lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista.
kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega peab hageja kahjuhüvitise väljamõistmiseks tõendama, et kostja on hagejale kahju tekitanud, kostja tegevus oli õigusvastane ning kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Lisaks sellele peab hageja tõendamatekitatud kahju suurust. Kostja peab hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Hageja väitel tekkis tal võlgnevus AS Kovanda ees kostja süül, kuna alles teise kohtumenetluse käigus selgus, et korteriühistul ei olnud alust arvete esitamiseks ning elamule oli teenuste osutamiseks sõlminud lepingud AS Kovanda. Hagejal tekkis võlg AS Kovanda ees, kuna ta ei teadnud, et teenuste eest tuleb tal tasuda kostja asemel AS-ile Kovanda. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et hagejal on kohustus tasuda AS-ile Kovanda viiviseid 1953, 20 krooni ning õigusabikulud 4000 krooni. Kohus luges hageja väite TsMS § 231 lg 1 alusel tõendatuks, et hagejale tekkis kahju kokku 5953, 20 krooni. Hageja nimetab kostja õigusvastaseks tegevusks ebaõige teabe andmist teenuste osutaja kohta. Kostja ei ole hageja väidet ebaõige teabe andmise kohta ümber lükanud.
lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
Kohus luges heade kommetega vastuolus olevaks olukorra, kus isik jätab teisele poolele mulje endast kui teenuse osutajast ning teisel poolel tekib seetõttu võlgnevus tegeliku teenuse osutaja ees. Sellises olukorras on kahju tekitamine õigusvastane. Kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi. 3
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kostja ei oleks hagejale ebaõiget teavet jaganud, oleks hageja tasunud vajalikud summad AS-ile Kovanda ning AS-il Kovanda ei oleks olnud alust nõuda hagejalt teenuste eest tasumise viivitamise tõttu viivist. AS Kovanda õigus nõuda viivist tekkis asjaolust, et hageja tasus kostjalt saadud teabe tõttu vajalikud summad ebaõigele isikule. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale kahju, mis on tal tekkinud seoses viivise väljamõistmisega. Teenuste eest tasumisel ei oleks AS-il Kovanda olnud põhjust pöörduda hageja vastu võlanõudega kohtusse. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale ka kohtumenetlusest tekkinud kahju, s.t AS Kovanda menetluskulud. Tulenevalt
lg-st 3 hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Kuna AS Kovanda esitas hagi viivise 3906, 45 kroovi väljamõistmiseks, vähendas hageja kompromissi sõlmimisega tsiviiasjas 2-06-2477 võimalikke kahjusid. Hagi rahuldamisel oleks hagejal tulnud lisaks põhinõudele tasuda kompromissis kokkulepitust suuremat viivist. Teises tsiviilasjas välja mõistetud menetluskulud 4000 krooni kuuluvad hüvitamisele samuti
Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja hindas kogutud tõendeid ebaõigest. Alusetult saadu väljamõistmisel hindas maakohus ebaõigesti kogutud tõendeid. Toimikus on olemas arved, mis on hagejale kostja poolt väljastatud perioodil jaanuarist 2003 kuni 11.02.2006. Igas arves on täpselt kirjeldatud, millise teenuse eest ja kui palju peab maksma. Kostja on elamu Kallasmaa 3 hooldajana sõlminud lepinguid elamu teenindamiseks: elektrivarustuse leping (elanikud, s.h hageja, saavad elektrit), prügiveoleping (elanikud, s.h hageja, kasutasid/kasutavad eraldiolevaid jäätmekonteinereid, AS-1 Kovanda oli/on oma jäätmekonteinerid), samuti peab kostja tasuma raamatupidamisteenuse eest, tasuma kojamehele, santehnikutele jne. Kõik need kulud on kandnud kostja elamu elanike (s.h hageja) huvides ja osutatud teenuste eest tuleb maksta. Järelikult ei saanud apellant kostjalt raha alusetult. Hageja ei ole kostja väiteid ümber lükanud ega vaidlustanud, seega võttis hageja ülaltoodu omaks, järelikult ei pidanud kostja esitama selle kohta täiendavaid tõendeid (TsMS § 231). Põhjendamatu on ka kahjuhüvitisena 5953, 20 krooni väljamõistmine. Kostja ei kanna vastutust selle eest, mis on toimunud teise tsiviilasja (nr 2-06-2477) menetluses. Kostja ei ole kahju tekitajaks ning kohtumenetluse käigus ei ole hageja tõendanud, et kostja on talle õigusvastaselt kahju tekitanud. Esiteks ei ole kostja ebaõiget teavet jaganud. Teiseks oli hageja KÜ Kallasmaa 3 liikmeks alates selle asutamise hetkest ning tasus vastavaid majandamiskulusid kostjale vabatahtlikult ja juhindudes KÜ Kallasmaa 3 põhikirjast. Elamus Kallasmaa 3 oli asutatud korteriühistu, kes hakkas hooldama elamut alates novembrist 2003, sõlmides selleks vastavaid lepinguid. See oli ja on hagejale teada. Kolmandaks on hageja teovõimeline täisealine isik, kellel on alati õigus ja võimalus otsustada, kellele ja mille eest tasuda. Seega ei ole kostja kahju tekitajaks võlaõigusseaduse mõistes ning järelikult ei pea ta ka nn kahju hüvitama, seda enam, et väidetav kahjusumma tuleneb kompromisslepingust, mis oli sõlmitud teises tsiviilvaidluses. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kohus leidis õigesti, et arved iseenesest ei tõenda teenuste osutamist. Hageja ei nõudnud tasutud summasid tagasi nende teenuste eest, mida kostja talle osutas. 4 Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks ning kooskõlas TsMS § 657 lg-ga 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab kolleegium vajalikuks märkida, et ei nõustu apellandi väitega, nagu oleks maakohus mõistnud kostjalt välja summad, mille ulatuses oli kostja hagejale teenust osutanud või vahendanud. Maakohus ei hinnanud tõendeid ebaõigesti. See, et igal arvel oli eraldi kirjeldatud, millise teenuse eest ja kui palju tuleb maksta, ei tõenda teenuse tegelikku osutamist või vahendamist. Apellandi väited Kallasmaa 3 asuva elamu hooldamise kohta ei ole kooskõlas esitatud tõenditega ega tema enda väidetega. Kostja võttis omaks, et kuni märtsini 2004 ei vahendanud ta kütteteenust ning kuni augusti lõpuni 2004 ka vee- ja kanalisatsiooniteenust ning et prügikonteinerid olid elamu juurde paigutanud nii kostja kui AS Kovanda. Vaatamata sellele esitas kostja hagejale arveid ka eelnimetatud teenuste eest. Nii näiteks nõudis kostja hagejalt 2003.a vee- ja kanalisatsiooni, vee soojendamise ja keskkütte eest kokku 4391, 26 krooni. Seega on asjas tõendatud, et kostja tegeles perioodil 2003 – 2005 elamu hooldamisega vaid osaliselt, kuid esitas arveid täies mahus. Kostja vastuses sisalduv väide, et ta on teinud teatud summade osas tasaarvestuse, oli paljasõnaline, konkretiseerimata ja tõendamata. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja materjalist nähtuvalt esitas kostja hagejale ajavahemiku 01.01.2003 - 31.12.2005 eest arveid summas 33 142, 28 krooni (2003.a eest 10 960, 56 krooni, 2004.a eest 10 572, 34 krooni ja 2005.a eest 11 609, 38 krooni). Nimetatud summa oli hageja poolt seisuga 06.03.2006 täielikult tasutud (11.02.2006 arve, millest nähtub varasem võlgnevus, 23.02.2006 ja 06.03.2006 maksekorraldused – tl 120-122). Hageja rahaline nõue 11 121, 20 krooni tulenes valdavas osas 2003.a eest tasutust (8805, 50 krooni), 2245, 10 krooni hõlmas 2004.a ning vaid 157, 50 krooni 2005.a. Hageja ei nõudnud kostjalt tagasi summasid, mis ta oli tasunud AS-le Kovanda, vaid osaliselt kostjale tasutud summasid, s.o summasid, mis ta oli tasunud teenuse eest, mida talle ei olnud kostja osutanud ega vahendanud. Asjaolu, et hageja tuletas oma nõude suuruse summast, mille ta oli aastate 2003 - 2005 eest tasunud AS-le Kovanda, s.o sama aja eest, mille eest oli ta tasunud kostjale arvete alusel makseid kokku 33 142, 28 krooni, ei muuda selle nõude sisu. Apellandi väited selle kohta, et hagejal kui täisealisel teovõimelisel isikul oli endal võimalik otsustada, kellele ja mille eest tasuda, on asjakohatud. Arvete alusel tasumine muuhulgas teenuse eest, mida ei saadud, võimaldab nõuda tasutut
Maakohtu otsus on õige ja põhjendatud ka kahju hüvitamise nõude osas. Kohus leidis õigesti, et kostja tegevuse tulemusel tekkis hagejale kahju nii viivise kui kohtuvaidluses AS-ga Kovanda tasutud menetluskulude näol. Asjaolu, et elamus asutati korteriühistu, ei tähenda, et korterimakseid tuli tasuda koheselt ühistule. Asjas on tõendatud, et AS Kovanda jätkas elamu majandamist ka pärast korteriühistu asutamist (ka apellant ise on kaebuses märkinud, et elamut hooldama asus ta alates novembrist 2003). Seega oli arvete esitamine kostja poolt hageja eksitamine ning kahju hüvitamise nõude rahuldamine igati põhjendatud. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Ü. Jänes G. Kivinurm K. Paal 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.