← Eesti

2-01-197/2

Obsah (6)§ 163§ 272§ 273§ 173§ 174§ 207

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming Kohtuotsuse tegemise aeg ja 10.05. 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasja numb

§-de 173, 174, 207, 208, 222, 272, 273 alusel. Kostjad on hagimaterjali kätte saanud. Kuna kostjad kohtule kirjalikku vastust ei saatnud, siis Narva Linnakohtu 19.07.2001.a. tagaseljaotsusega on hagi täies ulatuses rahuldatud. Samas on kostja H L avalduse alusel menetlus 14.12.2001.a. taastatud. 14.11.2001.a. on Narva Linnakohtule saabunud ka kostja H.L kirjalik vastus, milles ta hagi tunnistab osaliselt summas 16 018 krooni ja 09 senti. Kostja ei tunnista viivise nõuet, kuna vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 81 lõpeb krediidiasutuse pankrotiga krediidiasutuse tegevus ja ta likvideeritakse. Seega pole tal õigust enam viivist nõuda. Vastusele on lisatud ka maksukorraldus riigilõivu Maksuametile tasumise kohta summas 1 498 krooni. II. Asja kohtulik menetlus ja kohtuotsuse kohtuotsuse põhjendus. Hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule 12.11.1999.a. ja edastatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Hagi on esitanud AS Eesti Maapank (pankrotis), kes Narva Linnakohtu 02.05.2005.a. määrusega on asendatud hagejaga OÜ Trenton Invest. Kohus 02.04.2007.a. määrusega võttis hagi menetlusse Rakvere kohtumajas, määras asi lahendada kirjalikus menetluses ning andis pooltele aega esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid. Hageja oma täiendavalt esitatud kirjalikus seisukohas jääb hagiavalduse juurde ning selgitab, et kostja H.L ’lt nõuab hageja viivist alates 01.10.1998.a., sest kostja tasus graafikulised võlgnevused alles 22.12.1998.a. ning pärast seda pole ta midagi tasunud. Kostjatel on 8,5 aasta jooksul olnud aega võlgnevus tasuda, kuid nad pole seda teinud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 32 454 krooni ja 88 senti. Kohus, läbi vaadanud toimikus olevad dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud

sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud

§ 163

järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest.

§ 272lg.

1 järgi laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama.

§ 272lg.

2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist. Raha saamist pole vaidlustatud.

§ 273

sätestas kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on täidetud, leping on allkirjastatud.

§ 173lg.

1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks.

§ 174järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud.

Laenuleping on sõlmitud kostja H L ’ga, kellel lasuvad laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja laenu ei ole tagastanud. Seega on hageja nõue põhjendatud nii võlasumma kui intressi osas. Intress oli tulu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei teinud ja selles leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisel. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe intressi tasumise kohta. Kostjad A L ja E L käendajatena on võtnud endale kohustise käenduslepinguga.

§ 207

kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutasid võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kusjuures käendaja vastutas samasuguses ulatuses kui võlgnikki, kui käenduslepinguga ei olnud kindlaks määratud teisiti. Käesolevas asjas esitatud käenduslepinguis ei ole määratud teisiti. Laenusaaja ja käendajad ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Samas on laenusaaja hagi aluseks olevad asjaolud omaks võtnud, keeldub vaid viivise tasumisest. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 116 sätestas, et kui pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste menetlusosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel. Sama seaduse § 231 lg. 6 kohaselt võis hagi õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Alates 01.01.2006.a. kehtiva TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja H.L on hagi õigeks võtnud summas 16 018 krooni ja 09 senti ning see õigeksvõtt väljendub tema kirjalikus vastuses. Kohus leidis, et kostja vastuväide viiviste väljamõistmise osas on põhjendatud. Eesti Panga nõukogu 08.06.1998.a. otsusega peatati hageja tegevuslitsents. Selle tulemusena peatati ka kõik panga tehingud ja toimingud. Seega puudus hagejal õigus nõuda peatatud tehingu alusel intressi ja viivist. Vastavalt PankrS §-le 21 pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäev saabunuks, intressi ja viiviste arvestamine lõpetatakse. Hageja pankrot kuulutati välja 24.08.1998.a. kohtuotsusega. Kostja teatel oli selle aja seisuga tema võlgnevus 16 018 krooni ja 09 senti, selle summa on kostja nõus tasuma ning selles summas kohus ka hagi rahuldab. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistis kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud. Kuna hageja ei ole hagi esitamisel riigilõivu tasunud ja kostja H.L on tasunud riigilõivu riigituludesse vastavalt tema poolt tunnistatud nõudele, siis jäävad muus osas tehtud kohtukulud poolte endi kanda. Kohus kohaldas

§-de

  1. 173, 174, 272 sätteid ja juhindus VÕSRS §-de 2, 11, kehtinud TsMS §-de 60 lg. 1ja kehtiva TsMS §-de 404, 440-442, 632 lg. 1 nõudeist Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus
  2. märtsil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: Resolutsioon
  3. Tühistada Viru Maakohtu otsus 10.05.2007.a osas, millega jäeti hagi osaliselt summas 16 436.79 krooni rahuldamata.
  4. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  5. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  6. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks sõnastatuks järgmiselt:
  7. Mõista OÜ Trenton Invest kasuks välja solidaarselt H L ´lt, A L lt ja E L ´lt 32 454.88 (kolmkümmend kaks tuhat nelisada viiskümmend neli krooni ja 88 senti) krooni. Menetluskulude jaotus Mõista H L ´lt, A L ´lt ja E L lt solidaarselt välja 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend krooni) kr menetluskulude katteks OÜ Trenton Invest kasuks. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Nooremreferent I.Golubev

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.