lg 1 järgi tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg järgi on liisinguvõtja kohustatud tasuma liisingeseme kasutamise eest tasu.
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 p 4 sätestatud õiguskaitsevahendit, milleks on võlgnikupoolse lepingu rikkumise korral lepingu ülesütlemine.
367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ja lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 2 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise.
lg 1 alusel ja § 101 lg 1 p 6 alusel võib hageja nõuda võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud 3 ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele 13657,81 krooni. Hagi on kohtule esitatud 18.03.2008. Eeltoodu alusel tuleb hageja taotlusel kostjatelt välja mõista viivis 0,25% päevas põhivõlalt 13657,81 krooni kuni põhivõla tasumiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus hagi tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 alusel siis kui otsus on tehtud solidaarvõlgnike suhtes vastutavad nad solidaarselt ka menetluskulude kandmisel. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174´ lg 1, 3 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjatelt tuleb § 174`lg 1,3 alusel hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 solidaarselt. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.