) § 4 kohaselt saab halduskohtule esitada kaebuse avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale, millega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi või piiratakse vabadusi. Seega eeldab kaebusega halduskohtusse pöördumine, et asjas üheks pooleks on haldusorgan. ÕKS § 1 lg 1 ja
koostoimest tuleneb, et õiguskantsler pole oma põhiseadusest tulenevaid järelevalve funktsioone täites haldusorgan haldusmenetluse seaduse ja
mõistes. ÕKS § 1 lg 1 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Tulenevalt PS ja ÕKS piiritletud funktsioonidest on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu järelevalveorgan. Selle all tuleb mõista õiguskantsleri kui järelevalveorgani võimalust anda oma funktsioonide teostamisel õiguslik seisukoht sõltumatult nii kohtu-, täitev- kui ka seadusandlikust võimust. Eeltoodu alusel ei saa kohtu kaudu õiguskantslerit kohustada oma funktsioone täitma, kuna ta on seaduse järgi sõltumatu ametiisik. Kohtusse pöördumise õigus on üksikisikule tagatud üksnes õiguskantsleri poolt menetluse läbiviimisega seotud rikkumiste peale või haldusorgani tegevuse peale, mille õigusvastast tegevust õiguskantsler kontrollis. Praegusel juhul sellise juhtumiga tegemist ei ole. Kaebaja pole välja toonud, millisel õiguslikul alusel ta leiab, et on õigustatud halduskohtule esitama kaebust õiguskantsleri kohustamiseks olukorras, kus kaebaja pole pöördunud halduskohtu poole konkreetse kaebusega kaebaja rikutud subjektiivsete õiguste kaitseks. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus läbivaatamatult tagastamisele kuna kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse(
lg 4), kaebetähtaega on rikutud (
lg 1 p 1) ning puudused on jäetud kõrvaldamata(
Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.