusest nähtub, et vastustaja on kaebajate taotlust sisuliselt hinnanud ja leidnud, et asjas ei ole ilmnenud uusi asjaolusid (tl 18). Samuti ei pea kohus käesolevas asjas vajalikuks hinnata neid kolmanda isiku väiteid, mis puudutavad õiguskindlust ja isiku usaldust haldusakti kehtima jäämise suhtes. Nimetatud põhimõtteid oleks vastustaja pidanud arvestama juhul, kui ta oleks haldusmenetluse uuendanud ja asunud oma 4.02.2004 korralduse 6 nr 189-k tühistamise või muutmise suhtes teostama diskretsiooni. Kuna vastustaja haldusmenetlust ei uuendanud, siis puudub kohtul ka vajadus kontrollida, kas vastustaja järgis diskretsiooni piire, eesmärki ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. 23. HKMS §92 lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kolmas isik taotleb menetluskulude hulka kuuluvate õigusabikulude väljamõistmist kaebajatelt summas 17 676,40 krooni. HKMS §93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Sellest sättest tuleneb ka kohtu õigus ja kohustus hinnata asjas seoses esindaja kasutamisega kantud menetlusosalise kulude vajalikkust ja põhjendatust, vähendades neid kulusid teiselt poolelt väljamõistmisel ulatuses, milles need ei olnud vajalikud ja põhjendatud. Kolmandale isikule osutas käesolevas asjas õigusabi AB LEXTAL, kelle kohtukulude nimekirjast ei nähtu aga täpselt, milliseid töid õigusabi andmisel tehti ja millele õigusabi osutajate aeg kulus. Kohtukulude nimekirjast nähtub, et õigusabi osutamisel tutvuti kaebaja poolt käesolevas asjas kohtutele ja enam kui 10 asutusele esitatud avaldustega ning neile laekunud vastustega. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudus õigusabi osutajal vajadus tutvuda kaebajate poolt kohtutele ja muudele asutustele esitatud avaldustega ja neile laekunud vastustega. Käesoleva kaebuse esemeks oli ju ainult õigusliku hinnangu andmine sellele, kas kaebajate poolt vastustajale esitatud ekspertiisiakt oli selliseks uueks oluliseks tõendiks, mille alusel oleks linnavalitsus pidanud haldusmenetluse uuendama. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei olnud tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega ja kolmanda isiku seisukoha kujundamiseks ei olnud vaja analüüsida kaebajate eelnevaid avaldusi kohtutele ja muudele asutustele. Kohus leiab, et vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks, mis kaebajatelt antud asjas vastavalt HKMS §92 lg 7 kolmanda isiku kasuks välja mõista tuleb, on kogusummas 10 000 krooni, mille hulka on arvatud ka käibemaks. Marion Vakker Kohtunik 7