Lepingu olemasolu tõendab kostja arvates nii hinnapakkumine, mille alusel teostati töid, hageja juhatuse liikme T.P ütlused, kui ka see, et hageja on esimesest arvest (200 000,00 kr) tasunud osa (150 000,00 kr). Hageja ei tunnista kostja vastuväiteid, kuna leiab, et kostja ei ole tõendanud lepingu olemasolu hageja ja kostja vahel. Hageja ei ole sisuliselt vaidlustanud selliseid suhteid, kuid leiab, et kostja poolt on need tõendamata. Samuti on osundanud hageja, et tellijal (AS K ) on vastuväiteid teostatud tööde osas ning hageja ei ole ise ka sellest projektist raha saanud.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et lepinguliste suhete olemasolu on leidnud tõendamist. Kokkuleppe saavutamist kinnitavad kohtu arvates nii kostja väited, kui ka hageja tolleaegse juhatuse liikme (tunnistaja T.P ) kinnitused lepingu sõlmimise kohta. Hageja endine juhatuse liige T P kinnitas kohtus tunnistajana, et pooled sõlmisid kokkuleppe Xxx Xxx kinnistul tööde teostamiseks ning kostja teostas kostja poolt osundatud tööd. Kostja poolse pakkumuse teostamist tõendab kohtu arvamust mööda kostja poolt tehtud hinnapakkumine, mis oli tunnistaja kinnitusel tööde tegemisel hinna aluseks. Samuti kinnitab lepinguliste suhete olemasolu see, et hageja poolt on kostja esitatud arve nr 20 tasutud suuremas osas. Hageja esindaja ei ole sellele esitanud mingeid asjakohaseid põhjendusi.
lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte poolt kirjeldatud asjaoludel on kohtu arvamust mööda tegemist poolte vahel töövõtulepinguga, kus kostja kohustus hagejale teostama tellitud trasside rajamise tööd ning hageja kohustus selle eest tasuma. Kostja väidetel, mida kinnitas ka tunnistaja T.P , teostas kostja tellitud töödest arvetel osundatud mahus. Tunnistaja selgituste kohaselt tekkisid aga hageja probleemid tellijaga, kuna tellija arvates ei olnud tööd teostud vastavalt projektidele. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole pooled ega ka tellija lõplikult väljaselgitanud, kelle eksimuse või vea tõttu, kui üldse, on teostatud tööd vigased. 3 Tsiviilasi nr 2-07-14985 Eeltoodust järeldab kohus, et kostja teostas tellitud tööd ning esitas nende alusel ka arved hagejale, kes oli, tulenevalt
Hageja on küll väitnud, et ta ei ole saanud selle projekti pealt raha, kuna tellijal (AS-il K )oli vastuväiteid, kuid suhtes kostjaga on hageja tõendada, et kostja ei teostanud töid tellitud kvaliteediga, kuid hageja seda teinud ei ole. Asjaolu, et hageja suhtes tellijaks olev AS K leidis vastuväiteid kvaliteedile ei ole asjakohased hageja suhtes kostjaga, kuna hageja tellija vastuväited ei ole vahetult kohaldatavad kostjale. Seega puuduvad alused pidada hageja poolt kostjale tasumisest hoidumist põhjendatuks ning hagejal on kohustus tasuda kostja esitatud arved. Seega on kostjal samaliigiline vastunõue hageja nõudele.
lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kohus leiab, et alates 15.02.2006.a., kui muutus sissenõutavaks kostja arve nr 09 summas 100 000,00 kr, tekkis kostjal õigus keelduda
lg 1 alusel hagejale hageja nõude aluseks olevate arvete tasumisest, kuna see nõue tulenes poolte eelnevatest regulaarsetest suhetest. Eelmärgitud ajaks olid sissenõutavaks muutunud hageja arved nr 1590 (summas 27 523,50
lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
lg 2 alusel lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. /…/. Kostja on esitanud 14.04.2008.a. hagejale tasaarvestuse avalduse, millega ta soovis tasaarvestada hageja nõude 127 003,40 kr oma nõudega 531 794,00 kr. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tasaarvestus on põhjendatud, kuna kohus on eelnevas tuvastanud, et kostjal oli vastunõue hageja nõudele. Kostja on ekslikult jätnud tasaarvestusest 4 Tsiviilasi nr 2-07-14985 välja hageja põhjendatud viiviste nõude aja eest, kui kostjal ei olnud põhjust keelduda oma maksmise kohustuse täitmisest summas 10 828,85 kr (5064,32 + 5764,53). Arvestades aga seda, et kostja on oma seisukohtades lähtunud sellest, et ta tasaarvestab kogu nõude ja sel alusel on taotlenud hagi rahuldamata jätmist ning kostja nõue katab ka hageja viiviste nõude, siis kohus loeb ka selle tasaarvestatuks. Seega on hageja nõue kostja vastu lõppenud vastavalt
Kuna hageja nõue on lõppenud, siis hagi ei kuulu rahuldamisele. KOHTUKULUD Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda tulenevalt TsMS § 161 lg 1. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.