) § 432 alusel. Hageja palub lõpetada tsiviilasja menetluse seoses hageja loobumisega hagist, tagastada ½ tasutud riigilõivust summas 500 krooni ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt menetluskuluna tasutud ½ riigilõivust summas 500 krooni. Kostja oma seisukohta hageja 27.01.2009.a avalduse osas esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus asub seisukohale, et hageja esindaja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2 2-08-7746 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.
lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.
lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas
¹ lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Käesolevas asjas taotleb hageja kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel poole tasutud riigilõivu summas 500 krooni väljamõistmist. Kohus, tutvunud hageja avaldusega kostjalt menetluskulu väljamõistmiseks, leiab, et avaldus tuleb rahuldada, kuna vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja avalduse kostjalt menetluskulu väljamõistmiseks ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks 500 krooni. Kohus leiab, et hageja avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus 09.10.2007.a arvelduskontolt nr 221011209682 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072136, selgitus: „Riigilõiv kohtusse andmise eest H N Xxx“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 1000 krooni. Riigilõiv laekus 17.03.2008.a Harju Maakohtu viitenumbrile 2900072123. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni. Vastavalt hageja esindaja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas, viitega tsiviilasja numbrile. Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.