2-08-51179/6

2-08-51179 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

1. detsember 2008.a. Tsiviilasja number 2-08-51179 Tsiviilasi N R hagi PG vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja N R (isikukood xxx, elukoht xxx), kostja PG (isikukood 36807190349, elukoht xxx). esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. november
3. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibis hageja N R. Kostja on kohtuistungi toimumisest teadlik, istungile ilmunud ei ole. RESOLUTSIOON
4. Hagi rahuldada.
5. Muuta Tallinna Linnakohtu 29.09.1992.a. otsusega kindlaksmääratud ja poja Ai ülalpidamiseks N R kasuks PG poolt makstava elatise suurust ja välja mõista elatis 3630.- (kolm tuhat kuussada kolmkümmend) krooni igakuiselt poeg AG – sünd .xxx.a. ülalpidamiseks alates 25.07.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. xxx.a. N R kasuks.
6. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtukulude jaotus 2 Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja ühine poeg Ai G on sündinud xxx.a. ja elab koos emaga. Tallinna Linnakohtu 29.09.1992.a. otsusega on kostjalt poja Ai ülalpidamiseks välja mõistetud elatis suuruses ¼ osa tema töötasust. Hageja taotleb makstava elatise määramist kindla igakuulise summana, kuna laekuv elatis on ebapiisav ja summade laekumine on olnud ebaregulaarne. Laps on 16-aastane. Seoses asjaoluga, et suurenenud on lapse vajadused peaks isa majanduslik seisund lapsele võimaldama paremat elukvaliteeti. Taotleb elatise suurendamist 3630 kroonini kuus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Oma kirjalikus vastuses väidab, et temal puuduvad võimalused maksta elatist hageja taotletud suuruses. Viibib alates 01.05.2008.a. palgata puhkusel ja tal puudub sissetulek. Nimetatud asjaolu arvestades taotleb elatise suurus määrata alla seaduses sätestatud minimaalmäära s.o. 2000 krooni. Kostja kannab oma teise lapse, xxx.a. sündinud tütre E , ülalpidamisega seotud kulutused, tasub tema muusikakooli, eesti-ja inglise keele ning sporditantsu kursuste eest. Peale enda ülalpidamise ei jää kostjal rohkem rahalisi vahendeid poja täiendavaks toetamiseks. Kohtu põhjendused ja järeldus Perekonnaseaduse § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg.4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 136 sätestab, et huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta enne Perekonnaseaduse jõustumist väljamõistetud alimentide suurust ja elatise välja mõista Perekonnaseaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. PG on tasunud elatist poja ülalpidamiseks kohtuotsuse alusel ¼ suuruses töötasust. Hageja väitel on elatis hagejale laekunud tegelikult juhuslike väikeste summadena. Makstava elatise suurendamise vajaduse hindamiseks peab kohus lähtuma lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist. Hageja väitel moodustavad lapse vajadused kuus keskmiselt 6 000 krooni. Kostja poja vajadusi vaidlustanud ei ole. Arvestades, et elatis poolte ühise poja ülalpidamiseks mõisteti välja kui laps ei olnud veel aastane, siis kohtul puuduvad kahtlused, et 16 aasta jooksul lapse vajadused on oluliselt suurenenud. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist suuruses, mis katab pool lapse vajadustest. Kostja 3 on esitanud OÜ S palgatõendi, mille kohaselt tema töötasu keskmiseks suuruseks oli 8000 krooni. Kostja väidab, et alates maikuust viibib palgata puhkusel, nimetatud asjaolu nähtub ka palgatõendilt. Samas ei ole kostja pidanud vajalikuks selgitada, seoses millega ta palgata puhkusel viibib. Arvestades kostja väiteid oma teisele lapsele tehtavate kulutuste kohta, ei saa pidada tema väiteid sissetuleku puudumise kohta tõeseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu ja varatu, samuti võimetust oma väidetavalt halba varalist olukorda parandada. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited hagile on paljasõnalised, tõendamata ja puuduvad põhjused, mis tingiksid elatise väljamõistmist alla seadusega kehtestatud minimaalsuuruse nagu kostja on taotlenud. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates peab kohus põhjendatuks elatise väljamõistmist hageja poolt taotletud suuruses. Suurendatud elatis kuulub väljamõistmisele alates hagiavalduse esitamisest s.o. 25.juulist 2008.a. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks tunnistada otsus viivitamata täidetavaks kogu väljamõistetud elatise osas. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtunik