3-08-1392/18

3-08-1392 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 03.02.2009.a Tallinn Haldusasja number 3-08-1392 Haldusasi R.L-i kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 16.06.2008.a pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusele nr 20081189 Menetlusosalised Kaebaja R.L, esindaja Igor Šablonin Vastustaja Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Margot Pellmas Kohtuistungi toimumise aeg 14.01.2009.a RESOLUTSIOON Jätta R.L-i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.L on sündinud 12.12.1982.a Eestis ja on Vene Föderatsiooni (VF) kodanik. Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) otsusega on talle 03.11.2000.a antud alaline elamisluba nr EL25Y002472, mis 19.04.2006.a vastuvõetud välismaalaste seaduse (VMS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustmisel 01.06.2006.a muutus pikaajalise elaniku elamisloaks. R.L viibis Eesti Piirivalveameti andmetel VF-s 10.12.2002 kuni 02.04.2003.a ja 19.07.2003.a kuni 07.09.2003.a. R.L lahkus Eestist 30.10.2003.a ja kandis seejärel 02.11.2003.a kuni 01.11.2007.a VF-s vanglakaristust. 29.10.2004.a jõustunud VF Nižegorodskaja oblasti Kstovski linnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-59/04 oli R.L süüdi tunnistatud VF kriminaalkoodeksi xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx järgi. Pärast karistuse kandmist jäi elama VF-ni.
2. KMA algatas 30.04.2008.a R.L-i pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. KMA saatis 09.05.2008.a kirja nr 15.3-09/24208 (tl 59), milles teatas, et tema pikaajalise elaniku elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kuna ta on viibinud väljaspool Euroopa Liitu üle kaheteistkümne järjestikuse kuu ning kuna ta kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. KMA andis R.L-ile võimaluse esitada elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta oma arvamus ja vastuväited kuni 06.06.2008.a.
3. R.L saatis 03.06.2008.a vastuseks KMA-le kirja (registreeritud nr-ga 15.3-09/24208-1, tl 41). R.L selgitab, et lahkus oktoobris 2003 Venemaale Nižnegorodski oblastisse Ždanovi alevisse külastama oma vanaema, mõisteti seal neljaks aastaks vangi ja selle aja jooksul mõtestas ümber oma maailmavaate ning ellusuhtumise. Ta rõhutab, et kogu tema varasem elu on seotud Eestiga ja kõik tema lähisugulased elavad Eestis. Venemaal on R.L-il ajutine töökoht, Eestis oleks tal võimalik saada tööd isa firmas. R.L-i väitel on ta oma eksimustest aru saanud ning soovib jätkata elu normaalse seaduskuuleka kodanikuna, Eestis õppima ja töötama asudes. OÜ Crossbalt garanteerib R.L-ile töökoha ja VF ettevõte „Nefrit” kinnitab, et R.L töötab nende juures ja on kohusetundlik ning tubli töötaja.
4. KMA 16.06.2008.a pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusega nr 20081189 tunnistati R.L-i pikaajalise elaniku elamisluba nr EL25Y002472 VMS § 2 ja § 14.9 lõike 1 punkti 4 ja lõike 3 alusel kehtetuks alates 25.06.2008.a (tl 70-72). Otsuse kohaselt on R.L viibinud Eestist ja Euroopa Liidust väljas üle nelja aasta. R.L viibis neli aastat Venemaal kinnipidamisasutuses ega saanud seetõttu Euroopa Liitu külastada. KMA on seisukohal, et välisriigi kinnipidamisasutuses viibimine ei saa olla piisav argument VMS § 149 lõike 1 punkt 4 rakendamata jätmiseks pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel. R.L sooritas oma kuriteod teadlikult ja vastutusvõimelisena. Seega oli vanglakaristus ning sellest tulenev Eestist ja Euroopa Liidu liikmesriikidest eemalviibimine tema valik. R.L-i isa, ema ja õde elavad Eestis. KMA-le teadaolevalt on R.L vallaline. R.L on VF kodanik ja tal on Venemaal olemas nii töö- kui elukoht. Alates 30.10.2003 on R.L viibinud püsivalt Venemaal, samuti nähtub tema piiriületuste kontrollist, et ta viibis Venemaal enamuse
5. aastast, sealhulgas pikemalt 10.12.2002 kuni 02.04.2003 ja 19.07 kuni 07.09.
6. KMA on seisukohal, et R.L-il puudub otsene vajadus Eestisse naasta. Oma vanemaid ja õde võib R.L külastada ka viisa alusel. Juhul, kui R.L soovib Eestis oma õpinguid täiendada, siis on tal võimalus taotleda Eestisse tähtajalist elamisluba õppimiseks.
7. R.L esitas 09.07.2008.a Tallinna Halduskohtule kaebuse KMA 16.06.2008.a pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 20081189 tühistamiseks (tl 1-2). Kohus võttis kaebuse 22.09.2008.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks KMA (tl 19). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8. Kaebuse põhjendus. Vastab tõele, et kaebaja viibis väljaspool Euroopa liikmesriike (Venemaal) seoses karistuse kandmisega kinnipidamisasutuses. Karistuse kandmise ajal kaebaja füüsiliselt ei võinud tulla Eestisse. Kaebaja leiab, et see on oluline põhjus. Peale karistuse ärakandmist jäi kaebaja elama oma vanaema juurde. Ta ei kavatsenud jääda elama Venemaale, vaid tulla tagasi Eestisse jätkama õpinguid ja töötama. Ei vasta tõele KMA väide, et kaebajal on Venemaal olemas nii töökui elukoht. Eelmise töökoha kaebaja juba kaotas ja uut tal käesoleval ajal ei ole. Mis puutub elamiskohta, siis vanaema võttis kaebaja elama ajutiselt ja nüüd nõuab tema lahkumist. Kaebaja leiab, et ta ei kujuta mingit ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ega julgeolekule. Kaebaja perekond – ema, isa ja õde elavad Eestis ning nad omavad pikaajalisi elamislubasid. Veelgi enam – ema ja isa õpivad Eesti – Ameerika Äriakadeemias. Kaebajal on isaga kokkulepitud, et ta võib saada töökoha tema firmas. Selle kohta on võimalik anda garantiikiri, mille jaoks on aga vajalik elamisluba. Samuti soovivad kaebaja tagasitulekut tema ema ja õde. Kaebaja on aru saanud oma eksimusest, ta soovib olla koos oma perega ja jätkata elu Eestis normaalse, seaduskuuleka kodanikuna. 2
9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse läbivaatamisel on KMA kohustatud hindama taotleja vastavust VMS-s sätestatud tingimustele ja on menetlemisel lähtunud kehtivast seadusest ning selles sätestatud tingimustest. R.L-i taotluse menetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja ei vasta käesoleval juhul pikaajalise elaniku elamisloa omamiseks seadusest tulenevatele nõuetele. R.L ei ole peale
10. a lahkumist Vene Föderatsiooni Eestisse tagasi tulnud ning tema viibimine väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike on ületanud kaksteist järjestikust kuud. Vaidlustada KMA otsus on nii faktiline kui õiguslikult motiveeritud ja kooskõlas seadusega. KMA on hinnanud asjaolusid ning tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning leidnud, et kaebajale pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine on põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 8.1 Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist reguleeriva VMS § 14.9 lõike 1 punkti 4 kohaselt tunnistatakse pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks, kui välismaalane viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike kaheteist järjestikust kuud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt otsustab pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise KMA. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja on viibinud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike üle kaheteistkümne järjestikuse kuu. Asja materjalidest nähtuvalt lahkus kaebaja Eestist 30.10.2003.a ja kandis ajavahemikul 02.11.2003.a kuni 01.11.2007.a VF-s vanglakaristust. Kaebaja esindaja seletuse kohaselt jäi kaebaja ka pärast vanglast vabanemist elama VF-i ja tuli Eestisse viisa alusel 2008 semptembris (tl 74). Seega oli kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise hetkeks viibinud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike järgestikku üle nelja aasta ja seitsme kuu. Nimetatud põhjusel esines KMA-l VMS § 14.9 lõike 1 punkti 4 järgi alus kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Kaebuses rõhutatud asjaolu, et kaebajal polnud võimalik Eestisse tulla vanglas viibimise tõttu, ei oma kohtu hinnangul tähtsust, kuivõrd vanglasse sattumisega tuleb vabadusekaotusega karistatavaid kuritegusid sooritaval isikul paratamatult arvestada. Seetõttu on ka VF-s vanglakaristuse kandmise tõttu Eestist eemal viibimine kaebaja enda teadlike valikute tagajärg. 8.2 Kaebust põhistatakse veel kaebaja õigusega perekonnaelule; asjaoluga, et Eestis elavad pikaajalise elaniku elamisloa alusel kaebaja ema, isa ja õde, kes soovivad kaebaja tagasitulekut; kaebaja kokkuleppega oma isaga, et viimane kindlustab ta Eestis töökohaga; samuti sellega, et kaebaja arvates ei kujuta ta Eesti Vabariigi avalikule korrale ja julgeolekule mingit ohtu. Kohtu hinnangul ei raskenda kaebuses kirjeldatud asjaolud kaebaja õiguste riivet sellisel määral, et see muutuks ebaproportsionaalseks. Kaebaja on VF kodanik, kus viibib alates 30.10.2003.a. Kaebaja esindaja kohtuistustungil antud selgituste kohaselt omab kaebaja VF-s elu- ja töökohta, peret kaebaja loonud ei ole (tl 74). Ema, isa ja õega ei olnud kaebaja kaevatava haldusakti andmise hetkeks koos elanud oma enda teadlike valikute tagajärjel juba üle nelja aasta ja seitsme kuu. Selline olukord ei ole seega tekkinud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tõttu. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ta ei kujuta endast ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja Eestis elades toime pannud nii varavastaseid kuritegusid, kui raske isikuvastase kuriteo (vt Harju Maakohtu 29.03.2000.a otsus kriminaalasjas nr 1114/2000, Tallinna Linnakohtu 26.01.2000.a otsus kriminaalasjas nr 1/1-110/2000 ja 31.08.2000 otsus kriminaalasjas nr 1/1-1529/2000; tl 37-39, 52p-57). Kaebaja ühiskonnaohtliku käitumismudeli väljakujunemisest annab tunnistust kuritegude jätkuv toimepanemine ka VF-s. 3 Nimelt on ta VF Nižegorodskaja oblasti Kstovski linnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-59/04 29.10.2004.a süüdi tunnistatud VF kriminaalkoodeksi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx järgi (tl 27-29; 59p-61p). Eeltoodu taustal mõjub kaebaja esindaja kohtuistungil rõhutatud kaebaja vanemate lubadus oma täisealisel pojal „silma peal hoida” naiivse ja väheveenvana. Kaebaja kalduvus vägivaldsele käitumisele kujutab kohtu hinnagul tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule.
12. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik 4