KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lauri Madise, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-1076 H

) § 21 lg 1 ei võimalda määrata avaliku arutelu toimumise aega kindlaks juba detailplaneeringu avaliku väljapaneku alguses.

§ 20

lg 1 alusel on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kuigi 27.03.2007 postitasid nii kaebaja kui ka kaks Kose valla elanikku vallavalitsusele kirjalikult sisulised vastuväited detailplaneeringule ja selle menetlemisele, jäeti vastuväited tähelepanuta, tuues põhjuseks vastuväidete hilinenult esitamise. Kose Vallavalitsuse seisukoht, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 62 lõikest 2 tuleb lähtuda mitte kirja postitamise kuupäevast, vaid adressaadini jõudmise päevast, on väär. Kiri oli saadetud tähtaegselt ning selle hilisem adressaadini jõudmine ei oma mingit tähtsust. Kaasamaks menetlusse ka õigeaegselt postitatud ettepanekuid ja vastuväiteid, näebki

ette, et avaliku arutelu tähtaeg määratakse kindlaks alles siis, kui võib eeldada, et kõik tähtaegselt postitatud vastuväited on adressaadini jõudnud. Kui vallavalitsus oleks arvestanud kaebaja kirjas esitatud seisukohtadega, võinuks see oluliselt muuta tervikuna avaliku arutelu tulemusi ja detailplaneeringu kehtestamist. Riigikohtu halduskolleegiumi 27.09.2006 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-06 on öeldud, et TsMS § 62 lg 2 tuleb halduskohtumenetluses sisustada selliselt, et menetlustoiming, mida pole tarvis teha kohtus ja mis seisneb menetlusdokumendi halduskohtule esitamises, tuleb lugeda tähtaegselt sooritatuks, kui dokument on sideasutusele edastamiseks üle antud hiljemalt viimasel päeval enne kella 24.

1. Eeltoodust hoolimata viis vallavalitsus 28.03.2007 läbi seadusvastase avaliku arutelu, jättes esitatud vastuväited tähelepanuta ning teatades kokkutulnutele, et detailplaneeringu menetluse käigus ei esitatud ühtegi vastuväidet ega ettepanekut. Mõned vallaelanikud kirjutasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid avalduste kausta, kuid 2008 aasta augustis seda kausta vallavalitsusest enam leida ei õnnestunud. Detailplaneering on vastuolus valla üldplaneeringuga ja planeerimismenetluse ajal kehtinud Kose Vallavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 19 kinnitatud Kose valla ehitusmäärusega. Ehitusmääruse p 3.2.
2. kohaselt hajaasustuse piirkonnas, kuhu kuulub ka Oru küla, on eramukruntide suurus alates 2000 m
3. Detailplaneeringuga lubatakse pisut üle 2000 m2 suurustele kinnistutele ehitada kaks majavaldust, mis krundi reaalosadeks jagamisel teeb ühe krundi suuruseks ca 1000 m
4. Riigimaantee sanitaarkaitsealasse jäävatele 3600 – 4000 m2 suurustele kruntidele ehitatakse 4-boksilisi ridaelamuid, kus ühe majapidamise krundi suurus tuleb alla 1000 m
5. Ehitusmääruse järgi algatab detailplaneeringu ja kinnitab lähteseisukohad vallavolikogu, kui detailplaneering võib minna vastuollu üldplaneeringuga. Käsitletavas asjas on seda teinud vallavalitsus. Vallavalitsuse määratud kooskõlastavate asutuste ring pole piisav. Kuigi planeeringuala jääb osaliselt riigimaantee sanitaarkaitsealasse, pole planeeringut kooskõlastatud Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonnaga. 2

ei sätesta aega, millal kohalik omavalitsus planeerimismenetluse käigus otsustab avaliku arutelu toimumise. Antud juhul polnud Kose vald üldse kohustatud avalikku arutelu läbi viima. Kaebaja oleks saanud oma vastuväited esitada avalikul arutelul, kuid sellest ta osa ei võtnud. Kohal olid tema abikaasa ja kaks vastuväitele alla kirjutanud isikut, kuid keegi neist vastuväites esitatud küsimusi ei püstitanud. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu pole seotud avalikul arutelul või muus vormis esitatud seisukohtadega, kuid vallavolikogu 26.04.2007 istungil käsitleti ka kaebaja vastuväiteid, mis loeti istungil ette. Seega kaalusid volikogu liikmed vaidlustatud otsuse langetamisel ka kaebaja vastuväiteid. Väide, et mingid tuvastamata isikud on mingeid ettepanekuid või vastuväiteid esitanud avalduste kausta, on paljasõnaline ja eksitav. Kõnealune kaust asus avaliku väljapaneku ajal üldplaneeringu ühe võimaliku algse kavandi juures ning nimetatud kaustas vastuväited vaidlusaluse detailplaneeringu kohta puuduvad. Eraldi kausta detailplaneeringu vastuväidete jaoks ei olnud. Kaebaja seisukoht, et juhul kui detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut, peab detailplaneeringu algatama vallavolikogu, on õige. Kehtiva ehitusmääruse järgi on kõikide detailplaneeringute algatamise õigus vallavalitsusel. Kruntide suurus pole ehitusmäärusega vastuolus, määrus ei sätesta piiranguid hoonete arvu või „majavalduse“ jaoks ettenähtud kinnistu suuruse kohta. Detailplaneeringu alal on alustatud ehitustöid. Detailplaneeringule on andnud kooskõlastuse 23 asutust ja isikut, selle üle on järelevalvet teostanud Harju Maavalitsus. Kooskõlastuse nõuet tervisekaitsetalitusega pole ette näinud ei kohalik omavalitsus ega ka maavalitsus. Arvestatud on ekspert Lauri Mikli 11.01.2007 arvamust detailplaneeringu ala prognoositava mürataseme kohta, mis vastab nõuetele. 4. Kolmanda isiku OÜ Oru Arendus vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata. Planeerimismenetluses tähtaegade arvestamisel tuleb juhinduda HMS § 33 lõikest 1 ja TsMS § 62 lõikest 2.

ei kehtesta aega, millal kohalik omavalitsus planeerimismenetluse käigus otsustab avaliku arutelu toimumise, ega sisalda nõuet, et planeeringu arutelu aeg tuleks kindlaks määrata pärast avaliku väljapaneku toimumist. Teade avaliku arutelu toimumise aja 3

§ 21lõikega 2.

Kaebaja vastuväited jõudsid valda kohale alles 29.03.2007. Kaebaja ei osalenud arutelul. Kose vald on detailplaneeringu menetlemisel järginud õigusaktides kehtestatud nõudeid.

§ 1

lg 2 järgi tuleb planeerimisel arvestada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve. Detailplaneering algatati 08.01.2007 Kose Vallavalitsuse korraldusega nr 14 ning sellega seonduvaid küsimusi on avalikkuse ees korduvalt arutatud. Nii kolmas isik kui ka planeeringuga hõlmatud kinnistute omanikud on andnud detailplaneeringule oma kooskõlastuse. Samuti on sellele avaldanud toetust Kose valla asjast huvitatud elanikud, kes on osalenud detailplaneeringu eesmärke ja lahendusi tutvustavatel aruteludel. Detailplaneeringuga on ette nähtud tiheasustusala moodustamine, kuid kõik sellega hõlmatud krundid on suuremad kui 2000 m2.

ega ehitusmäärus ei näe ette piiranguid ühele krundile rajatavate ehitiste arvu osas, mistõttu puudub vastuolu ehitusmääruse punktiga 3.2.

1. Kehtiva ehitusmääruse järgi ei pea volikogu algatama detailplaneeringut, mis võib minna vastuollu üldplaneeringuga. Asjaolu, et kõnealuse detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud ehitusmäärus seda nõudis, ei anna alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks, sest tegemist on valla sisemise pädevuse nõuetest kõrvalekaldumisega haldusaktile eelnenud toimingu tegemisel, mis ei mõjutanud menetluse sisulist õiguspärasust. Detailplaneeringu kooskõlastamise vajaduse riigiasutuste ja maakonna keskkonnateenistusega määrab planeeringu üle järelevalvet teostav maavanem, kelle poolt kehtestatud kooskõlastuse nõudeid on järgitud. Kaebaja on kolmanda isikuga konkureeriv kinnisvaraarendaja, kelle vastuseis detailplaneeringule on tingitud soovist takistada konkurentsi selle piirkonna kinnisvaraturul. Kose valla jaoks on oluline igasugune mõistlik majandustegevus, sest valla elanike arv on mõningates piirkondades langenud kriitilise piirini. Igasugune arendustegevus, mis toob valla sellesse piirkonda juurde elanikke ja töökohti, on seetõttu valla üldise arengu huvides.
2. Tallinna Halduskohtu 23.11.2007 otsusega jäeti Jaanus Saadve kaebus rahuldamata. Kohtu hinnangul ei esinenud vaidlustatud otsuse tegemisel ja sellele eelnenud menetluses selliseid vigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist. Kaebaja arvates on piisav põhjus detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks asjaolu, et Kose Vallavalitsuse asemel oleks pidanud detailplaneeringu algatama volikogu. Kohus seda seisukohta ei jaga. Planeeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine on menetlustoimingud, mille teostamisel esinenud rikkumised võivad vastavalt HMS §-le 58 põhjustada haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes siis, kui need rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Volikogu on detailplaneeringut kehtestades aktsepteerinud vallavalitsuse poolt teostatud toiminguid ning kohtu hinnangul pole vallavalitsuse poolt detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine põhjustanud volikogu poolt õigusvastase otsuse kehtestamist. Kaebaja viide Riigikohtu 27.09.2006 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-67-06 ei ole asjakohane, sest nimetatud määruses on Riigikohus selgitanud TsMS § 62 lg 2 kohaldatavust üksnes halduskohtumenetluses. Riigikohtu seisukohta ei saa suvaliselt laiendada haldusmenetlusele. Kuna

ei näe planeerimismenetluse toimingute tegemiseks ette konkreetseid tähtaegu, tuleb juhinduda HMS § 33 lõikest 1, mille kohaselt kohaldatakse tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses TsMS sätteid. Selle seadustiku järgi võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni 24.00-ni. Seega pidi kaebaja vastuväide saabuma Kose valda hiljemalt 27.03.2007 kell 24.00. Kaebaja vastuväide saabus vallavalitsusse 29.03.2007. Kaebaja ei esitanud ka tähtaja ennistamise taotlust, mistõttu polnud vallavolikogul alust neid vastuväiteid detailplaneeringu kehtestamise otsuses käsitleda. 4

§ 21

lg 1 ei luba määrata avaliku arutelu toimumise aega kindlaks juba avaliku väljapaneku alguses. Osundatud sätte kohaselt peab kohalik omavalitsus korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist üksnes siis, kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. Seega kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud, polnud avaliku arutelu korraldamine kohustuslik. Sättest ei nähtu mingeid piiranguid avaliku arutelu toimumise aja määramisel. Alusetu on kaebaja väide, et detailplaneering on vastuolus valla üldplaneeringuga ja varem kehtinud ehitusmäärusega, mis sätestas kruntide suuruseks Oru külas minimaalselt 2000 m

1. Detailplaneeringuga pole lubatud rajada väiksemaid krunte kui 2000 m
2. Kaebaja väited, et mõned vallaelanikud kirjutasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid avalduste kausta, mida hiljem enam leida ei õnnestunud, ning et vastustaja kinnitusel oli olemas ainult üks avalduste kaust, kuhu detailplaneeringu kohta mingeid vastuväiteid ei kirjutatud, on paljasõnalised. Kaebaja pole vastupidist tõendanud, mööndes ka ise, et vallavalitsuses nähtud avalduste kaustas mingeid vastuväiteid detailplaneeringu kohta pole. Põhjendamatu on kaebaja nõudmine, et planeering tulnuks kooskõlastada Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonnaga. Vastavalt

§ 17

lg 3 punktile 2 määrab üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse maavanem, kes pole pidanud vajalikuks kooskõlastada kõnealust detailplaneeringut tervisekaitsetalitusega ja andis planeeringule oma heakskiidu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1. Jaanus Saadve apellatsioonkaebustes palutakse tühistada 23.11.2007 otsus ning teha uus otsus, millega tühistada Kose Vallavalitsuse 26.04.2007 otsus nr
2. Kohus on jätnud kaebuse rahuldamata põhjendusel, et kaebaja vastuväited detailplaneeringule ei olnud tähtaegselt esitatud ning seega ei pidanudki neid vastuväiteid detailplaneeringu avalikul arutelul ja detailplaneeringu kehtestamise otsuses käsitama, viidates seejuures TsMS § 62 lõikele
3. Selline loogika seaks õigustoimingute tähtaegse sooritamise sõltuvusse posti liikumise kiirusest. Ka Riigikohus on asunud oma 27.09.2006 kohtumääruses nr 3-3-1-67-06 seisukohale, et TsMS § 62 lõiget 2 tuleb halduskohtumenetluses sisustada selliselt, et menetlustoiming, mida ei ole tarvis teha kohtus ja mis seisneb menetlusdokumendi halduskohtule esitamises, tuleb lugeda tähtaegselt sooritatuks, kui dokument on sideasutusele edastamiseks üle antud hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kella 24.
4. Kriminaalmenetluse seadustiku § 171 lg 7 kohaselt ei ole tähtaeg mööda lastud, kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. Samuti ei ole tähtaeg mööda lastud, kui vahistatu on kaebuse kinnipidamiskoha juhtkonnale esitanud enne tähtaja möödumist. Nimetatud regulatsioon kehtib väärteomenetluse seadustiku § 38 lõike 1 alusel ka väärteomenetluses. Seega kehtib ka avaliku õiguse sfääri kuuluvas süüteomenetlusõiguses, milles sarnaselt halduskohtumenetlusele on üheks menetluse pooleks 5

§ 20

lg 1 kohaselt on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta.

§ 20lg 2 sätestab ettepanekute ja vastuväidete läbivaatamise menetluse.

Kui kohalik omavalitsus ettepanekute ja vastuväidetega ei nõustu, peab ettepanekuid vastuväiteid hindama maavanem. Kose Vallavalitsuse 05.03.2007 korraldusega nr 154 määrati korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek 13.03.-27.03.2007 ning avalik arutelu 28.03.

1. Lähtuvalt HMS § 33 lg-st 1 saab Plan § 20 lg-s 1 nimetatud ettepanekud ja vastuväited lugeda esitatuks tähtaegselt, kui need saabusid kohalikule omavalitsusele hiljemalt 27.03.
2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Kose Vallavalitsus sai kaebaja vastuväited kätte 29.03.2007, so pärast avaliku väljapaneku lõppu. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud arvestama pärast tähtaja lõppu esitatud ettepanekute ja vastuväidetega.
3. Halduskohtu otsuses on antud hinnang kaebaja poolt planeerimismenetluses esitatud vastuväidetele. Vastavas osas ei ole halduskohtu otsust vaidlustatud. Apellatsioonkaebus käsitleb vaid HMS § 33 lg 1 tõlgendamist. Kooskõlas HKMS § 34 lg-le 2 kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse seaduslikkust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Seega on käesolevas asjas apellatsioonimenetluse esemeks vaid küsimus, kas 27.03.2007 vastuväited olid esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et vastuväited esitati hilinemisega. Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
4. Kolmas isik taotleb apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist summas 10 741 krooni. Ringkonnakohus leiab, et arvestades, et halduskohus mõistis kolmanda isiku kasuks välja 20 000 krooni ning apellatsioonimenetlus keskendub üksnes ühele kitsale õiguslikule küsimusele, on põhjendatud kaebajalt välja mõista 5000 krooni. Kaire Pikamäe Lauri Madise Viive Ligi 7