§dele 23, 61-64 või 69. Tulumaksuseaduse § 24 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus 3 maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, kui see elatis kuulub maksustamisele Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel on tulumaksu määr 2008.a. 22%. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, oleks hagi rahuldamise korral taotletud ulatuses reaalselt kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu äratasumist vastavalt K.le 3198 krooni ja K.le 3198 krooni. Seda on vähem kui pool kummagi lapse tegelikest igakuulistest kuludest. K. K. viibib K.-J. S.K. ajutiselt alates novembrist 2007.a eeldatavalt kuni 2007/2008 õppeaasta lõpuni. Märgitud kool on ettenähtud kopsudiagnoosiga laste raviks ja samaaegseks koolitamiseks riikliku õppekava järgi. K.l on diagnoositud astma. Õppetöö toimub viiel päeval nädalas. Iga reede õhtul tuleb K. koju ja iga esmaspäeva hommikul sõidab kooli tagasi. K. ülalpidamisega seotud kulud ei ole hagejal seoses K. ajutise viibimisega sanatoorses koolis oluliselt vähenenud. Kostja viide hageja väidetavale elukaaslasele ei ole asjakohane. Hageja elukaaslane või elukaaslased ei astu kostja asemele ega pea ülal pidama kostja lapsi. Seda peab tegema kostja. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et tema sissetulekute kohta esitatud väited on väärad ja tema tegelikud sissetulekud on piisavad selleks, et maksta elatist hageja nõutud ulatuses. Kostja väited oma uue elukaaslase ja tema lapse ülalpidamise kohta on asjakohatud. Kostja peab eelkõige kandma vastutust oma laste ees, ja alles seejärel võimaluse olemasolul hoolitsema teiste isikute eest. Olukorras, kus kostja oma lastele ülalpidamist ei anna, on selle vabandamine võõra lapse ülalpidamisega küüniline ja kostja suhtumine oma laste vajadustesse ebaadekvaatne. Väär on kostja väide selle kohta, et tema kannab varem poolte ühisvaraks olnud eramu renoveerimiseks võetud laenukohustust. Eramu osteti 2003.a aprillikuus ja 2004.a augustikuus ei tehtud selles enam mingeid renoveerimistöid. Küll on aga õige see, et kostjal võib olla võlg G. P. ees, kuid sellel ei ole midagi tegemist perekonna huvidega. Kostja on olnud pikaajaline mängusõltlane. Kostja kasiinodes mängimise kire taltsutamiseks puudusid muud võimalused, mistõttu hageja koos oma emaga tegid taotluse Eesti Hasartmängu Korraldajate Liidule kostja suhtes kasiinodesse sisenemise keelu kohaldamiseks. Liit kohaldas seda keeldu. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja poolt hagiavalduses esitatud andmed ja asjaolud on ebaõiged ega vasta tegelikkusele. Hageja poolt väljatoodud lastele tehtavad kulutused ühes kuus on äärmiselt üle paisutatud ning alusetud. Hageja on täiesti kõrvale jätnud asjaolu, et tütar K. käib XXXX lasteaias, mis tähendab, et viis päeva nädalas saab K. kolm korda päevas süüa lasteaias. Näiteks eluasemele tehtavad kulutused peaks hageja tegema olenemata sellest, et lapsed elavad tema juures, seega nende kulutustega arvestamine ei ole põhjendatud. Hageja on toonud välja ka poeg K. eluasemekulud, kulutused toidule, nõudes nende kulutuste arvelt elatist ka K. K.le. Tegelikkuses elab K. aga kostja andmetel alates 2007.a novembrikuust K.-J. S. I., mis on õpilasi riiklikult ülalpidav asutus ning mistõttu on hageja poolt märgitud kulutused seonduvalt K. K.ga alusetud, sh ka väidetavad kulutused toidule. Hageja nõuab kostjalt suuremat panust, kuigi
mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad lapsi ülal pidama ja lähtuda tuleb vanemate varalisest seisundist. Hageja ei ole arvestanud asjaoluga, et tema palk ja sissetulekud on oluliselt suuremad kui kostjal. Hagejal on ka 4 elukaaslane, kes töötab samas firmas müügijuhina. Seega elades koos elukaaslasega saab hageja ka sealt toetust. Käesoleval ajal on kostja netopalk 6052 krooni kuus, millest enamus kulub võetud kohustuste tasumisele. Kostjal igasugune muu vara puudub. Kostja elab koos elukaaslasega XXXXX korteris, mille eest tuleb maksta üüri ca 2200 kooni kuus. Peres kasvab ka elukaaslase seitsmeaastane tütar. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjal kanda ka oma praeguse perekonnaga seonduvaid kulutusi. Kostjal on laenukohustus Hansapanga ees, kusjuures igakuuliselt tuleb tagasi maksta 1268 krooni. Kostja on võtnud varem poolte ühisvarasse kuulunud elamu asukohaga XXXXXXX XX remonttööde teostamiseks laenu G. P.lt, mille igakuine tagasimakse on 1216 krooni. Laen oli võetud abielu ajal ja laenatud raha kasutati XXXXXXX tn. elamu remondiks, mida saab kinnitada ka laenulepingu teine pool. Samas on laenu otstarve ära märgitud ka sõlmitud laenulepingus. Ühisvara jagamise lepingu sõlmimisel ajal leppisid pooled kokku, et kuna kogu ühisvara jääb hagejale, siis ta kostjalt lastele elatist nõudma ei hakka ning pooled loevad, et hagejale jääv vara on ka laste ülalpidamiseks. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on kostjal igakuine rahaline kohustus ka Lindorff Eesti AS ees summas 800 krooni. Kokku moodustavad kostja kulud ühes kuus ca 5480 krooni, mis tähendab, et kostjale jääb vaba raha kätte ca 570 krooni. Kuivõrd kostjal ja temal elukaaslasel on ühine majapidamine, siis muud vajalikud kulutused (söök, majapidamistarbed jne) tuleb kostjal teha elukaaslase palga arvelt.
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud. Vastavalt käesolevaks ajaks tekkinud olukorrale ja poolte kokkuleppele on kostja oma panuse laste toetamisse andnud ühisvarast loobumisega, millega on hageja teeninud ligi 4 miljonit krooni ja mis peaks rohkem kui vajalikus ulatuses katma ka kõik laste vajadused. Kuivõrd ühisvara jäi kokkuleppe kohaselt hagejale ja oli mõeldud ka lastele ülalpidamiseks, siis sellest tulenevalt tuleb lugeda, et kostja on oma kohustust laste ülalpidamiseks täitnud vastavalt poolt vahel sõlmitud kokkuleppele. Arvestades eelnevalt välja toodud faktilisi asjaolusid ja tuginedes
§-s 61 lg 6 sätestatule tuleb hageja poolt nõutud elatise summat tütrele K.le vähendada ja elatis pojale K.le tuleb jätta välja mõistmata. Hageja on leidnud täiesti põhjendamatult ja alusetult, et kostja sissetulekud on vähemalt sama suured kui hagejal endal. Poolte varalist seisundit tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. Kostjal on võimalik tütar K. K.le maksta elatist 1000 krooni kuus. Kui kohus ei nõustu kostja ettepanekuga lastele elatise väljamõistmises, siis igal juhul ei ole põhjendatud elatisraha väljamõistmine suuremas summas kui seadusega kehtestatud poole miinimumpalga ulatuses alates avalduse esitamisest, mitte tagasiulatuvalt. Hageja poolt koostatud kulutuste tabel on paljasõnaline ja tõendamata. See ei kajasta kuidagi neid kulutusi, mida tuleks laste normaalse arengu tagamiseks piisavaks lugeda, vaid see kajastab hageja poolt soovitud ja suures osas lihtsalt välja mõeldud kulutusi. Kulutused K.le on seoses XXXXXX viibimisega oluliselt vähenenud. K-J SIKi koduleht annab järgneva info - õpilased on osalisel riiklikul ülalpidamisel (voodipesu, elekter, küte, õpikud, söök ja kord nädalas koju ja koolisõit on tasuta). Tütar K. ei ole veel kooliealine, seega ei ole arusaadav kulutused tema koolilaua, tooli ja koolikoti jms osas. Lähtuvalt
-s sätestatust on lastel käesoleval juhul piisav sissetulek olemas. Kostja on oma ülalpidamiskohustusena ja laste huvides jätnud hagejale peale poolte abielu lahutamist kogu ühisvara, mille on hageja ligi 4 miljoni krooniga võõrandanud. Hageja poolt võõrandatud ühisvara müügist saadust peaks jätkuma kostja panusena ka edaspidi laste ülalpidamiseks. 5 Samuti on kostja ülalpidamiskohustust täitnud, millest tulenevalt puuduvad alused elatise tagasiulatuvaks nõudmiseks. Poolte omavahelised suhted ei tohiks mõjutada poolte suhtlemist lastega, veel enam ei tohiks hageja esitada kostja vastu ebamõistlikke ja äärmiselt üle paisutatud nõudmisi elatise osas, teades, et kostjal ei ole majanduslikult võimalik hageja soove täita. Asjasse puutumatud ja mingisugust seost käesoleva vaidlusega ei oma hageja poolt esitatud kostja võlatabel ja võlakirjad, millest osadel ei ole ka kirjas, kellelt saadud. Põhjendamatu on hageja taotlus saada Eesti Hasartmängu Korraldajate Liidust teatis, kuivõrd sellel puudub igasugune seos hageja poolt esitatud elatise nõudega. Esimese astme kohtu otsus
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama § lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 1 kohaselt mõistetakse elatis reeglina välja alates elatishagi esitamisest, sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Hageja on soovinud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates
Sellisest regulatsioonist nähtub selgelt seadusandja tahe tagada elatise abil lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite vältimatu olemasolu. Seega peavad ka kulutused, mille katmiseks elatis välja mõistetakse, olema konkreetse lapse huvisid ja vajadusi arvestades vajalikud. Elatise suuruse kindlaksmääramist mõjutavadki seega eeskätt konkreetse lapse huvid ja vajadused ning alles teisena vanemate võimalused. Iga lapse huvide ja vajaduste rahuldamiseks on seadusandja näinud ette
lg 4 kehtestatud elatise minimaalse suuruse, milleks on pool kuupalga alammäärast ja mis on otsuse tegemise ajal 2175 krooni. Tulenevalt vanemate võrdsetest õigustest ja kohustustest laste ees on seadusandja lähtunud seega eeldusest, et keskmise lapse ülalpidamiseks kulub vähemalt kuupalga alammäära suurune summa, milleks on otsuse tegemise ajal 4350 krooni. Üksnes juhul, kui asjas on tõendatud konkreetse lapse huvid ja vajadused, mille katmiseks kulub sellest summast suurem summa, saab kindlaksmääratav elatis olla suurem kui
Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hagi esitamisele eelnenud ajal on hageja teinud laste ülalpidamiseks kulutusi suuremas ulatuses kui vastava perioodi kuupalga alammäär. Arvestades laste vanust ja senist lastele võimaldatud elukorraldust ning laste huvisid ning mistahes erivajaduste puudumist võib asuda seisukohale, et kummagi lapse huvidele ja vajadustele vastavaks igakuiseks ülalpidamiseks on alates 1. septembrist 2006.a vajalik kanda kulu suuremas ulatuses kui
Väljamõistetavast summast lähtuvalt kuluks K. K. ülalpidamiseks 7000 krooni kuus ja K. K. ülalpidamiseks 5000 krooni kuus, mis on selles vanuses lapsele normaalsete vajaduste rahuldamiseks igati piisav summa. Sellise summa eest on võimalik katta lapse osa eluasemega seotud kuludest, kulud tema tervishoiule ja hügieenile, õppimise toetamisele ja õppevahenditele, side- ja 7 transpordikulud, samuti mõistlikus ja eakohases määras toituda, riietuda ja sportlikult või muul viisil meelt lahutada ning vajaduse korral on selle summa arvelt võimalik korraldada ka reisimist nii kodu- kui välismaal. Samuti on selle summa määramisel arvestatud elatist saama õigustatud vanema kohustusega tasuda elatiselt tulumaksu. Väljamõistetav elatis on mõeldud eeskätt lapse põhjendatud tavavajaduste rahuldamiseks, elatis peab tagama lapse eakohase mitmekülgse ja tasakaalustatud arengu võimalused. Kohtulahend elatise väljamõistmiseks ei piira siiski kuidagi kummagi vanema õigust teha seoses lapsega kulutusi, mis ületavad kohtu poolt vajalikuks peetava ülalpidamismäära, kui neil selleks võimalusi on. Kui lapse põhjendatud vajadused suurenevad, saab nõuda ka elatise suuruse muutmist. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb küll lapse senist elukorraldust ja temaga seoses varem kantud kulutuste suurust arvestada, ning arvestada sellega, et lapse elukorraldus ja vajaduste katmiseks jääv kuluosa ei muutuks drastiliselt, kuid seejuures tuleb lähtuda lapse põhjendatud vajadustest ning tegelikest huvidest. Kui vanemate vahel puudub kokkulepe lapsega seotud kulutuste kandmiseks, ning on esitatud nõue ülalpidamiskohustuse täitmise tagamiseks elatise kindlaksmääramiseks, ei saa kohus lähtuda eeldusest, et kõik lapsega seoses seni kantud kulutused on olnud vältimatult vajalikud ning nende tegemist tuleb elatise väljamõistmise abil kindlustada ka tulevikuks. Elatist ei saa kindlaks määrata ka lapse huvide ja vajaduste katmiseks vajalikust suuremas ulatuses. Kuna asjas ei ole leidnud tõendamist mitte ükski
lg 6 nimetatud asjaoludest, puudub kohtul alus mõista elatist välja alla
Kostja väited temal ebapiisava sissetuleku kohta ei ole aluseks mõista elatist välja väiksemas ulatuses kui pool ühe lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest, samuti mitte minimaalmääras. Kostja ei ole tõendanud oma varatust, püsivat töövõimetust ega muul alusel objektiivset suutmatust hankida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikku (praegusest kõrgemat) sissetulekut. Üksnes kostja töötasu suurus ei saa olla asjaoluks, mis kinnitaks tema võimetust omada suuremat sissetulekut ning täita seega laste ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses kui seadusega kindlaksmääratud miinimum. Kostja viide haigetele põlvedele, mis ei luba tal kõiki töid teha, sh selliseid, mis annaks tunduvalt enam sisstulekut, kui väidetavalt senine ja ilma tulemustasuta saadav tulu, ei ole asjakohane. Seepärast ei saa lugeda kostja viidet tervisehädale asjaoluks, mis võiks olla temale takistuseks sissetuleku hankimisel, puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kostjal esineks töövõime püsiv kaotus või puue. TsMS § 468 lg 3 kohaselt kuulutab kohus elatise väljamaksmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Otsus on viivitamatult täidetav tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2006.a kuni 31. detsembrini 2006.a summas 1500 krooni kuus kummagi lapse osas; alates 1. jaanuarist 2007.a kuni 31. detsembrini 2007.a summas 1800 krooni kuus kummagi lapse osas; alates 1. jaanuarist 2008.a summas 2175 krooni kuus kummagi lapse osas. Ülejäänud osas muutub otsus täidetavaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus E. K. palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega mõista välja kummagi lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1000 krooni alates elatishagi esitamisest. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud
lg 1, mille kohaselt mõistab kohus elatise välja, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Apellant on ülalpidamiskohustust täitnud, seda ka põhjendanud ja tõendanud. Kohus ei ole arvestanud pooltevahelist kokkulepet, et vastustaja ei hakka apellandilt elatist nõudma, kuna apellant loobus ühisvarast, 8 et kindlustada sellega laste tulevik ja sellega oma ülalpidamiskohustust täita. Kinnisvara, millest apellant loobus, et lapsed saaksid edasi elada samas kohas, on tema poolt elamiskõlbulikuks ehitatud ja selleks võetud laenu maksab apellant tagasi siiani. Vastavalt kohtule esitatud tõenditele on laenu otstarve ka laenulepingus märgitud. Poolte ühisvaraks olnud kinnistu müüs vastustaja hinnaga ligi 4 miljonit krooni. Perekonnaseadus ei nõua ülalpidamiskohustuse täitmist igakuiste rahaeraldistena. Vanematel on võimalus reguleerida omavahelisi suhteid lapsega seotud kulude kandmisel sõltuvuses lapse tegelikust elamis- ja viibimiskohast kokkuleppeliselt, mida pooled ka teinud on. Kinnistu müügist saadav summa oli piisav, et tagada täielikult ülalpidamiskohustuse täitmine. Seega oleks pidanud maakohus jätma hagi rahuldamata. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Maakohtu otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes teeb kohus järelduse mõistliku elatusraha suuruse kohta. Maakohus ei ole põhjendanud, et väljamõistetud summad kajastavad just K. ja K. vajadusi ja reaalseid kulutusi. Apellant viitas maakohtus korduvalt, et vastustaja materiaalsed võimalused on oluliselt paremad, kui apellandi omad. Poolte arusaamad ja elukvaliteet on oluliselt erinevad, millest tulenevalt on erinevad ka arusaamad laste vajaduste osas. Maakohus ei ole arvesse võtnud apellandi sissetulekuid, mis ei võimalda vastustaja poolt nõutud summade tasumist, eriti osas, mis puutub elatise väljamõistmisse tagasiulatuvalt. Apellandi sissetulek käesoleval ajal on 8000 krooni kuus, mis ei võimalda väljamõistetud elatise tasumist. Vastustaja ei ole väidetavate kulutuste tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, millest lähtuvalt on alust kahelda, et tegelikkuses selliseid kulutusi tehtud ei ole. Elatist ei saa välja mõista lapse huvide ja vajaduste katmiseks vajalikust suuremas ulatuses, mida aga maakohus käesoleval juhul teinud on, tuginemata seejuures ühelegi tõenduslikule alusele. Maakohus ei ole lähtunud konkreetsetest tõenditest ega laste vajadustest. Näiteks on vastustaja märkinud lapse 1 kuu toidukuluks 2325 krooni, täiesti kõrvale on jäetud aga asjaolu, et tütar K. käib lasteaias ja saab kolm korda päevas süüa lasteaias ning poeg K. viibib 5 päeva nädalas internaatkoolis ning ei söö kodus üldse. Tuginedes
lg 6 (lastel on piisav sissetulek olemas) ja faktilistele asjaoludele nõustub apellant maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistas elatise väljamaksmise viivitamata täidetavaks elatise miinimummääras. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lõikega 1 ei kontrolli kolleegium otsuse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Otsus on vaidlustatud lastele elatise väljamõistmise osas tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2006.a ja väljamõistetud elatise suuruse osas: kostja on nõus elatise väljamõistmisega alates hagi esitamisest ja 1000 krooni suuruses summas lapse kohta. Seega ei ole vaidluse all kostja kohustus lastele elatist maksta. 9 Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt - kostjalt K. K. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse osas. Tulenevalt TsMS § 657 lg 1 p-st 2 teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab E. K.lt H. K. kasuks välja igakuise elatise 2500 krooni K. K. ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 1.09.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni.
Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid, samas tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele lapsele ülalpidamist anda. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium osaliselt kaebuse väitega selles, et kohtuotsusega määratud elatise suurus ei arvesta kostja materiaalseid võimalusi. Kostja on õigeks võtnud elatusraha väljamõistmise miinimumsummas (I kd tl 308), kuid arvestanud samas ka elatusraha väljamõistmisega summas 2500 krooni lapse kohta kuus (I kd tl 311). Kolleegium, arvestades kostja igakuise sissetuleku suurusega (8000 krooni), leiab, et kostjal on võimalik maksta hagejale laste ülalpidamiseks elatusraha võrdselt 2500 krooni kummagi lapse kohta kuus. Lapsed vajavad ülalpidamist ja süüa ka muul ajal, kui nad ei viibi lasteaias ega koolis. Väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb silmas pidada ka asjaolu, et elatist saav vanem on kohustatud tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1p 7 ja § 19 lg 1 alusel maksma kohtuotsusega väljamõistetud elatise summalt 21% tulumaksu, mistõttu jääb hagejale reaalselt laste ülalpidamiseks kuus ühele lapsele 1975 krooni, mis on iseenesest väiksem, kui maakohtus otsuse tegemises ajal seadusega kehtestatud elatise miinimumäär (2175 krooni).
lg 6 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et selliseid põhjuseid asjas tuvastatud ei ole. See, et kostja väidetav sissetulek ei võimalda tal kohtu poolt välja mõistetud elatist maksta, ei anna alust mõista elatist välja alla alammäära, s.o. 1000 krooni lapse kohta kuus, nagu kostja kaebuses leiab. Sellises summas elatise väljamõistmise korral, nagu on taotlenud kostja, jääksid laste vajadused oluliselt rahuldamata. Vanema kohustus on oma alaealist last ülal pidada ja selle kohustuse täitmiseks peab vanem hea seisma, et tal oleksid vahendid, mis tagavad ülalpidamiskohustuse täitmise. Kehtivast miinimummäärast (2175 krooni) väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Eeltoodud põhjendusel leiab kolleegium, et elatise väljamõistmine kostjalt 2500 krooni suuruses summas kummagi lapse kohta kuus ei ohusta tema inimväärset elustandardit. Väär on kaebuse väide, et
ei nõua ülalpidamiskohustuse täitmist igakuise rahaeraldisena.
lg-st 2 tuleneb otseselt, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana ning lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 10 Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et kostja on laste ülalpidamiskohustust täitnud, mistõttu kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt on põhjendamatu. Asjas puuduvad igasugused tõendid poolte kokkuleppe kohta selles, et hageja ei hakka kostjalt elatist nõudma kuivõrd kostja on ühisvarast hageja kasuks loobumisega laste ülalpidamiskohustuse täitnud.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Käesolevas asjas esinevad ülaltoodud sätte kohaldamiseks mõlemad vajalikud eeldused. Maakohus tuvastas ja ka apellant ise on apellatsioonikohtu istungil omaks võtnud, et peale abielu lahutamist ta lapsi materiaalselt toetanud ei ole. Riigikohus on oma lahendites 3-2-1-57-04 ja 3-2-1-7-05 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja on rikkunud hagejaga koos elavate laste ülalpidamiskohustust alates 1.09.2006.a ja põhjendatud on mõista kostjalt elatis välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lõike 4 ja § 171 koosmõjust tulenevalt jätta poolte endi kanda. Gaida Kivinurm Margo Klaar Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.