KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 20.detsember 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-596 Haldusasi Lääne maavanema protest V

muutmise seaduse §-ga

2. Vormsi Vallavolikogu 13.10.2006 otsuse nr 27 „Vormsi Vallavolikogu 2002.a.
3. mai otsuse nr 24 muutmine“ punktiga 1.
4. tunnistati kehtetuks vallavolikogu 28.05.2002 otsuse nr 24 punktid 1.
5. kuni 1.14.; 1.16.; 1.17.; 1.19.; 1.20.; 1.
6. ja 1.
7. ja punktidega 1.
8. kuni 1.
9. muudeti viimatinimetatud otsuse punkte 1.8.; 1.15.; 1.
10. ja 1.
12. Vormsi Vallavalitsuse 16.10.2006 korraldusega nr 67 K muudeti Vormsi Vallavolikogu 13.10.2006 otsuse nr 27 alusel vallavalitsuse 27.11.2002 korralduse nr 231 punkti 1 haldusakti adressaatide osas ja otsustati lõpetada Vormsi valla maakasutusõigus 9,92 ha suurusel maa-alal ja erastada vaba metsamaa erastajate nimekirja alusel 9,92 ha suurune maaüksus registreerimisnumbriga 8-10 ainuisikuliselt osaühingule Östery Telefoodfarm kui põllumajandusega tegelejale.
13. Lääne maavanem leidis, et Vormsi Vallavolikogu ja Vormsi Vallavalitsus ei ole oma haldusakte seadusega kooskõlla viinud maavanema 27.07.2006 ettepanekus osundatud ulatuses.
14. 21.03.2007 esitas Lääne maavanem Tallinna Halduskohtule protesti Vormsi Vallavolikogu ja Vormsi Vallavalitsuse haldusaktide tühistamiseks osas, milles volikogu ja vallavalitsus jätsid need maavanema 27.07.2006 ettepaneku alusel seadusega kooskõlla viimata. PROTESTI ESITAJA SEISUKOHT
15. Protesti esitaja leiab, et Vormsi Vallavolikogu ja Vormsi Vallavalitsus ei ole vabade metsamaade erastajate nimekirjade kinnitamisel lähtunud heast halduse tavast ja haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest, mis seisneb haldusorgani kohustuses välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel.
16. Vormsi Vallavolikogu on jätnud maavanema ettepaneku alusel seadustega kooskõlla viimata oma 28.05.2002 otsuse nr 24 punkti 1.
17. osas. Volikogu 13.10.2006 otsuse nr 27 punkti 1.
18. järgi otsustati muuta volikogu 28.05.2002 otsuse punkti 1.
19. ja Fällarna külas asuva maatüki 8-10 osas kinnitada vabade metsamaade erastajate nimekirja ainuisikuliselt ja õigusvastaselt äriregistris registrikoodi all 10575581 registreeritud osaühing Östery Telefoodfarm põllumajandusega tegelejana.

§ 232

lõike 2 järgi võib äriühingu kinnitada vaba metsamaa erastajate nimekirja, kui äriühingu põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine või metsamajandusega tegelemine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. 9. MRS § 231 lõike 2 järgi loetakse põllumajandusliku tootmisega tegelejaks

tähenduses isikut, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise 2 õigust. Põllumajandusmaa kasutamise õigusena

tähenduses käsitletakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel. 10.

§ 232

lg 2 järgi loetakse metsamajandusega tegelejaks

tähenduses isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning kes on teostanud selles metsas metsaseaduse §-des 16-18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse §-s 11 sätestatut. Kohalikul omavalitsusel on õigus vaba metsamaa taotlejalt nõuda eelmises lauses nimetatud tegevust tõendavaid dokumente.

1. Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr 115 kinnitatud „„Maareformi seaduse“ paragrahvides 231 ja 232 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise korra“ § 9 lõike 2 järgi on kohalikul omavalitsusel õigus enne nimekirja kinnitamist nõuda maa erastamise taotlejalt põllumajanduslikku tootmist tõendavat väljavõtet tuludeklaratsioonist või kohaliku omavalitsuse arengukavale vastavat äriplaani või metsamajandusega tegelemist tõendavaid dokumente. Selleks, et isik saaks esitada avaldust vaba põllumajandus- või metsamaa erastamiseks, peab isik olema avalduse esitamise päevaks kantud äriregistrisse ning olema kas põllumajandusliku tootmisega või metsamajandusega tegeleja. Volikogu 13.10.2006 istungi protokollist ei nähtu, et volikogu oleks eelnõu menetlemise ajal välja selgitanud äriühingu vastavuse MRS § 231 lõikes 2 ja § 232 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele, kuigi maavanema ettepanekus on selle vajalikkusele volikogu tähelepanu juhitud. OÜ Östery Telefoodfarm osas ei ole tõendamist leidnud, et äriühingu põhiliseks tegevusalaks 2002.aastal oleks olnud põllumajanduslik tootmine või metsamajandusega tegelemine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. OÜ Östery Telefoodfarm ilmselt ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele, kuna äriregistrile esitatud majandusaasta aastaaruannetest nähtub, et äriühingu põhiliseks tegevusalaks on arvutitega tegelemine – arvutite tark- ja riistvaraline hooldus, arvutiteenuste müük ning arvutitarkvara tootmine ja müük. Aruanded ei kajasta põllu- või metsamajandusega tegelemist.
2. Vormsi Vallavolikogu 13.10.2006 otsuse nr 27 p-ga 2 otsustati jätta muutmata vallavolikogu 1.07.2002 otsuse nr 29 punkt 1.
3. Volikogu otsuse punkti 2.
4. järgi ei ole volikogu 01.07.2002 punkti 1.
5. adressaadiks olev E.P avaldanud soovi otsuse muutmiseks Kersleti külas asuva xxxx maaüksuse (metsamaa nr 6-28) osas. Volikogu leidis, et E.P ei ole ületanud 2002.aastal kehtinud

§ 232lõikes 5 nimetatud piirmäära ega erastanud üle 10 ha metsamaad.

1. E.P on erastanud maavanema 11.07.2003 korralduse nr 276-M „Vaba metsamaa erastamine“ alusel vaba metsamaana kaasomandisse ½ mõttelist osa 12,56 ha suurusest xxxxx kinnistust, mille koosseisus on 9,55 ha metsamaa kõlvikuid, ja maavanema 10.09.2004 korralduse nr 398-M „Vaba põllumajandusmaa erastamine“ alusel vaba põllumajandusmaana 2,3 ha suuruse xxxx kinnistu, mille koosseisus on 0,27 ha metsamaa kõlvikuid. Vaba põllumajandus- ja metsamaana erastatava xxxxxx maaüksuse toimiku materjalidest nähtub, et E.P esitas 07.03.2002 Vormsi Vallavalitsusele avalduse xxxxx külas asuva 2,7 ha suuruse maatüki nr 6-28 erastamiseks vaba metsamaana. Vormsi Vallavolikogu 1.07.2002 otsusega nr 29 kinnitas volikogu vaba metsamaa erastajate nimekirja, mille punktiga 1.
2. anti E.P-le Kersleti külas asuva maatüki nr 6-28 erastamise õigus metsamaana. 14.

§ 232

lg 21 sätestas, et isikud võivad esitada kas ühe avalduse kõikide erastamiseks taotletavate maatükkide kohta või ka eraldi avaldused iga maatüki kohta või esitada ühise avalduse vaba metsamaa erastamiseks kaasomandisse. Kaasomanikel on õigus kokku erastada maad käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud ulatuses. 15.

§ 232lg 5 sätestas, et üks isik võib erastada kuni 10 ha metsamaad.

Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Kui 3 isik erastab vaba metsamaad mitme katastriüksusena, võib vaba metsamaa katastriüksuste pindala olla kokku kuni 15 ha, sealhulgas metsamaa kõlvikute pindala kokku kuni 10 ha. Kui isik erastab nii vaba metsamaa katastriüksuse (-üksusi) kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksuse (-üksusi), mille koosseisu on maakorralduse nõuetest tulenevalt arvatud metsamaa kõlvikuid, võib isikule erastatava vaba metsamaa kõlviku pindala ja põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku pindala olla kokku kuni 15 ha. 16. Vormsi Vallavolikogu 1.07.2002 otsuse nr 29 punkt 1.7. on vastuolus

§ 232

lõikega 21, kuna kaasomanikel on õigus kokku erastada vaba metsamaa kõlvikut

§ 232

lõikes 5 sätestatud 10 hektari ulatuses, maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Maakorralduse nõuded ei ole antud erastamise asjas tuvastatavad. Seega on haldusakti adressaadiks olev E.P minetanud xxxxx maaüksuse vaba metsamaana erastamise õiguse seoses xxxxxxx maaüksuse erastamisega kaasomandisse. 17. Vormsi Vallavalitsuse 16.10.2006 korraldusega nr 67 K muudeti Vormsi Vallavolikogu 13.10.2006 korralduse nr 27 alusel vallavalitsuse 27.11.2002 korralduse nr 231 punkti 1 haldusakti adressaatide osas ja otsustati erastada vaba metsamaa erastajate nimekirja alusel maaüksus registreerimisnumbriga 8-10 ainuisikuliselt OÜ-le Östery Telefoodfarm kui põllumajandusega tegelejale. Vallavalitsuse korraldus nr 67 K on vastuolus

§ 231

lõikega ja § 232 lõikega 2, kuna OÜ Östery Telefoodfarm ilmselt ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele.

1. Protesti esitajal puudub teave selle kohta, et Vormsi Vallavalitsus oleks arutanud maavanema ettepanekut vallavalitsuse 29.03.2004 korralduse nr 8 K õigusaktidega kooskõlla viimist. Nimetatud korraldusega on vallavalitsus lõpetanud vaba metsamaa erastamise eeltoimingud ja andnud nõusoleku 2,77 ha suuruse xxxxxx maaüksuse, mille koosseisus on 1,87 ha metsamaa kõlvikut, erastamiseks E.P-le vaba metsamaana. Tõenäoliselt jättis vallavalitsus maavanema ettepaneku nimetatud korralduse osas läbi vaatamata, kuna vallavolikogu jättis korraldusega olemuslikult seotud vallavolikogu 01.07.2002 otsuse nr 29 punkti 1.
2. muutmata. Seega on Vormsi Vallavalitsus õigusvastaselt keeldunud maavanema ettepaneku arutamisest, rääkimata haldusakti õigusaktidega kooskõlla viimisest. Protesti esitaja palub kohut tühistada Vormsi Vallavolikogu 28.05.2002 otsuse nr 24 „Vabade metsamaade erastajate nimekirja osaline kinnitamine“ punkt 1.21 ja 1.07.2002 otsuse nr 29 „Vabade metsamaade erastajate nimekirja osaline kinnitamine“ punkt 1.7 ning Vormsi Vallavalitsuse 27.11.2002 korraldus nr 231 „Vaba metsamaa erastamine“ ja 29.03.2004 korraldus nr 8 K „Vaba metsamaa erastamine“. VORMSI VALLAVOLIKOGU JA VORMSI VALLAVALITSUSE SEISUKOHT
3. Vastustajad ei nõustu maavanema seisukohaga, et vastustajad on eksinud OÜ Östery Telefoodfarm vabade metsamaade erastajate nimekirja kandmisel.

§ 232

lg 2 kohaselt oli vaba metsamaa erastamise õigus äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tegeleb põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslikul isikul, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Osundatud sättest nähtuvalt olid füüsilisest isikutest ettevõtjatele ja äriühingutele vaba metsamaa erastajate nimekirja kandmiseks esitatavad nõuded erinevad, kusjuures äriühingute puhul ei olnud täpsustatud, mille alusel määratletakse äriühingu põhiliseks tegevusalaks põllumajanduslik tootmine. Äriühingu puhul ei omanud tähtsust

§ 231

lg 2 sätestatud põllumajandusliku tootmisega tegeleja definitsioon, seega ei omanud äriühingu puhul tähtsust see, kas äriühing sai põllumajanduslikust tootmisest tulu ning kas ta omas põllumajanduslikuks tootmiseks 4 maad või maakasutusõigust või mitte. Seetõttu on asjakohatu ka maavanema poolt osundatud asjaolu, et Östery Telefoodfarmi majandusaasta aruannetes ei kajastu tulu saamine põllumajandusest. Östery Telefoodfarm on koos vaba metsamaa erastamise avaldusega esitanud Vormsi Vallavolikogule ka äriregistri kandeotsuse ärakirja, millest nähtuvalt äriühingu tegevusalaks on muuhulgas ka loomakasvatus ja teraviljakasvatus. Kuna äriregistris on registreeritud äriühingu põhilised tegevusalad, siis on põhjendatud lugeda kõik äriregistri kandes märgitud äriühingu tegevusalad tema põhilisteks tegevusaladeks

§ 232mõistes.

Põllumajandusele kui ühele põhitegevusalale viitab ka äriühingu nimetus. Lisaks sellele olid vastustajad Östery Telefoodfarmi vaba metsamaa erastajate nimekirja kandmise ajal teadlikud Östery Telefoodfarmi majandustegevusest – Östery Telefoodfarm oli sõlminud maakasutuslepingu põllumajandusmaa kasutamiseks ning maa oli ka hooldatud. Östery Telefoodfarmi ainuosanik oli Teet Vainola, kes oli Vormsi saarel juba viimased 10 aastat kasvatanud nisu ja pidanud lambaid ning kellel olid olemas põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikud vahendid. Need asjaolud olid vastustajatele hästi teada Vormsi saare väiksuse tõttu, mistõttu puudus vajadus nende asjaolude kohta täiendavaid dokumente nõuda.

või Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr 115 kinnitatud „„Maareformi seaduse“ paragrahvides 231 ja 232 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord“ ei kehtestanud kohalikule omavalitsusele nõuet isikutelt nende vaba metsamaa erastajate nimekirja kandmiseks tuludeklaratsiooni, äriplaani või metsamajandusega tegelevate dokumentide esitamist. Täiendavate dokumentide küsimine on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Kui kohalik omavalitsus ei pidanud täiendavate dokumentide esitamist tulenevalt talle teadaolevatest andmetest vajalikuks, siis ei saa seda käsitleda

sätete rikkumisena. Eeltoodut arvesse võttes on Östery Telefoodfarm vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud õiguspäraselt. 20. Vastustajad ei nõustu maavanema protestis esitatud tõlgendusega

§ 232

lg 21 koosmõjust

§ 232

lg 5, mille kohaselt E.P ei saanud vaba põllumajandus- ja metsamaana erastada Kressi maaüksust suurusega 2,77 hektarit, kuna E.P oli juba kaasomandisse erastanud 12,56 ha suuruse xxxx kinnistu, millest metsamaa kõlvik moodustas 9,55 ha (mõlemale kaasomanikule kuulus ½ mõttelist osa kaasomandi esemest) ning 2,3 ha suuruse xxxxx kinnistu, millest metsamaa kõlvik moodustas 0,27 ha. Maavanem on viidanud asjaolule, et

§ 232

lg 21 koosmõjus

§ 232

lg 5 sätestatust tulenevalt saavad kaasomanikud kokku erastada kuni 10 hektarit metsamaad. Maavanem on osundatud sätteid tõlgendanud vääralt. 21.

§ 232

lg 21 ja lg 5 mõtteks on, et iga isik saab erastada kuni 10 ha metsamaad, kuid seejuures ei saa kaasomandisse erastataval maatükil metsamaad olla rohkem kui 10 ha, ehk teisisõnu käsitleb

§ 232lg 5 üksnes konkreetset kaasomandisse erastatava maatüki metsamaa suurust.

Iga kaasomaniku poolt eraldi erastatava vaba metsamaa maksimaalseks suuruseks on aga endiselt 10 ha. Seega tuleb täiendava maa erastamise korral tuvastada, kui palju on isik juba eelnevalt maad erastanud. E.P osas on tuvastatav, et ta on eelnevalt erastanud kaasomaniku mõttelise osa suurusele kaasomandi esemest vastava 4,775 ha metsamaad ning on ainuomandisse erastanud 0,27 ha metsamaad, kokku 5,045 ha. Seega on E.P-l õigus erastada veel 4,955 ha vaba metsamaad.

1. Vastustajad on seisukohal, et puudub põhjendus, miks peaks maa kaasomandisse erastamise puhul kaasomanike poolt eraldivõetuna erastatava vaba metsamaa võimalik maksimaalne hulk olema väiksem, kui siis, kui nad erastavad vaba metsamaad üksnes ainuomandisse. Selline käsitlus, mille on protestis esitanud maavanem, on vastuolus ka võrdse kohtlemise põhimõttega. Eeltoodut arvesse võttes on E.P-le xxxxxx maaüksuse erastamine otsustatud õiguspäraselt. 5
2. Täiendavalt eespool esitatule on vastustajad seisukohal, et maavanema protest tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et protestitud haldusaktide tühistamine rikuks õiguskindluse põhimõtet ja haldusaktide adressaatide õiguspärast ootust. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.10.
3. a. otsuse haldusasjas nr 3-3-1-41-02 p-s 11 on väljendatud seisukohta, et protesti läbivaatamisel peab halduskohus alati arvestama õiguskindluse põhimõttega, kuna halduskohtumenetluse seadustik ei näe protestide esitamiseks ette tähtaega. Haldusaktid, mille tühistamist maavanem halduskohtult taotleb, on antud kas
4. või
5. aastal. Järelevalve haldusaktide üle on maavanem algatanud alles 2006.a. ning protestiga on maavanem kohtusse pöördunud alles 2007.a.
6. Haldusaktide kehtetuks tunnistamisel tuleb juhinduda HMS §-dest 64 - 70, seejuures tuleb haldusakti kehtetuks tunnistamisel isiku kahjuks HMS § 67 lg 1 kohaselt arvestada ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima. HMS § 67 lg 2 sätestab täiendavalt, et haldusakti ei tohi tunnistada isiku kahjuks kehtetuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.
7. Käesoleval juhul on haldusaktide andmise ja järelevalve alustamise vahel pikk ajaline vahe, mille jooksul on kehtinud haldusaktide adressaatide jaoks soodsad otsustused. Haldusaktide adressaadid on alates neile soodsate haldusaktide andmisest arvestanud vaba metsamaa erastamisega ning sellest tulenevalt oma elukorraldust muutnud. Näiteks ei ole nad taotlenud täiendavalt vaba metsa-või põllumajandusmaa erastamist, kuna eeldasid, et neile erastatakse
8. ja
9. aastal kindlaksmääratud maatükid. Käesoleval ajal puudub juba võimalus täiendavalt metsa-või põllumajandusmaad erastada, kuna sellised maad puuduvad.
10. Et õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtted on olulised ning neid tuleb haldusmenetluse läbiviimisel, sealhulgas ka vaba metsamaa erastamisel, arvestada, nähtub ka 1.jaanuaril 2003 jõustunud

muutmise seaduse § 13, millele on protestis viidanud ka maavanem. Kõnealuses sättes nähakse ette, et vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine viiakse lõpule senikehtinud korras, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne

muutmise seaduse jõustumist (st enne

1. jaanuari 2003). Kuivõrd antud juhul on haldusaktide adressaadid vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud ning nimekiri kinnitatud enne 1.jaanuari 2003, siis pidid vastustajad viima vaba metsamaa erastamise lõpule kuni 1.jaanuarini 2003 kehtinud korras. Seetõttu on vastustajad seisukohal, et isegi kui mitte nõustuda vastustajate vastuväidetega maavanema protestile ning lugeda protesti põhjendatuks, siis tuleb haldusaktid jätta tühistamata õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete kohaldumise tõttu. Vastustajad paluvad jätta protest rahuldamata ning mõista Lääne maavanemalt menetluskuludena välja õigusabikulud summas 31 358,50 krooni vastavalt AB Pohla& Hallmägi poolt esitatud õigusabikulude nimekirjale ja kuludokumentidele KOLMANDA ISIKU OÜ ÖSTERY TELEFOODFARM SEISUKOHT
2. Östery Telefoodfarm oma esindaja Teet Vainola isikus esitas 04.02.2002 Vormsi Vallavalitsusele avalduse vaba metsamaa erastamiseks kui põllumajandustootmisega tegeleja. Erastada soovitava maatüki asukohaks on Fällarna küla ning suuruseks 9,8 ha. Avaldus oli kolmanda isiku seletuse kohaselt esitatud lähtuvalt eraisik Teet Vainola ja Östery Telefoodfarm vahel 1.11.2001 sõlmitud põllumajandusliku maakasutuse lepingust. Põllumajanduslik tegevus seisnes 2002.a. heina niitmises maatükil. Heina tegemise eesmärgiks oli heina müük, kuid tegelikult heina realiseeritud ei ole. 6 KOHTU PÕHJENDUSED
3. Lääne maavanema protest koosneb sisuliselt kahest osast, millest üks käsitleb vaba metsamaa erastamise õiguspärasust OÜ-le Östery Telefoodfarm ja teine E.P õigust erastada vaba metsamaana xxxx maaüksus.
4. Selleks, et hinnata maavanema protesti põhjendatust Vormsi Vallavolikogu
5. mai 2002 otsuse nr 24 „Vabade metsamaade erastajate nimekirja osaline kinnitamine“ punkti 1.21 ja Vormsi Vallavalitsuse
6. novembri 2002 korralduse nr 231 „Vaba metsamaa erastamine“ tühistamise nõude osas, peab kohus kontrollima äriühingu Östery Telefoodfarm vastavust MRS § 232 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr 115 kinnitatud „„Maareformi seaduse“ paragrahvides 231 ja 232 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise korras“ (edaspidi – Kord) sätestatud tingimustele.
7. Nii vaba metsamaa erastamiseks avalduse esitamise ajal 04.02.2002 kui ka protestitavate vallavolikogu ja vallavalitsuse haldusaktide vastuvõtmise ajal kehtis MRS § 232 lg 2 järgmises redaktsioonis: „Vaba metsamaa erastamiseks võib omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, samuti äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning kes on teostanud selles metsas metsaseaduse §-des 16-18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse §-s 11 sätestatut. Kohalikul omavalitsusel on õigus vaba metsamaa taotlejalt nõuda eelmises lauses nimetatud tegevust tõendavaid dokumente“.
8. Tsiteeritud säte kehtis kuni 1.jaanuarini
9. 13.11.2002 võeti vastu

muutmise seadus, mis jõustus 1.jaanuaril 2003. Nimetatud seaduse §-ga 6 tunnistati MRS §-d 231 ja 232 kehtetuks.

muutmise seaduse §-s 13 sätestatu kohaselt viiakse vaba põllumajandusja metsamaa erastamine lõpule senikehtinud alustel ja korras, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne käesoleva seaduse jõustumist. 32. Kuni 01.01.2003 kehtinud Korra § 9 lõikele 1 kantakse vaba maa erastajate nimekirja isikud, kes vastavad

§ 231

lõikes 2 ja 232 lõikes 2 sätestatud vaba maa erastamise õigust omava isiku tingimustele.

1. Tulenevalt MRS § 232 lõikest 2 olid vaba metsamaa erastamist taotlevale äriregistrisse kantud eraõiguslikule juriidilisele isikule seatud järgmised tingimused: - tegelemine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega või metsamajandusega; - põllumajanduslik tootmine on isiku põhiline tegevusala. Östery Telefoodfarm (äriregistri kood 10575581) on 14.09.1999 äriregistrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik. Selle asutajaks, ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on Teet Vainola. Äriregistri andmetel on Östery Telefoodfarm tegevusaladeks täiskasvanute koolitus (va. litsenseeritavad alad), arvutitarkvara tootmine ja müük, arvutite tark- ja riistvara hooldus 7 ja arvutiteenuste müük, loomakasvatus ja teraviljakasvatus. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt on osaühingu põhitegevusalaks perioodil 14.09.1999 – 31.12.2000 olnud tarkvaraalane nõustamine ja remont ja aastatel 2001 kuni 2005 - arvutite ja lisaseadmete hooldus ja remont. Põllumajandusliku tootmise või metsamajandusega tegelemine majandusaasta aruannetes ei kajastu. Käesoleval juhul puuduvad ka igasugused muud tõendid selle kohta, et Östery Telefoodfarm on alates äriregistrisse kandmisest tegelenud maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, rääkimata sellest, et põllumajanduslik tootmine oleks isiku põhiline tegevusala. Põllumajandusliku tootmisega tegelemiseks põhitegevusalana ei saa käsitleda väidetavat heinategemist 2002.a. Asjaolu, et äriregistri kandeotsuse kohaselt olid äriühingu tegevusaladeks muuhulgas märgitud ka loomakasvatus ja teraviljakasvatus, ei tähenda veel, et Östery Telefoodfarm nende tegevusaladega Vormsi haldusterritooriumil tegelikult ka tegeles. Põhjendamatu on vastustajate väide, et kõik äriregistri kandes märgitud tegevusalad tuleb lugeda äriühingu põhilisteks tegevusaladeks. Mõeldamatu on ka olukord, kus äriühing tegeleb põhilise tegevusalana põllumajandusliku tootmisega, kuid mingit tulu sellest tootmisest ei saa, mistõttu ei kajastu põllumajandusliku tootmisega tegelemine äriühingu majandusaasta aruannetes ega tuludeklaratsioonides.
2. Vastavalt Korra § 9 lg 2 on kohalikul omavalitsusel enne vaba maa erastajate nimekirja kinnitamist õigus nõuda erastamise taotlejalt põllumajanduslikku tootmist tõendavat väljavõtet tuludeklaratsioonist või kohaliku omavalitsuse arengukavale vastavat äriplaani. Seega ei ole tegemist kohaliku omavalitsuse kohustusega nõuda vaba maa erastamise taotlejalt täiendavaid dokumente juhul, kui kohalik omavalitsus leiab, et isiku erastamise nimekirja kandmise ajaks on muul viisil piisavalt tõendatud tema vastavus MRS § 232 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Käesoleval juhul ei ole tõendatud Östery Telefoodfarm vastavus MRS § 232 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise tingimustele ning kohalik omavalitsus ei ole oma diskretsiooniõigust kasutades pidanud vajalikuks nõuda nimetatud äriühingult ka Korra § 9 lõikes 2 ettenähtud täiendavaid dokumente. Seega on arusaamatu, mille alusel luges kohalik omavalitsus tõendatuks, et Östery Telefoodfarm põhiliseks tegevusalaks Vormsi vallas on põllumajanduslik tootmine ja kandis ta vaba metsamaa erastajate nimekirja. Ainuüksi äriregistri kandeotsusest selliseks aluseks ei piisanud. Samuti ei saanud seejuures olla määravaks asjaolu, et äriühingu ainuosanik Teet Vainola oli Vormsi saarel tuntud isik ja oli eraisikuna pikemat aega pidanud saarel lambaid ja kasvatanud nisu. Östery Telefoodfarm tegelemist põllumajandusliku tootmisega põhitegevusalana ei tõenda ka 01.11.2001 Teet Vainola ja Östery Telefoodfarm vahel (sisuliselt Teet Vainola poolt iseendaga) sõlmitud põllumajandusliku maa kasutuse leping Östery maaüksusele, kuna puuduvad igasugused tõendid nimetatud lepingu täitmise kohta. Arusaamatuks jääb ka vastustajate väide selle kohta, et põllumajandusega tegelemisele kui ühele põhitegevusalale viitab ka äriühingu nimetus.
3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Östery Telefoodfarm ei ole vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud õiguspäraselt ning Lääne maavanema protest Vormsi Vallavolikogu 28.
4. 2002 otsuse nr 24 „Vabade metsamaade erastajate nimekirja osaline kinnitamine“ punkti 1.21 ja Vormsi Vallavalitsuse 27.11.2002 korralduse nr 231 „Vaba metsamaa erastamine“ tühistamise nõude osas kuulub rahuldamisele.
5. Kohus ei nõustu vastustajate seisukohaga, et isegi juhul, kui maavanema protest on põhjendatud, tuleb see jätta rahuldamata seetõttu, et protestitud haldusaktide tühistamine rikuks õiguskindluse põhimõtet ja haldusaktide adressaatide õiguspärast ootust. Kohus leiab, et ainuüksi kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest vaba põllumajandus- või metsamaa 8 erastajate nimekirja kinnitamise kohta ei tulene nimekirja kantud isikule veel õiguspärast ootust vaba maad erastada. Volikogu poolt erastajate nimekirja kinnitamine on eeltoiming vaba põllumajandus- või metsamaa erastamise menetluses. Nimekirja kinnitamise otsus on eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, millega otsustatakse, et nimekirja kantud isik vastab tingimustele, mis on MRS järgi vaba põllumajandus- või metsamaa erastamise õiguse olemasolu eelduseks. Nimekirja kandmisest ei teki isikul veel subjektiivset õigust nõuda, et erastamist korraldav maavanem sõlmiks isikuga vaba põllumajandus- või metsamaa erastamise ostu-müügilepingu. Samas võib nimekirja kantud isikul tekkida õiguspärane ootus, et ta on loetud seaduse nõuetele vastavaks ning ilma kaaluka põhjuseta seda küsimust uuesti ei otsustata. Käesoleval juhul ei saanud Östery Telefoodfarmil sellist õiguspärast ootust tekkida, kuna kohus on veendunud, et isik pidi olema ja oli algusest peale teadlik sellest, et tema põhiliseks tegevusalaks ei ole põllumajanduslik tootmine ja sellest tulenevalt ei vasta ta MRS § 232 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise tingimustele. Seda tuleb käsitleda kui kaalukat põhjust asja uuesti otsustamiseks.
6. Lääne maavanema protestis taotletakse ka Vormsi Vallavolikogu 1.07.2002 otsuse nr 29 „Vabade metsamaade erastajate nimekirja osaline kinnitamine“ punkti 1.7 ja Vormsi Vallavalitsuse 29.03.2004 korralduse nr 8 K „Vaba metsamaa erastamine“ tühistamist põhjusel, et E.Puurmannil puudub õigus Kersleti külas asuva maaüksuse nr 6-28 (Kressi maaüksuse) erastamiseks, kuna E.Puurmann on ületanud 2002.a. kehtinud MRS § 232 lõikes 5 sätestatud piirmäära ja erastanud üle 10 ha metsamaad.
7. Kohus on tuvastanud, et E.Puurmann on erastanud Lääne maavanema 11.07.2003 korralduse nr 276-M „Vaba metsamaa erastamine“ alusel vaba metsamaana kaasomandisse S.Saareväli’ga ½ mõttelist osa 12,56 ha suurusest Pajuste kinnistust, mille koosseisus on 9,55 ha metsamaa kõlvikut ja maavanema 10.09.2004 korralduse nr 398-M „Vaba põllumajandusmaa erastamine“ alusel vaba põllumajandusmaana 2,3 ha suuruse Bedase kinnistu, mille koosseisus on 0,27 ha metsamaa kõlvikut. 07.03.2002 esitas E.Puurmann Vormsi Vallavalitsusele avalduse Kersleti külas asuva 2,7 ha suuruse maatüki nr 6-28 erastamiseks vaba metsamaana. Vormsi Vallavolikogu 1.07.2002 otsusega nr 29 kinnitas volikogu vaba metsamaa erastajate nimekirja, mille punktiga 1.
8. anti E.Puurmannile Kersleti külas asuva maatüki nr 6-28 erastamise õigus vaba metsamaana. Vormsi Vallavalitsuse 29.03.2004 korraldusega nr 8 K otsustati erastada 2,7 ha suurune maaüksus E.Puurmann`ile, maaüksuse koosseisus on 1,87 ha metsamaa kõlvikut.
9. Protestitud vallavolikogu otsuse vastuvõtmise ajal kehtis 21.mail 2002 vastu võetud

§ 232

lõike 5 muutmise seadusega (jõustus 16.06.2002) kehtestatud sätte redaktsioon järgmises sõnastuses: „Üks isik võib erastada kuni 10 ha metsamaad. Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Kui isik erastab vaba metsamaad mitme katastriüksusena, võib vaba metsamaa katastriüksuste pindala olla kokku kuni 15 ha, sealhulgas metsamaa kõlvikute pindala kokku kuni 10 ha. Kui isik erastab nii vaba metsamaa katastriüksuse (-üksusi) kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksuse (-üksusi), mille koosseisu on maakorralduse nõuetest tulenevalt arvatud metsamaa kõlvikuid, võib isikule erastatava vaba metsamaa katastriüksuse pindala ja põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku pindala olla kokku kuni 15 ha.“

1. Seega on vaba metsamaa erastamisel mitme katastriüksusena ühele isikule erastatava metsamaa piirmääraks 15 hektarit, mille koosseisus metsamaa kõlvikute pindala kokku võib olla kuni 10 hektarit. Juhul, kui isik on erastanud nii vaba metsamaa katastriüksuse kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksuse, mille koosseisus on metsamaa kõlvik, siis võib 9 isikule erastatava metsamaa katastriüksuse pindala ja vaba põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku pindala kokku olla kuni 15 hektarit (Riigikohtu 08.10.2002 lahend kohtuasjas nr 3-3-1-46-02).
2. Käesoleval juhul on E.P erastanud erinevate katastriüksustena nii vaba metsamaad kui ka vaba põllumajandusmaad, sealhulgas vaba metsamaad 12,56 ha (xxxx kinnistu, mis on kaasomandis S.S-iga) ja 0,27 ha metsamaa kõlvikut vaba põllumajandusmaa koosseisus (xxxxx kinnistu). Täiendavalt 2,77 ha vaba metsamaa (xxxxx maaüksuse) erastamise korral vastavalt vallavolikogu 01.07.2002 otsuse 29 punktile 1.7 ja Vormsi Vallavalitsuse
3. märtsi 2004 korraldusele nr 8 K moodustaks E.P poolt erastatud metsamaa pindala erinevatel katastriüksustel kokku 15,60 hektarit, mis ületab lubatud piirmäära – 15 hektarit (12,56 + 0,27 + 2,77 = 15,60). Seetõttu on protesti esitaja põhjendatult leidnud, et xxxxx maaüksuse vaba metsamaana erastamine E.P-le on õigusvastane, kuna sellega ületatakse seadusega lubatud vaba metsamaa erastamise ülempiir. Protest tuleb selles osas rahuldada.
4. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et MRS § 232 lg 21 sätestatu kohaselt võivad sama paragrahvi lõikes 2 ette nähtud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele vastavad isikud esitada ühise avalduse vaba metsamaa erastamiseks kaasomandisse. Kaasomand on asjaõigusseaduse tähenduses kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.

-s ei ole antud kaasomandi mõistele teistsugust sisu. Seadusandja on antud kontekstis käsitlenud kaasomandisse erastatud asja kaasomanikke ühe subjektina, kellel on õigus kokku erastada maad MRS § 232 lõikes 5 sätestatud ulatuses. Seega on põhjendatud xxxxx kinnistu puhul lugeda E.P poolt erastatuks vaba metsamaad 12,56 ha (mitte sellest ½ ehk 6,28 ha). Samuti ei ole millegagi põhjendatud selline erastatud metsamaa suuruse arvestus, kus vaba metsamaana erastatud maa puhul võetakse arvesse vaid nimetatud maal paiknevat metsamaa kõlvikut (näit. vaba metsamaana erastatud xxxxx kinnistu puhul mitte kinnistu üldine suurus 12,56 ha, vaid ainult sellel paiknev 9,55 ha suurune metsamaa kõlvik). Kui maa on erastatud vaba metsamaa katastriüksusena, siis tuleb selle suurus arvesse võtta tervikuna. 43. Eeltoodut arvestades tuleb Lääne maavanema protest rahuldada ja Vormsi Vallavolikogu 28.02.2002 otsuse nr 24 p 1.21 ja 01.07.2002 otsuse nr 29 p 1.7 ning Vormsi Vallavalitsuse 27.11.2002 korraldus nr 231 ja 29.03.2004 korraldus nr 8 K tühistada. 44. Tulenevalt HKMS §92 lg 1 jätta vastustajate menetluskuludena kantud õigusabikulud summas 31 358,50 krooni vastustajate enda kanda. Marion Vakker kohtunik 10