) § 117 lg-d 4 ja 5. Kooskõlas
lg-ga 4 ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse või tervisliku seisundi tõttu tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Eeltoodust kaebaja järeldab, et kuna ettekirjutusega kohustati teda sooritama eesti keele kõrgtaseme eksam hiljemalt 01.10.2005, siis oli vastustajal õigus vabastada ta ametist seisuga 02.10.2005. Kuna vastustaja ei vabastanud kaebajat ametist kohe pärast Keeleinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmist, s.o 02.10.2005, siis pärast seda kuupäeva kaotas vastustaja õiguse kaebaja teenistusest vabastamiseks eelnimetatud alusel. Kaebaja viitab
lg-le 5, mille kohaselt ametnik vabastatakse mõnel käesoleva paragrahvi esimese lõike punktides 2-7 sätestatud alustel, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Teenistusest vabastamisel ei pakkunud vastustaja talle teist ametikohta. O.B esindaja Emma Kakosjan jäi kohtuistungil kaebuses toodud taotluste juurde ja selgitas, et vahi all olles polnud kaebajal võimalik eesti keelt õppida ja keeleeksamit sooritada. Vastustaja võttis endale Keeleinspektsiooni funktsioonid, kuna ei kontrollinud, kas enne kaebaja teenistusest vabastamist oli ta keeleeksami sooritanud. Samuti märkis kaebaja esindaja, et vastustaja eiras
Juhul, kui vaba ametikohta ei olnud, siis oleks pidanud kaebajat sellest teavitama. Emma Kakosjan väitis kohtuistungil, et kui kaebaja oleks vabastatud 02.10.2005, siis tema õigusi ei oleks rikutud, aga samuti, et kaebajat oli võimalik vabastada teenistusest vahi all olemise ajal. Vastustaja Ida Politseiprefektuur palub jätta kaebus rahuldamata. Ida Politseiprefektuuri kirjalikust vastusest kaebuse koha ja vastustaja esindaja Eve Kangro poolt kohtuistungil esitatud seletusest nähtub alljärgnev: vaidlustatud käskkirjaga vabastati Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel O.B politseiteenistusest
S) § 5 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määruse nr.249 alusel arvates 12.07.2007 ametikohale mittevastavuse tõttu, kuna tal puudub tunnistus eesti keele kõrgtasemel valdamise kohta, s.o on dokument, mis on tema ametikohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks. Kooskõlas
lg 1 p-ga 3 võib ametniku teenistusest vabastada, kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. KeeleS § 5 lg 2 kohaselt peavad avalikus teenistuses olevad teenistujad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Politseiteenistuse seaduse (edaspidi PolTS) § 8 kohaselt peab politseiametnik 2
Vahi all viibimise ajal esitas O.B Ida Politseiprefektuurile pidevalt avaldusi ja kaebuseid ning palus Ida Politseiprefektuurilt talle saadetud vastuste kirjalikke tõlkeid, kuna ta ei valda eesti keelt. Eeltoodu ajendas vastustajat kontrollima, kas O.B-l on tunnistus eesti keele kõrgtasemel valdamise kohta. Sellist tunnistust kaebajal ei ole, kuigi ta oli viimase Keeleinspektsiooni ettekirjutuse kohaselt kohustatud sooritama eesti keele kõrgtaseme eksami hiljemalt 01.10.2005. Vastustaja leiab, et eeltoodu alusel on kaebaja teenistusest vabastamine
Kohtuistungil jäi Ida Politseiprefektuuri esindaja Eve Kangro vastuses toodu juurde ja seletas, et teist ametikohta O.B-le pakkuda ei olnud võimalik, sest prefektuuris ei ole vabu ametikohti, kus oleks nõutav riigikeele oskuse algtase. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 13.07.2007 käskkirjaga nr.912-p „Politseiteenistusest vabastamine“ punktiga 1 vabastati Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel O.B politseiteenistusest arvates 12.07.2007 ametikohale mittevastavuse tõttu, kuna tal puudub tunnistus eesti keele kõrgtasemel valdamise kohta, s.o dokument, mis on tema ametikohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks. Kohtuistungil kaebaja kinnitas, et nõutavat keeleoskuse tunnistust tal ei ole (t.lk.81). Kooskõlas KeeleS § 5 lg-ga 2 avalikud teenistujad ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajad, samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajad, vandetõlk ja nende büroo töötajad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud avalikele teenistujatele kehtestab kohustusliku keeleoskuse taseme Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määruse nr.249 „Kohustusliku eesti keele oskuse tasemete, eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine“ p 9 alapunkti 2 kohaselt nõutakse vanemametnikelt keeleoskust kõrgtasemel. PolTS § 5 (politseiametnike ametinimetused) lg 1 p 9 kohaselt on 3
lg-st 4 vabastada ametist seisuga 02.10.2005 ning pärast seda kuupäeva ei omanud vastustaja enam õigust kaebaja teenistusest vabastamiseks. Kaebaja ja tema esindaja ei põhjendanud, millisele konkreetsele õigusnormile tuginedes nad sellisele seisukohale asusid.
lg 4 sätestab, et ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse või tervisliku seisundi tõttu tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Kohtumenetluse käigus tehti kindlaks, et Keeleinspektsioon ei ole kontrollinud pärast 01.10.2005 O.B eesti keele oskuse taset ning alates 15.02.2006 polnud seda ka võimalik teha, kuna kaebaja viibis vahi all (t.lk.82). Keeleinspektsiooni põhimääruse § 7 Inspektsiooni ülesanded punkti 3 kohaselt inspektsioon kontrollib avaliku teenistuja eesti keele oskuse vastavust keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid sätestavate õigusaktide alusel kehtestatud eesti keele oskuse nõuetele ning vajadusel teeb ettekirjutusi nõutava keeleoskustaseme omandamiseks, suunab avaliku teenistuja tasemeeksamile või teeb ettepaneku avaliku teenistuja ametisse nimetamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Teenistusest vabastamise aja seisuga ei olnud Keeleinspektsioon teinud ettepanekut O.B ametisse nimetamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks (t.lk.82). Kaebaja vabastati teenistusest
lg 1 p 3 alusel, kuna tal puudus eesti keele kõrgtasemel valdamist tõendav dokument, mis oli tema ametis töötamise kohustuslik tingimus. Kaebajat ei vabastatud teenistusest ebapiisava keeleoskuse tõttu (
Vastustaja esindaja Eve Kangro sõnul ajendasid O.B poolt vahi all olemise ajal politseiprefektuurile saadetud venekeelsed taotlused vastustajat tundma huvi selle vastu, kas O.B-l on nõutav eesti keele oskuse tunnistus, mis on tema ametis töötamise kohustuslik tingimus. Vastustaja arvestas ka asjaoluga, et seisuga 01.10.2005 pidi kaebaja vastavalt Keeleinspektsiooni 08.09.2004 ettekirjutusele nr.14-1745 keeleksami sooritama ja vastava tunnistuse vastustajale esitama, mida ta aga ei teinud. Seega vabastati O.B teenistusest kohe pärast seda, kui Ida Politseiprefektuur sai teadlikuks asjaolust, et O.B-l puudub tunnistus eesti keele kõrgtasemel valdamise kohta. Asjaolu, et Keeleinspektsioon ei jõudnud enne O.B vahistamist 15.02.2006 kontrollida 08.09.2004 ettekirjutuse nr.14-1745 täitmist, ei saanud takistada Ida 4
lg 1 p 4 ), vaid
lg 1 p 3 alusel, sest kaebajal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud kaebaja väide, mille kohaselt vastustaja väljus oma volituste piiridest, määrates ise tema eesti keele oskuse taseme. Teenistusest vabastamisel juhinduti PolTS § 46 lg-st 2,
§-st 112, KeeleS § 5 lg-st 2 ning vabastamise õigusliku alusena on märgitud
lg 1 p 3, kuna kaebajal puudub tunnistus eesti keele kõrgtasemel valdamise kohta, s.o dokument, mis on tema ametikohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks. Kaebaja esindaja Emma Kakosjan´i viide
viienda lõike rikkumisele selle tõttu, et kaebajale ei pakutud teist ametikohta, ei ole põhjendatud, sest Ida Politseiprefektuuris ei olnud kaebaja teenistusest vabastamise aja seisuga ametikohti, kus töötamiseks oleks nõutav eesti keele oskuse 0-tase (t.lk.24, 55). Kooskõlas
lg-ga 5 ametnik vabastatakse mõne käesoleva paragrahvi esimese lõike p-des 2-7 sätestatud alusel, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi esimese lõike alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates. Kaebaja ega tema esindaja ei nimetanud kaebuses ega kohtuistungil ühtegi ametikohta, mida oleks võinud kaebajale pakkuda. Samuti väitis kaebaja esindaja, et vabade kohtade puudumise korral oleks pidanud kaebajat sellest teavitama.
Teenistusest vabastamise vormistamine lg-s 2 on loetletud, milliseid andmeid peab sisaldama teenistusest vabastamise käskkiri. Nimetatud paragrahvist ei nähtu, et teenistustest vabastamise käskkirjas oleks kohustuslik märkida ka andmed sobiva ametikoha puudumise kohta. Nõustuda ei saa Emma Kakosjan`i seisukohaga, mille kohaselt kaebajat oleks võinud vabastada teenistusest vahi all viibimise ajal, sest
Teenistussuhte peatumise alused p 9 sätestab, et teenistussuhe peatub ajaks, mil ametnik on arestis või vahi all.
lg 1 kohaselt ametnikku ei või koondamise, ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise või vanuse tõttu või atesteerimistulemuste põhjal teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe on peatunud mõnel käeoleva seaduse § 108 p-des 2-10 sätestatud alusel. Kohus leiab, et kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud ning vastab
Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 09.04.2008 Riigikohtu 09.04.2008 kohtumääruse haldusasjas nr.3-71-3-110 alusel, millega jäeti O.B kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2007 kohtuotsusega nr.3-07-1592 otsustati jätta Tartu Halduskohtu 17.12.2007 otsus nr.3-07-1592 muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.