← Eesti

2-08-6868/4

2-08-6868 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-6868 Tsiviilasi POÜ kaebus kohtutäitur Vilippuse (Vilippus) 04.02.
  3. a otsusele täiteasjas nr 022/2007/10654 Menetlustoiming Kaebuse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja POÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Avaldaja seaduslik esindaja JL(kontaktaadress xxx) Puudutatud isikud kohtutäitur Vilippus (kohtutäituri büroo asukoht xxx) kohtutäitur Vilippuse esindaja vandeadvokaat K Vilippus (Vilippus & Partnerid; xxx) sissenõudja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu; registrikood xxx, asukoht xxx) kirjalik menetlus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Jätta POÜ kaebus kohtutäitur Vilippuse
  4. veebruari
  5. a. otsusele täiteasjas nr 022/2007/10654 rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud POÜ kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik
  6. POÜ esitas 22.02.
  7. a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Vilippuse 04.02.
  8. a otsusele täiteasjas nr 022/2007/
  9. Esitatud avalduse ja selle lisade kohaselt esitas Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) kohtutäitur Vilippusele 06.12.
  10. a täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitmisteate kohaselt oli nimetatud täitedokumendiks Harju Maakohtu 15.10.
  11. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-0517041, võlgnikuks POÜ ning nõude sisuks võlg ja kohtukulud summas 139 551.20 krooni. 1

(4)2-08-6868 16.01.
  1. a esitas avaldaja kohtutäituri tegevuse peale täiteasja 022/2007/10654 täitmisteate väljastamisel kaebuse, mille kohtutäitur vaatas 15.01.
  2. a avaldaja ja sissenõudja juuresolekul läbi ning jättis 04.02.
  3. a otsusega rahuldamata. Kohtule esitatud avalduse kohaselt sätestab tsiviilasja nr 2-05-17041 edasikaebamise kord apellatsioonikaebuse esitamise korra Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse teatavaks tegemisest, s.o alates 15.10.
  4. a viie kuu jooksul. Sellest tulenevalt leiab avaldaja, et tsiviilasjas 2-05-17041 ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg saabunud ja seega ei ole lõplikku kohtulahendit, mida saaks jõustada. 16.01.
  5. a kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel näitas kohtutäituri abi küll avaldajale mingit templiga paberit, väidetavalt kohtuotsuse jõustumise dokumenti, kuid taolisel kombel ja kiirusel, et sealt ei olnud võimalik lugeda, millise kohtuotsuse jõustumise või mille kohta paber üldse käib ning avaldaja ei ole kohtule kaebuse esitamise päevani saanud teadet väidetava jõustunud kohtuotsuse kohta tsiviilasjas nr 2-05-
  6. Lisaks kaebab avaldaja kohtutäituri tegevuse peale avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta tehtud otsuse teatavaks tegemisel. Avaldaja palub lõpetada täiteasi 022/2007/10654 ning kohtutäituri tegevus eelpool mainitud täiteasjas.
  7. Puudutatud isik – sissenõudja Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) palub 11.03.
  8. a kohtule esitatud vastuses lugeda avaldaja poolt esitatud kaebus põhjendamatuks ja jätta rahuldamata. Avaldaja on olnud pahatahtlik ning püüdnud igati venitada menetlust, mis on kestnud
  9. a septembrist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Avaldaja apellatsioonkaebust esitanud ei ole ning viie kuulisele apellatsioonkaebuse esitamise tähtajale viidata on seaduslikult põhjendamata.
  10. Kohtutäitur Vilippus vaidleb 10.03.
  11. a kohtule esitatud kaebuse menetlusse võtmisele vastu. Vastuse kohaselt on kaebusele lisatud kohtuotsus, millel on jõustumismärge. Teatavasti võetakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 12 lg 1 alusel täitmisele jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni otsus, millel on jõustumismärge. Kui avaldaja leiab, et jõustumismärge täitedokumendil on ebaseaduslik, on avaldaja õigusi rikkunud mitte kohtutäitur vaid jõustumismärke kohtulahendile kandnud kohus. Kohtutäitur ei saa keelduda lahendit täitmast, kui sellel on jõustumismärge. Kui kohus peaks aga kaebust menetlema, siis vaidleb kohtutäitur kaebusele vastu. Avaldaja on vääralt tõlgendanud tsiviilkohtumenetluse § 632 lg-t 1, mille kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Avaldaja ei omista ebaõigelt sätte esimesele osale mingit tähelepanu ning tugineb vaid sätte teisele osale, milles näeb ekslikult võimalust esitada apellatsioonkaebus viie kuu jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohtutäitur leiab, et TsMS § 632 lg 1 reguleerib apellatsioonkaebuse esitamise võimalust kahel erineval juhtumil – kui otsus on kätte toimetatud ning kui menetlusosaline ei lähe pooltele teatavaks tehtud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks kohtuotsusele järele ning seda ei õnnestu menetlusosalisele mingil põhjusel hiljem kätte toimetada. Viie kuulist tähtaega kohaldatakse viimasel juhul. Avaldaja ei vaidle vastu sellele, et sai kohtuotsuse kätte 15.10.
  12. a, seega kuulub kohaldamisele 30 päevaline tähtaeg.
  13. 17.06.
  14. a määrusega määras kohus menetleda POÜ kaebust kohtutäitur Vilippuse 04.02.
  15. a otsusele täiteasjas nr 022/2007/10654 kirjalikus menetluses. Kohtumääruse põhjendused
  16. Kohus leiab, et kohtutäituri otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Mitte ükski kaebuses esitatud väide ei ole kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks.
  17. Vastuseks kohtutäituri vastuväitele kaebuse menetlusse võtmise kohta märgib kohus järgmist. Avaldaja tugineb oma kaebuses asjaolule, et täitedokument, mille alusel täitemenetlus 2
(4)2-08-6868 algatati, ei olnud tema hinnangul jõustunud. Seega saab kaebuse sisust järeldada, et võlgniku hinnangul puudus täitedokument, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta ja täitmata on täitemenetluse algatamise üks eeldus, täitedokumendi olemasolu. Seega tuleb kohtul kaebust sisuliselt kontrollida ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 2 alusel.
  1. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud asjaoludest: •
  2. detsembril
  3. a. algatas kohtutäitur sissenõudja Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valituse kaudu)
  4. detsembri
  5. a. avalduse ja Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a. otsuse tsiviilasjas nr 2-05-17041 alusel täitemenetluse ([täiteasi nr 022/2007/10654] tl 8) • täitedokumendiks olev Harju Maakohtu
  8. oktoobri
  9. a. otsus tsiviilasjas nr 2-0517041 on jõustunud
  10. novembril
  11. a. (jõustumismärge tl 7, asjaolu nähtub ka Kohtute Infosüsteemist [KIS])
  12. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi kuuluvad täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvad kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. TMS § 12 lg 1 kohaselt võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. Vastavalt TMS § 23 lg-le 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 tuvastanud, et kohtutäitur on
  13. detsembril
  14. a. sissenõudja Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valituse kaudu) avalduse ja Harju Maakohtu
  15. oktoobri
  16. a. otsuse tsiviilasjas nr 2-05-17041 alusel algatanud täitemenetluse. Kohus on ka tuvastanud, et täitedokumendiks olev Harju Maakohtu
  17. oktoobri
  18. a. otsus tsiviilasjas nr 2-05-17041 on jõustunud
  19. novembril
  20. a. Seega on TMS § 12 lg-s 1 ja § 23 lg-s 1 sätestatud täitemenetluse algatamise eeldused täidetud ning kohtutäitur on õigesti jõustunud Harju Maakohtu
  21. oktoobri
  22. a. otsusega tsiviilasjas nr 2-05-17041 tunnustatud sissenõudja nõude kaebaja vastu täitmisele võtnud, mistõttu kohtutäituri otsuse tühistamiseks ei ole alust.
  23. Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Vastavalt sama paragrahvi
  24. lõike p-ile 1 jõustub maakohtu otsus eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Seega on seaduse kohaselt maakohtu otsuse jõustumine seatud sõltuvusse selle tähtaegsest vaidlustamisest apellatsiooni korras mitte aga teate saatmisest kohtuotsuse jõustumise kohta menetlusosalisele. Kohus on vaidlusaluses täiteasjas täitedokumendiks olevas kohtuotsuses selgitanud ka TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud otsusele edasikaebamise tähtaega ja korda. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus märgib, et juhul, kui otsus toimetatakse menetlusosalisele kätte, siis on menetlusosalisel õigus apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul kättetoimetamisest. Kaebaja ei ole vaidlustanud seda, et kohtuotsusel olevast jõustumismärkest tulenevalt on ta otsuse kätte saanud
  25. oktoobril
  26. a. Seega lõppes kaebaja jaoks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg
  27. novembril
  28. a. TsMS § 632 lg-s 1 nimetatud viiekuuline apellatsioonkaebuse tähtaeg reguleerib juhtumit, kus menetlusosalisele pole otsust kätte toimetatud. Seega ei ole õige kaebaja arvamus justkui võiks apellatsioonkaebuse esitada igal juhul viie kuu jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest ja tsiviilasjas nr 2-05-17041 puuduks lõplik kohtulahend. 3
(4)2-08-6868 Harju Maakohtu
  1. oktoobri
  2. a. otsuse tsiviilasjas nr 2-05-17041 jõustumine nähtub nii otsusele tehtud jõustumismärkest kui ka kohtute infosüsteemist KIS. Õige on kohtutäituri väide, et kohtutäituril ei ole õigust keelduda jõustumismärkega kohtulahendi täitmisest, kui sissenõudja selleks tahet avaldab.
  3. Põhjendamatu on kaebaja etteheide justkui ei saanuks ta kohtutäituri büroos kohtuotsuse jõustumist kajastavate dokumentidega piisavalt tutvuda. Kaebaja ise on esitanud kohtule täitedokumendiks oleva, jõustumismärkega Harju Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a. otsuse ärakirja, mis on kohtutäituri poolt kinnitatud tema pitseriga (tl 4-7). Seega on kohtutäitur väljastanud kaebajale täitedokumendi ärakirja, millelt nähtub ka kohtuotsuse jõustumine.
  6. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esindaja sai kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse kätte
  7. veebruaril
  8. a. Kuivõrd kohus on POÜ kaebust menetlenud, ei ole ei ole kaebaja õigusi seonduvalt kohtutäituri otsuse hilisema kättetoimetamisega rikutud ning kohus jätab kaebaja vastavad väited tähelepanuta.
  9. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kaija Kaijanen Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.