Obsah (4)

§ 1§ 17§ 10§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised RESOLUTSIOON Tallinna Hald

) § 21 lg 1 ei võimalda määrata avaliku arutelu toimumise aega kindlaks juba detailplaneeringu avaliku väljapaneku alguses. Sama seaduse § 20 lg 1 alusel on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. 27.03.2007.a. postitempli kuupäevaga tähitud kirjaga esitasid kaebaja ja veel kaks Kose valla elanikku vallavalitsusele kirjalikult sisulised vastuväited detailplaneeringule ja selle menetlemisele, kuid need jäeti tähelepanuta kui hilinenult esitatud. Väär on Kose Vallavalitsuse seisukoht viitega tsiviilkohtumenetluse seadustiku(TsMS) §-le 62 lg 2, et lähtuda tuleb mitte kirja saatmise(postitempli) kuupäevast, vaid adressaadini jõudmise päevast. Kaebaja arvates on kiri saadetud tähtaegselt ning selle hilisem adressaadini jõudmine ei oma mingit tähtsust. Just selliste asjaoludega arvestamiseks ongi

-s ette nähtud, et avaliku arutelu tähtaeg määratakse kindlaks alles siis, kui võib eeldada, et kõik tähtaegselt postitatud vastuväited on ka adressaadini jõudnud. Kui vallavalitsus oleks arvestanud kaebaja kirjas esitatud seisukohti, võinuks see oluliselt muuta avaliku arutelu tulemusi ja detailplaneeringu kehtestamist tervikuna. Riigikohtu halduskolleegiumi määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-06 on öeldud, et TsMS § 62 lg 2 tuleb halduskohtumenetluses sisustada selliselt, et menetlustoiming, mida pole tarvis teha kohtus ja mis seisneb menetlusdokumendi halduskohtule esitamises, tuleb lugeda tähtaegselt sooritatuks, kui dokument on sideasutusele edastamiseks üle antud hiljemalt viimasel päeval enne kella 24.

1. Eeltoodust hoolimata viis vallavalitsus 28.03.2007.a. läbi seadusvastase avaliku arutelu, jättes esitatud vastuväited tähelepanuta ning teatades kokkutulnutele, et detailplaneeringu menetluse käigus ei esitatud ühtegi vastuväidet ega ettepanekut. Mõned vallaelanikud on kaebajale öelnud, et kirjutasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid avalduste kausta, kuid 2008.a. augustis seda kausta vallavalitsusest enam leida ei õnnestunud. Detailplaneering on vastuolus valla üldplaneeringuga ja planeerimismenetluse ajal kehtinud Kose Vallavolikogu 29.05.2003.a. määrusega nr 19 kinnitatud Kose valla ehitusmäärusega. Ehitusmääruse p 3.2.
2. kohaselt hajaasustuse piirkonnas, kuhu kuulub ka Oru küla, on eramukruntide suurus alates 2000 m
3. Detailplaneeringuga lubatakse pisut üle 2000 m2 suurustele kinnistutele ehitada kaks majavaldust, mis krundi reaalosadeks jagamisel teeb ühe krundi suuruseks pisut üle 1000 m
4. Riigimaantee sanitaarkaitsealasse jäävatele 3600 – 4000 m2 suurustele kruntidele aga ehitatakse 4-boksilisi ridaelamuid, kus ühe majapidamise krundi suurus tuleb alla 1000 m
5. Ehitusmääruse järgi algatab detailplaneeringu ja kinnitab lähteseisukohad vallavolikogu, kui detailplaneering võib minna vastuollu üldplaneeringuga(pp 7.1.4, 7.1.5). Käsitletavas asjas on teinud seda oma pädevust ületades vallavalitsus. Vallavalitsuse määratud kooskõlastavate asutuste ring pole piisav. Hoolimata asjaolust, et planeeringuala jääb osaliselt riigimaantee sanitaarkaitsealasse, pole planeeringut kooskõlastatud Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonnaga. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on Kose valla selles piirkonnas märkimisväärsete ärihuvidega isik, kelle jaoks on mistahes muu konkureeriv kinnisvaraarendus ohuks kasumi teenimisele. Menetlusnormide rikkumine on haldusakti tühistamise aluseks üksnes juhul, kui rikkumise tulemusena anti ebaseaduslik haldusakt või kui vaidlustatud menetlusnormide täitmisel oleks tehtud teistsugune otsus. Detailplaneering pole vastuolus kehtivate normidega, selle menetlemisel on järgitud õigusaktides kehtestatud nõudeid. Vaidlustatud otsuses on välja toodud motiivid ja kaalutlused. Kose valla jaoks on oluline igasugune mõistlik majandustegevus, mis toob valla sellesse piirkonda juurde elanikke ja töökohti. Kaebaja viidatud määruses andis Riigikohus hinnangu tähtaegade arvutamise erisustele halduskohtumenetluses, haldusmenetluses tuleb juhinduda haldusmenetluse seaduse(HMS) §-st 33 lg 1, mis näeb ette, et tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses kohaldatakse TsMS sätteid, mille kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni(§ 62 lg 2); kui menetlustoiming jäi õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega(§ 66). Tähtaegade arvutamise korda on kaebajale selgitanud nii vallavalitsus kui ka Harju maavanem. Kaebaja kiri saabus vallavalitsusse alles peale avaliku väljapaneku lõppu.

ei sätesta aega, millal kohalik omavalitsus planeerimismenetluse käigus otsustab avaliku arutelu toimumise. Praegusel juhul polnud Kose vald üldse kohustatud avalikku arutelu läbi viima. Kaebaja võinuks oma vastuväited esitada ka avalikul arutelul, kuid seal ei viibinud. Kohal olid tema abikaasa ja kaks vastuväitele alla kirjutanud isikut, kuid keegi neist vastuväites esitatud küsimusi ei püstitanud. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu pole seotud avalikul arutelul või muus vormis esitatud seisukohtadega, kuid vallavolikogu 26.04. 2007.a. istungil käsitleti ka kaebaja vastuväiteid, mis loeti istungil ette. Seega kaalusid volikogu liikmed vaidlustatud otsuse langetamisel ka kaebaja vastuväiteid. Kaebaja väide, et veel mingid tuvastamata isikud on mingeid ettepanekuid või vastuväiteid esitanud avalduste kausta, on paljasõnaline ja eksitav. Kõnealune kaust asus avaliku väljapaneku ajal üldplaneeringu ühe võimaliku algse kavandi juures ning sinna pole kirjutatud ühtegi vastuväidet vaidlusaluse detailplaneeringu kohta. Eraldi kausta detailplaneeringu vastuväidete jaoks ei olnud. Õige on kaebaja seisukoht, et detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut ning et sellisel juhul pidi detailplaneeringu algatama vallavolikogu. Tegelikult algatas detailplaneeringuid juba aastaid vallavalitsus,sealhulgas ka Otti kinnistul, kus kinnisvaraarendust teostab kaebaja. Praegu kehtiva ehitusmääruse järgi on kõikide detailplaneeringute algatamise õigus vallavalitsusel. Kruntide suurus pole ehitusmäärusega vastuolus, määrus ei sätesta piiranguid hoonete arvu või „majavalduse“ jaoks ettenähtud kinnistu suuruse kohta. Detailplaneeringu alal on alustatud ehitustöid. Detailplaneeringule on andnud kooskõlastuse 23 asutust ja isikut, selle üle on järelevalvet teostanud Harju Maavalitsus. Kooskõlastuse nõuet tervisekaitsetalitusega pole ette näinud ei kohalik omavalitsus ega ka maavalitsus. Arvestatud on ekspert Ph.D Lauri Mikli 11.01.2007.a. arvamust detailplaneeringu ala prognoositava mürataseme kohta, mis vastab nõuetele. Kolmas isik OÜ „Oru Arendus“ palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja viide Riigikohtu määrusele pole asjakohane, sest selles määruses andis Riigikohus hinnangu tähtaegade arvutamise erisustele halduskohtumenetluses, mitte haldusmenetluses. Kuna

ei sätesta menetlustoimingutele kehtestatud tähtaegade arvestamise põhimõtteid, tuleb planeerimismenetluses tähtaegade arvestamisel juhinduda HMS §-st 33 lg 1 ja TsMS §-st 62 lg 2.

ei kehtesta aega, millal kohalik omavalitsus planeerimismenetluse käigus otsustab avaliku arutelu toimumise, ega sisalda nõuet, et planeeringu arutelu aeg tuleks kindlaks määrata pärast avaliku väljapaneku toimumist. Teade avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta avaldati 6.03.2007.a. ajalehes „Harjumaa“ ning see on kooskõlas

§-ga 21 lg 2. Kaebaja vastuväited jõudsid valda kohale alles 29.03.2007.a. Kaebaja ei osalenud arutelul, jättes seega kasutamata temale tagatud võimaluse esitada vallavalitsusele ja kolmandale isikule küsimusi, teha ettepanekuid ja avaldada suuliselt oma seisukohta detailplaneeringu osas. Avaliku väljapaneku ajal ei laekunud ühtegi vastuväidet ega ettepanekut, seal viibinud vallaelanike suhtumine planeeringusse oli vägagi positiivne. Kose vald on detailplaneeringu menetlemisel järginud õigusaktides kehtestatud nõudeid.

§ 1

lg 2 järgi tuleb planeerimisel arvestada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve. Detailplaneering algatati 8.01.2007.a. Kose Vallavalitsuse korraldusega nr 14 ning sellega seonduvaid küsimusi on avalikkuse ees korduvalt arutatud. Nii kolmas isik kui ka planeeringuga hõlmatud maa-ala kinnistute omanikud on andnud detailplaneeringule oma kooskõlastuse. Samuti on sellele avaldanud toetust Kose valla asjast huvitatud elanikud, kes on osalenud detailplaneeringu eesmärke ja lahendusi tutvustavatel aruteludel. Detailplaneeringuga on ette nähtud tiheasustusala moodustamine, kuid kõik sellega hõlmatud krundid on suuremad kui 2000 m2. Ei

ega ehitusmäärus näe ette piiranguid ühele krundile rajatavate ehitiste arvu osas, mistõttu pole vastuolu ehitusmääruse p-ga 3.2.3. Praegu kehtiva ehitusmääruse järgi ei pea volikogu algatama detailplaneeringut, mis võib minna vastuollu üldplaneeringuga. Asjaolu, et kõnealuse detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud ehitusmäärus seda nõudis, ei anna alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks, sest tegemist on valla sisemise pädevuse nõuetest kõrvalekaldumisega haldusaktile eelnenud toimingu tegemisel, mis ei mõjutanud menetluse sisulist õiguspärasust. Detailplaneeringu kooskõlastamise vajaduse riigiasutuste ja maakonna keskkonnateenistusega määrab planeeringu üle järelevalvet teostav maavanem(

§ 17lg 3), kelle poolt kehtestatuds kooskõlastuse nõudeid on järgitud.

Vaidlustatud otsus on motiveeritud, järgitud on diskretsiooni piire ja eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Vallavolikogu on põhjendatult ja kaalutletult lugenud kaebaja ärihuvist kaalukamaks Kose valla, tema elanike ja kolmanda isiku huvid. Kaebaja on kolmanda isikuga konkureeriv kinnisvaraarendaja, kelle vastuseis detailplaneeringule ja kaebuse esitamine on tingitud soovist takistada konkurentsi selle piirkonna kinnisvaraturul. Kose valla jaoks on oluline igasugune mõistlik majandustegevus, sest valla elanike arv on mõningates piirkondades langenud kriitilise piirini. Igasugune arendustegevus, mis toob valla sellesse piirkonda juurde elanikke ja töökohti, on seetõttu valla üldise arengu huvides. Kuna kolmas isik on teinud detailplaneeringuga hõlmatud kinnistul kulutusi kokku üle 20 milj. kr, on tal märkimisväärne huvi detailplaneeringu praegusel kujul kehtimajäämise suhtes. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse(KOKS) §-le 3 p 1 on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Omavalitsusorganiteks on volikogu ja valitsus(KOKS § 4).

§ 10

lg 5 kohaselt algatab ja korraldab detailplaneeringu koostamist kohalik omavalitsus. Põhiseaduse §-st 156 lg 1, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artiklist 3 ja KOKS §-st 4 tuleneb põhimõte, et volikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu võib võtta enda pädevusse küsimusi, mis seadusega normiadressaadiks olevat organit määratlemata on antud kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kuni 25.04.2007.a. kehtinud ehitusmääruse(tl I-140-147) punktidega 7.1.

1. ja 7.1.
2. võttis Kose Vallavolikogu enda ülesanneteks detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise, kui algatatav detailplaneering võib minna vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga, nagu kõnealuse planeeringuga ongi nii juhtunud. Järelikult pidanuks detailplaneeringu algatama ja lähteülesande kinnitama volikogu, kuid tegi seda vallavalitsus, mis kaebaja arvates on piisav põhjus detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks. Kohus seda seisukohta ei jaga. Planeeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine on menetlustoimingud, mille teostamisel esinenud rikkumised võivad vastavalt HMS §-le 58 põhjustada haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes siis, kui need rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Volikogu on detailplaneeringut kehtestades aktsepteerinud vallavalitsuse poolt teostatud toiminguid ning kohtu hinnangul pole vallavalitsuse poolt detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine põhjustanud volikogu poolt õigusvastase otsuse kehtestamist. Kaebaja viide Riigikohtu määrusele nr 3-3-1-67-06 on asjakohatu. Selles määruses nagu ka mitmes hilisemas(nr 3-3-1-64-06, 3-3-1-68-06, 3-3-1-76-06) on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud TsMS § 62 lg 2 kohaldatavust üksnes halduskohtumenetluses, Riigikohtu seisukohta ei saa suvaliselt laiendada haldusmenetlusele. Kuna

ei näe planeerimismenetluse toimingute tegemiseks ette konkreetseid tähtaegu, tuleb juhinduda HMS §-st 33 lg 1, mille kohaselt tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses kohaldatakse TsMS sätteid. Selle seadustiku järgi võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni 24.00-ni(TsMS § 62 lg 2). Seega pidi kaebaja vastuväide saabuma Kose valda hiljemalt 27.03.2007.a. kell 24.00, kuid saabus 29.03.2007.a. Kaebaja ei esitanud ka tähtaja ennistamise taotlust, mistõttu polnud vallavolikogul alust neid vastuväiteid detailplaneeringu kehtestamise otsuses käsitleda. Kuigi vastustaja luges kaebaja vastuväited mittetähtaegselt esitatuks, on need enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist volikogu istungil täies mahus ette loetud ning volikogu liikmetel oli võimalik kaebaja seisukohti otsuse tegemisel arvestada(tl I-27-41). Samuti on Kose Vallavalitsus oma 27.04.2007.a. kirjas nr 7-1.2/342 vastanud sisuliselt kaebaja vastuväidetele(tl I47-48). Ekslik on kaebaja arvamus, et

§ 21

lg 1 ei luba määrata avaliku arutelu toimumise aega kindlaks juba avaliku väljapaneku alguses. Osundatud sätte kohaselt peab kohalik omavalitsus korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist üksnes siis, kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. Seega praegusel juhul, kus avaliku väljapaneku käigus kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud, polnud avaliku arutelu korraldamine üldse kohustuslik. Sättest ei nähtu mingeid piiranguid avaliku arutelu toimumise aja määramisel. Alusetu on kaebaja väide, et detailplaneering on vastuolus valla üldplaneeringuga ja varem kehtinud ehitusmäärusega, mis sätestas kruntide suuruseks Oru külas minimaalselt 2000 m

1. Detailplaneeringuga pole lubatud rajada väiksemaid krunte kui 2000 m
2. Paljasõnaline on kaebaja väide, et mõned vallaelanikud kirjutasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid avalduste kausta, mida hiljem enam leida ei õnnestunud. Vastustaja kinnitab, et oli olemas ainult üks avalduste kaust, kuhu detailplaneeringu kohta mingeid vastuväiteid ei kirjutatud. Kaebaja pole vastupidist tõendanud, mööndes ka ise, et vallavalitsuses nähtud avalduste kaustas mingeid vastuväiteid detailplaneeringu kohta pole. Põhjendamatu on ka kaebaja nõudmine, et planeering tulnuks kooskõlastada Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonnaga. Vastavalt

§-le 17 lg 3 p 2 määrab üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse maavanem, kes pole pidanud vajalikuks kooskõlastada kõnealust detailplaneeringut tervisekaitsetalitusega ja andis planeeringule oma heakskiidu(tl I-111). Planeerimistegevuses on kohalikul omavalitsusel väga lai otsustusõigus. Detailplaneeringu kehtestamise otsus on vallavolikogu diskretsiooniotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt ei hinda kohus ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, kas otsustuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas pole väljutud diskretsiooni piiridest ning kas pole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Kohtu hinnangul ei esinenud vaidlustatud otsuse tegemisel ja sellele eelnenud menetluses selliseid vigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist. Kolmanda isiku esindajad vandeadvokaat Kalev Saare ja advokaat Marika Jaanson paluvad kaebajalt menetluskuludena välja mõista 117 705 kr tasu kolmandale isikule osutatud õigusabi eest. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et haldusasja keerukuse astme ja kestusega võrreldes on taotletud menetluskulud põhjendamatult suured. Kohtu arvates on põhjendatud menetluskulud 20 000 kr. Vastustaja taotleb HKMS § 92 lg 1 alusel 3097 kr 50 s õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt, mille moodustavad asjast esindajana osa võtnud advokaadi kulud. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et HKMS §-st 93 lg 5(varem kehtinud redaktsiooni §-st 87 lg 2) lähtuvalt tuleb tunnistada halduskohtu õigust jätta välja mõistmata kohtukulud, mis on tervikuna põhjendamatud, s.o. kulud, mis pole üldse vajalikud. Asutuse kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei eeldanud käsitletava kaebuse lahendamine asutusevälise õigusabi kasutamist. Kohtunik: D.Maastik