KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuaril 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2552 Haldusasi V.V kaebus Justiitsministeeriumi viivituse õ

§ 24

lg 1 p 4 alusel menetlus haldusasjas 308-2552 V.V kaebuses Justiitsministeeriumi viivituse õigusvastaseks tunnistamiseks. 2. Sekretäril saata määruse koopia: kaebuse esitajale, vastustajale( esindaja kaudu). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (

§ 471lõiked 2 ja 3).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUS

1. Tallinna Halduskohtusse saabus
2. oktoobril
3. a Tallinna Vangla kinnipeetava V.V kaebus Tallinna Vangla 27.08.
4. a otsuse nr 1-13/26004-1 tühistamiseks. Vaidlustatud otsusega keelduti rahuldamast kaebuse esitaja taotlust kambris helikasettmängija kasutamiseks.
6. oktoobri
7. a määrusega jättis halduskohus kaebuse käiguta selles esinenud puuduste tõttu ning andis kaebuse esitajale 15-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.Kohus juhtis kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et tühistamistaotluse esitamine on võimalik vaid juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, mida käesoleval juhul tehtud ei ole.Samuti selgitas kohus, et olukorras, kus haldusorgani viivituse tõttu ei ole vaideotsust tehtud, on kaebuse esitajal õigus pöörduda halduskohtusse haldusorgani tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja väljaandmata jäetud haldusakti väljaandmiseks kohustamiseks.
8. Vastuseks kohtumäärusele korrigeeris kaebuse esitaja kaebust ja esitas 13.11.2008 kohtule taotluse Justiitsministeeriumi kohustamiseks 28.08.
9. a esitatud vaide läbivaatamiseks. 4.18.novembril 2008.a. võttis kohus kaebuse Justiitsministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise ja vaide läbivaatamiseks kohustamise nõuetes menetlusse ning tunnistas vastustajaks Justiitsministeeriumi.
10. Edasises eelmenetluses teatas vastustaja koos kirjaliku seletuse esitamisega 03.12.2008, et vaideotsus on kaebuse esitajale kätte toimetatud .Vastuseks 03.detsembri 2008.a. kohtumäärusele, millega muu hulgas kohustati kaebajat ära näitama põhjendatud huvi Justiitsministeeriumi viivituse õigusvastasuse tuvastamisnõude menetluse jätkamiseks, kuna kohustamisnõue oli kohtuväliselt täidetud ning eelnevalt oli õigusvastasuse tuvastamise nõue hõlmatud kohustamisnõudega, tõi kaebuse esitaja põhjendatud huvina välja preventiivse huvi, samuti selgitas kaebuse esitaja , et Justiitsministeerium on tahtlikult ületanud tähtaega ja sellega tekitanud kaebuse esitajale vaimset kahju, mis seisneb vaidele vastamata jätmise tõttu kaebuse esitaja rahutuks muutumises ning unepuuduse all kannatamises. Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus mõistis kaebuse esitaja selgitust selliselt, et põhjendatud huviks on preventiivne huvi ja kahjunõude esitamise soov. Lisaks täiendas kaebaja kaebust, taotledes Tallinna Vangla 27.08.
11. a otsuse nr 1-13/26004-1 ning Justiitsministeeriumi 20.11.
12. a vaideotsuse nr 11-7/8524 tühistamist ja Justiitsministeeriumi tegevusega tekitatud moraalse kahju hüvitamist.
13. 17.detsembri 2008.a. kohtumäärusega halduskohus: 1) lõpetas

§ 24

lg 1 punkti 4 alusel menetluse kaebuse osas, millega taotleti Justiitsministeeriumi kohustamist vaadata kaebuse esitaja 28.08.

1. a vaie läbi; 2) eraldas TsMS § 375 alusel käesolevast haldusasjast Tallinna Vangla 27.08.
2. a otsuse nr 1-13/26004-1 ja Justiitsministeeriumi 20.11.
3. a vaideotsuse nr 11-7/8524 tühistamisnõuded ning Justiitsministeeriumi tegevusega tekitatud moraalse kahju hüvitamisnõude iseseisvaks menetluseks; 3) määras jätkata haldusasjas menetlust Justiitsministeeriumi viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. HALDUSKOHTU SEISUKOHT
4. Käesolevas haldusasjas taotleb kaebuse esitaja Justiitsministeeriumi viivituse õigusvastasuse tuvastamist, seega on tegemist tuvastamiskaebusega, mille puhul on oluline kaebuse esitaja põhjendatud huvi olemasolu tema poolt taotletava asjaolu tuvastamiseks. 17.12.20008 määrusega mõistis kohus kaebuse esitaja põhjendatud huvina preventiivset huvi ning võimalikku kahjunõuet .
5. Kuna kaebuse esitaja pärast taotletud haldusakti väljaandmist menetluse lõpetamisega ei nõustunud, samuti muutis kaebust uute nõuete esitamisega ja haldusaktide vaidlustamisega, mille osas on pooleli ettevalmistavad toimingud eraldatud menetluses, pidas kohus enne asja sisulist arutamist 06.jaanuaril 2009.a. toimunud kohtuistungil vajalikuks täpsustada kaebuse esitaja poolt esile toodud põhjendatud huvi. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata lähtudes kahest aspektist: esiteks peab haldusaktil või toimingul peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele ning teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel.
6. Kaebuse esitaja poolt antud selgituse kohaselt soovib ta Justiitsministeeriumi viivituse õigusvastasuse tuvastamist esmalt selleks, et Justiitsministeeriumi karistataks. Kohus on kaebuse esitajale eespoolviidatud kohtuistungil selgitanud, et kaebuse esitaja poolt soovitud tulemus Justiitsministeeriumi võimaliku viivituse õigusvastaseks tunnistamise kaudu saavutatav ei ole. Halduskohtu pädevusse ei kuulu distsiplinaarkaristuste määramine, samuti ei kohalda halduskohus karistusõigust. Tuvastamisest ei järgne vahetuid tagajärgi kaebuse esitajale ega vastustajale . Kaebuse esitajal on võimalus pöörduda vastava avaldusega teenistusliku järelevalve teostamiseks justiitsministri poole, kes Justiitsministeeriumi põhimääruse punkti 17 järgi juhib ministeeriumi ja põhimääruse punkt 18 alapunkt 8 kohaselt valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike otsus- 2 te ja tegevuse üle seaduses ettenähtud korras, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametnike toimingute üle kantslerile.
7. Teiseks tõi kaebuse esitaja esile eesmärgi, et Justiitsministeerium lahendaks edaspidi kõik vaided tähtaegselt . Kuna kohtusse pöördumise eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine , saab ka põhjendatud huvi seostada vaid kaebuse esitaja väidetavalt rikutud õiguste edasise kaitsega. Põhjendatud huviks

§ 7lg.

1 mõttes ei saa olla kaebuse esitamine avalikes huvides. Õigusvastasuse tuvastamise kaebus kaebuse esitaja õiguste edaspidiseks kaitseks vajalik ei ole, sest olenemata kohtu poolt tuvastamiskaebuse läbivaatamise tulemusena tehtavast otsusest lasub Justiitsministeeriumil nii Põhiseadusest kui ka tema põhimäärusest tulenevalt kohustus järgida seadusi, sealjuures vaiete läbivaatamise kord ja tähtajad on sätestatud haldusmenetluse seaduses, puutuvalt kinnipeetavatesse sisalduvad sätted ka vangistusseaduses ning neid sätteid tuli ja tuleb ministeeriumil täita .Seega ei saa taotletava kohtuotsusega tagada vaiete tähtaegset läbivaatamist. Ka märgib kohus, et tuvastamisest ei järgne vahetuid tagajärgi kaebuse esitajale ega vastustajale . Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda haldusakti või toimingu õigusvastasuses . 11. Lisaks selgitas kaebuse esitaja kohtuistungil, et seoses Justiitsministeeriumi viivitusega temal kahjunõude esitamise soovi ei ole, vaid kahjunõude esitamine võib kõne alla tulla seoses vangla tegevusega. Kaebuse esitaja rõhutas , et põhjendatud huviks on karistuse määramine Justiitsministeeriumile ning preventiivne huvi . Soov esitada kahjunõue võib olla põhjendatud huviks toimingu õigusvastasuse tuvastamisel ja selliselt mõistis ka kohus kaebuse põhjendatud huvi kaebajalt vastusse saamisel 03.12.2008 kohtumäärusele. Kuna kaebuse esitaja on üheselt selgelt kohtuistungil kinnitanud sellise kahjunõude soovi puudumist, ei ole kaebuse esitajal toodud motiivil põhjendatud huvi viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks 12.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna taotletav toiming on sooritatud ning kohus on tuvastanud asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi puudumise, lõpetab kohus menetluse määrusega.

§ 24

lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. Lea Kuuse kohtunik 3