← Eesti

2-08-74839/2

Obsah (10)§ 416§ 142§ 472§ 307§ 444§ 407§ 468§ 162§ 174§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-74839 T

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. 3.

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 11.11.2008.a. esitas E S hagi J J vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja A K OÜ 30.09.2004.a. üürilepingu, mille kohaselt on hagejal õigus hageja eluajal kasutada korterit asukohaga Harjumaa Harku vald Xxx. Nimetatud korter võõrandati 03.07.2008.a. toimunud avalikul enampakkumisel kostjale ning korteri omandiõigus läks kostjale üle 17.07.2008.a. 26.07.2008.a. avastas hageja, et tema äraoleku ajal on korterile paigaldatud uus lukk ja hageja enam korterisse ei pääsenud. 16.10.2008.a. esitas kostja üürilepingu ülesütlemise avalduse VÕS § 323 lg 1 alusel ja teatas, et üürileping lõppeb kolme kuu pärast ülesütlemise avalduse kättesaamisest. Kuivõrd korteri puhul on tegemist kinnisasjaga, oli kostjal eeltost tulenevalt õigus üürileping üles öelda kolme kuu jooksul alates selle omandamisest, so 17.07.2008.a. Seega pidi kostja üürilepingu üleütlemise õiguse teostamiseks sellest hagejat informeerima hiljemalt 17.10.2008.a. Hageja sai üürilepingu ülesütlemise teate kätte 23.10.2008.a. e-posti teel. Hageja palub tuvastada poolte vahel 30.09.2004.a. sõlmitud Eluruumi üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisust või alternatiivina Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks

§ 307lg 1 alusel 08.01.2009.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade.

Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

§ 444

lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad

§ 407lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 291, § 323 lg-ga 1, § 312 lg-ga 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsÜS) § 69 lg-ga 1. Eluruumi üürilepingu ülesütlemine on vastuolus seadusega.

§ 468lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Vastavalt

§ 162

lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

(3)§ 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud kogusummas 16 045 krooni, s.o riigilõiv 1000 krooni + õigusabikulud 15 045 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.