← Eesti

2-08-50047/5

Obsah (5)§ 444§ 162§ 1741§ 138§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nend

) § -le 410 juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Tulenevalt

§-st 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja ei ilmunud 20.01.2009 toimunud istungile. Kostjale on kohtukutse isiklikult kätte toimetatud ning kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt esitas kostja 30.06.2005 hagejale lunastamiseks tšeki nr 0298921 summas 5600 eurot. 21.07.2005 kandis hageja esitatud tšeki alusel kostja kontole 87 472 krooni. 28.07.2005 sai hagejale teatavaks, et nimetatud tšekk on võltsitud. Hageja debiteeris osaliselt kostja kontole alusetult kantud summa. Kostjal on hagejale tagastamata 36 524,47 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt

§ 1741

lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on kandnud menetluskulusid summas 2250 krooni hagi esitamiselt riigilõivu tasumisel.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Eeltoodust lähtudes kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivu 2250 krooni. Vastavalt

§-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus 2 2-08-50047 kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468

lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.