) § 51 lõikes 1 antud töölähetuste legaaldefinitsioon. Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määruse nr 453 („Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“) § 4 kohaselt on tööandja kohustatud hüvitama töölähetuses olnud töötajale muuhulgas dokumentaalselt tõendatud majutuskulud. Kui Põhja MTK leiab, et tegemist ei ole töölähetusega, siis järelikult ei tohiks AS Kaha Trans oma kaugsõiduautojuhtide võimalikke hotellikulusid hüvitada. AS Kaha Trans peaks Põhja MTK sellist seadusetõlgendust räigeks sekkumiseks ettevõtlusvabadusse, seega põhiseadusevastaseks riiveks. Isegi, kui maksuotsuses leitakse, et AS-l Kaha Trans ei ole tulnud majutuskulusid eraldi hüvitada, siis see ei tähenda, et kaebaja ei peakski hotellikulusid hüvitama, juhul kui autojuht sellise nõude AS-le Kaha Trans esitab. Siinkohal juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et päevarahad on autojuhtide õigus AS Kaha Trans suhtes, mitte vastupidi. Maksuotsusest võib järeldada, nagu ei peakski AS Kaha Trans autojuhtidele päevarahasid maksma. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja säärane seisukoht on enam kui silmakirjalik, sest samas muretseb Põhja MTK justkui autojuhtide sotsiaalsete garantiide pärast ning väidab, et autojuhtidele on tekitatud moraalset ja materiaalset kahju. Ühtegi vastavasisulist pretensiooni esitatud aga ei ole. Samal ajal on hooletud autojuhid oma ebapädeva kvalifikatsiooni tõttu ümber ajanud mitmeid kalakoormaid või tekitanud muid liiklusõnnetusi ning põhjustanud AS-le Kaha Trans miljonitesse kroonidesse ulatuvat kahju (Harju maakohtu tsiviilasjad nr 2/22-9973/04, 2/21-10390/04, 2-06-4251/34, 2-06-24573 ning lisaks mitmed kindlustusjuhtumid, mis ei ole kohtusse jõudnudki). Kaebaja leiab, et Eesti Vabariigi kohtud on vähemalt ühel korral juba otsustanud, et kaugsõiduautojuhtidel on õigus päevarahadele. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-163-01 nõustub Riigikohus Ringkonnakohtu seisukohaga, et „hageja (s.o kaugsõiduautojuhi) töötamine rahvusvahelistel vedudel on töölähetus
Maksuotsuses viidatakse nimetatud Riigikohtu lahendi punktile IV, milles on tsiteeritud „Töölähetuse hüvituste määrade ning nende maksmise tingimuste ja korra” (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22.03.1996 määrusega nr 89) punkti 2: „Nende töötajate, kellel töölepingust tulenevalt on alaline töö seotud ringsõitudega või on liikuva iseloomuga, tööalaseid sõite ei loeta töölähetuseks”. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et viidatud punkt 2 (kui põhiseadusvastane) ei kehti enam alates 01.02.2000. Kehtiv „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord” (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määrusega nr 453) ei sisalda ühtegi punkti, mis keelaks maksuvabade päevarahade maksmise alalise töö eest, mis on seotud ringsõitudega või on liikuva iseloomuga. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning vaidlustatud otsuse tühistada. VASTUSTAJA SEISUKOHT 3 AS-i Kaha Trans esitatud kaebus maksuotsuse tühistamise nõudes on sõna-sõnalt sama, mis maksuotsuse peale esitatud vaie. Vastustaja on nende vastuväidete kohta oma seisukoha juba andnud vaideotsusega, mis on kohtule esitatud, ning seetõttu neid ei korda vaid jääb juba varasemalt esitatu juurde. AS Kaha Trans ei ole menetluse käigus nõustunud maksuhalduri järeldustega peamiselt sel põhjusel, et kaugsõiduautojuhtide töökoht on Eestis ja üksnes Eestis. Vastustaja on seisukohal, et määratlemaks, kas tegemist on töötajate lähetamisega või mitte, tuleb lähtuda sellest, millised on töötajate tegelikud tööülesanded ja kus on isiku tegelik töötegemise asukoht. Töölähetus
mõistes on kõrvalekalle tavapärasest tööst, kuna töö tegemine toimub töölepingus kokkulepitust teistsugustes tingimustes, st töö tegemise tavapärane asukoht muutub ajutiselt töölähetuse ajal. AS Kaha Trans autojuhtide tavapäraseks tööülesandeks ongi teha rahvusvahelisi kaubavedusid ning nende töö toimub harilikult välisriikides. Seega ei ole autojuhtide rahvusvaheliste sõitude näol tegemist töölähetusega
mõistes ning sellest tulenevalt puudus AS-l Kaha Trans õigus maksta autojuhtidele maksuvabasid päevarahasid. Põhja MTK on seisukohal, et AS Kaha Trans autojuhid on rahvusvahelisi kaubavedusid teostades teinud oma põhitööd ning mitte viibinud välislähetuses. Põhitöö eest peab tööandja maksma töötajale palka ning maksuvaba töölähetuse päevaraha maksmine autojuhtidele nende põhitöö eest on vastuolus
-s sätestatud korraga. Autojuhtide põhitööks on rahvusvaheliste kaubavedude teostamine, mida kinnitavad ka kõik maksuhaldurile seletusi andnud autojuhid. Kuivõrd kaugsõidu autojuhtide puhul on tegemist liikuva iseloomuga tööga, siis ei sõltu töötegemise asukoht püsiva tegevuskoha olemasolust. AS Kaha Trans on esitanud maksuhaldurile töölepingud, kus on töötegemise kohaks märgitud „Eesti ja välislähetused Euroopas“. Sellega on maksumaksja sisuliselt määranud töötegemise asukohana kõik Euroopa teed (ja mitte Euroopa Liidu teed – maksuhalduri märkus). Samal põhjusel on sisutu ka kaebuses toodud vastuväide, et Venemaa ja Norra ei ole Euroopa Liidu liikmed ja seetõttu pole võimalik töölepingutesse märkida töötegemise asukohaks Euroopat. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur jätkuvalt seisukohal, et töölepingutesse töö asukohana ainult Eesti märkimine ei ole õige, töötamise asukoht peab vastama tegelikkusele, st töö tegemise koht peab ka sisuliselt vastama sellele, kus töötaja peamiselt oma tööülesandeid täidab. Kaebuse esitaja on Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-163-01 tuginedes asunud ekslikult seisukohale, mille kohaselt autojuhi töötamist rahvusvahelistel vedudel loetakse töölähetuseks
Maksuhaldur leiab, et eelviidatud lahend ei ole AS-i Kaha Trans puhul kohaldatav, kuna selles käsitletud juhtumi puhul oli tegemist autojuhiga, kes oli töölepingu järgselt tööle võetud teostama Eesti Vabariigi siseseid vedusid, kuid tööandja lähetas ta tegelikult tööülesannete täitmiseks väljapoole Eesti Vabariiki. Riigikohus on samas otsuses, punktis IV väljendanud seisukohta, et „Osundatud Korra punkt 2 sätestas, et töölähetuseks ei loeta nende töötajate tööalaseid sõite, kellel töölepingust tulenevalt on alaline töö seotud ringsõitudega või on liikuva iseloomuga. Korra p 2 koos
§-ga 51 lg 2 tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et Korra p 2 kordas seadusest tulenevat, et tööalased ringsõidud töö tegemise asukohas ei ole töölähetuseks“. Sellest tulenevalt võiks lähetuse päevarahade maksmine olla põhjendatud, kui autojuhid sõidaksid väljapoole töölepinguga määratud töötegemise asukohta. Veelgi enam, käesoleval juhul on vaidlus hoopis asjaolus, mida Riigikohus oma lahendis käsitlenud ei ole - tehingu tegelik sisu ning selle maksuõiguslik tähendus. Eelviidatud lahend ei muuda maksuhalduri seisukohta töö tegemise tegeliku asukoha osas valeks. Kohtud on lähtunud nimetatud lahendis sellest, et hageja töö sisuks vaidlusalusel perioodil oli töölepingu järgi Eesti Vabariigi sisesed veod. Seega oli lepingus määratud töö tegemise asukoht ning kohtud lähtusid formaalselt lepingusse kirja pandust. Eeltoodut kokku võttes leiab maksuhaldur, et antud juhul omab tähendust töö sisu, mitte aga tööandja asukoht, välisriigis tegevuskoha olemasolu, reisi kestvus vms. Maksumenetluse käigus kogutud informatsiooni kogumis hinnates on maksuhaldur seisukohal, et rahvusvahelisi vedusid 4 teostades on autojuhid teinud oma põhitööd, mille eest miinimumpalga maksmine on autojuhtidele tekitanud nii moraalset kui materiaalset kahju, võttes neilt võimaluse pankadest laenu võtta, saada õiglast haigustoetust ning tulevikus pensioni jms. Seega on rikutud autojuhtide Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud õigusi. Maksuhaldur jääb siinjuures seisukohale, et autojuhtidele välislähetuste päevarahana makstavaid summasid tuleb käsitleda põhitöö eest makstava töötasuna, millelt tuleb kinni pidada ja riigieelarvesse tasuda seadusega sätestatud maksud. Vastustaja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste kohtule antud suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada järgnevatel kohtu motiividel: Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse (Põhja MTK) vanemrevident K.L ja revident A.S kontrollisid 13.03.2007 revisjonikorralduse nr 12-2.116331 alusel AS Kaha Trans käibemaksu, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu, kinnipidamisele kuuluva tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse ning sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 01.01.200531.12.2006. Põhja MTK 12.12.2007 maksuotsusega nr 12-5/821 määrati AS-le Kaha Trans tasumiseks tulumaksu summas 1 231 716 krooni, sotsiaalmaksu 1 773 104 krooni, töötuskindlustusmakseid 68 934 krooni ning kogumispensionide makseid 62 656 krooni. Maksuotsuse kohaselt AS Kaha Trans autojuhtidega sõlmitud uutes töölepingutes on töö tegemise asukohaks märgitud Eesti Vabariik ja välislähetused Euroopas. Autojuhtide töölepingutes näidatud töö tegemise asukoha kajastamise õigsuse kontrollimiseks ning arvestades asjaolu, et äriühingu põhitegevuseks ongi rahvusvaheliste kaubavedude teostamine, on maksumenetluse käigus analüüsitud 2005. aasta mai ja juuni ning 2006. aasta septembri ja oktoobri sõidumarsruute. Kontrollimisel selgus, et autojuhid ei ole teostanud riigisiseseid, vaid ainult rahvusvahelisi, kaubavedusid. Seega maksuhalduri hinnangul autojuhtidega sõlmitud töölepingutes Eesti Vabariigi märkimine töö tegemise asukohana ei ole õige. Vastustaja väitel autojuhtide töö tegemise asukoha, töö sisu ja neile makstud tasu kohta informatsiooni saamiseks on maksumenetluse käigus suulisi seletusi andnud ka 2 autojuhti (A.M ja B.M) ja AS Kaha Trans juhatuse liige T.N. Põhja MTK on seisukohal, et AS Kaha Trans autojuhid on rahvusvahelisi kaubavedusid teostades teinud oma põhitööd, mitte viibinud välislähetuses. Põhitöö eest peab tööandja maksma töötajatele palka ning maksuvaba töölähetuse päevaraha maksmine autojuhtidele nende põhitöö eest on vastuolus Töölepingu seaduses (
) sätestatud korraga.
Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks ja töötaja on kohustatud minema niisugusesse töölähetusse/…/. Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, korteriraha ja sõiduraha (lõige 3). Kaebaja esindaja kinnitas kohtus, et autojuhid viibisid töölähetustel mitte üle 30 järjestikuse kalendripäeva. 5 Kohus leiab, et AS Kaha Trans autojuhtide töötamine rahvusvahelistel vedudel on töölähetus
Uute töölepingute alusel töötavad autojuhid on lepingu kohaselt tööle võetud vedudeks Eesti Vabariigis ja välislähetusena Euroopas (kokkulepe 3. punkti „Töö sisu“ alapunkt 3.4). Seega töölepingus on määratletud töö tegemise asukoht. Vaieldavas maksuotsuses ei märgita, milline on see õige töö tegemise asukoht, mida tööandja peaks töölepingusse märkima. Kohtus vastustaja esindaja väitis, et see võiks olla „Euroopa teed“. Kohus sellise vastustaja tõlgendusega ei nõustu. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et töökohana lepingus tuleb märkida administratiivüksus, mitte abstraktne infrastruktuuri element. Töö tegemise kohta (või piirkonda)
§-st 26 lg 1 p 5 tulenevalt võib mõista kui geograafilist asukohta, kuid lepingus võib määratleda ka konkreetne tööandja struktuuriüksus. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et AS Kaha Trans autojuhtide töö tegemise asukoht on Eesti Vabariik ning välislähetusena Euroopa. Kui asuda vastupidisele seisukohale, siis autojuhid välismaal olles peaksid oma majutuskulud ise kinni maksma, samuti päevaraha kulutama oma isiklikest vahenditest, mis kohtu arvates ei ole õige ning on vastuolus
lg 3 nõuetega, mille kohaselt tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, korteriraha ja sõiduraha ning mida kinnitab ka „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ §
kohaselt on tegemist töötaja lähetamise korral töölepingus näidatud kohast mujale ka juhul, kui töötajal püsivat töö asukohta töö iseloomust tulenevalt ei ole. Vaadeldavas kohtulahendis tuvastati, et tehingu tegelik sisu oli Soome erinevates ettevõtetes töötajate renditööjõuna kasutamine, millest tulenevalt leiti, et sellises olukorras ei saa liikuva iseloomuga tööd tegevatele töötajatele maksta päevaraha tingimustel, nagu oleks nende töölepingu järgne töökoht Eesti Vabariik. Käesolevas haldusasjas on olukord mõnevõrra erinev. AS Kaha Trans autojuhid ei ole olnud töösuhetes mõne välisriigi ettevõttega ning ei ole välisriigis tööd teinud (teenuseid osutanud). Riigikohtu 21.12.2001 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-163-01 märgitakse, et /…/hageja töö sisuks vaidlusalusel perioodil oli töölepingu järgi Eesti Vabariigi sisesed veod. Seega oli lepingus määratud töö tegemise asukoht.
lg 1 sätestab tööandja õiguse lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta ehk töölähetusse/…/. Tallinna Ringkonnakohus samas asjas asus seisukohale, et hageja töötamine rahvusvahelistel vedudel on töölähetus
Töölepingu kohaselt oli hageja tööle võetud Eesti Vabariigi sisesteks vedudeks, kuid kostja lähetas ta tööülesannete täitmiseks väljapoole Eesti Vabariiki/…/. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et autojuhtidele välislähetuste päevarahana makstavaid summasid tuleb käsitleda põhitöö eest makstava töötasuna, millelt tuleb kinni pidada ja riigieelarvesse tasuda seadusega sätestatud maksud. Selline maksumaksja tõlgendus on meelevaldne. Vastustaja on sellega sekkunud töösuhetesse, andes tööandja ja töövõtja vahelistele töösuhetele ja nendevahelisele kokkuleppele omapoolse, kaebajast erineva, tõlgenduse. AS Kaha Trans autojuhid on lepingu järgselt võetud tööle ja neile makstakse palka kokkulepitud suuruses, selle üle vaidlus puudub. Vastustajal ei ole pädevust otsustada, mis tingimustel, millise palgaga jne tööandja võtab töötaja tööle, see on mõlemapoolne kokkulepe. Kas palgasuurus on kohane või mitte, on samuti osapoolte otsustada (kokkuleppe küsimus), seega kummastav on vastustaja väide, et miinimumpalga maksmine autojuhtidele on neile tekitanud nii moraalset kui materiaalset kahju. Samas ei ole vastustaja poolt toodud ühtegi näidet, kus Kaha Trans autojuhid nõuaksid kohtu kaudu neile väidetavalt tekitatud moraalse kui ka varalise kahju hüvitamist.
kohaselt on tegemist töötaja lähetamise korral töölepingus näidatud kohast mujale ka juhul, kui töötajal püsivat töö asukohta töö iseloomust tulenevalt ei ole (näit. kaugsõiduautojuhid). Kohus kordab ja rõhutab, et kehtiva „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“, vastu võetud Vabariigi Valitsuse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.