3-09-377 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-377 Haldusasi J.G avaldus väärteokaristuste ül

§ 11lg 4 alusel.

2. Saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3) 1.

18. veebruaril 2009 saabus Tallinna Halduskohtule J.G avaldus, milles palutakse kohtule üle vaadata kaebuse esitajale määratud trahvid ning kustutada need trahvid, mis on aegunud. Kaebusele on lisatud väljavõte karistusregistrist. 2.

§ 11

lg 1 p 2 kohaselt kontrollib halduskohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

§ 3

lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama paragrahvi 2. lõikes sätestatakse aga, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohus leiab, et isikule kohtuvälise menetleja või kohtu poolt määratud väärteokaristuse üle vaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 3.

§ 11

lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kuivõrd kaebus on äärmiselt napisõnaline ning kaebuse esitaja eesmärgid sellest ei selgu, on keeruline näidata, kuhu tal oma õiguste kaitseks pöörduda tuleks. Kohus selgitab lühidalt siiski väärteoasjades tehtud otsuste (väärteokaristuste) vaidlustamise korda.

1. Väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamise kord on sätestatud väärteomenetluse seadustikus (VMS). VMS § 114 kohaselt saab kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteootsuse peale võimalik kaevata maakohtule, VMS § 136 lg 1 kohaselt on väärteoasja arutamisel tehtud maakohtu otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule ning VMS §-st 155 lg 1 tuleneb, et maakohtu otsuse peale, mis on tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, saab esitada otse kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kohus juhib tähelepanu siiski sellele, et asjaoludest nähtuvalt ei ole J.G talle määratud väärteokaristusi seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras vaidlustanud.
2. Karistuste aegumise all peab kaebuse esitaja tõenäoliselt silmas seda, et VMS § 203 lõike 5 ning karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei pöörata väärteoasjas tehtud lahendit täitmisele ega täideta seda, kui on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest ning otsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Samas sätestatakse karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 81, et Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le
3. Sama seaduse § 1 lg 2 kohaselt on karistusregistri volitatud töötlejaks Politseiamet. Kui kaebuse esitaja leiab, et karistusregistris on kajastatud tema karistusandmed, mis peaksid olema karistusregistrist kustutatud, siis tuleks tal esmalt pöörduda Politseiameti poole. Kristjan Siigur kohtunik 2