Obsah (5)

§ 50§ 49§ 52§ 60§ 61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17248 T

§ 50ja 52, lastekaitseseaduse § 3, § 25 lg 1 ja § 28).

Kohus ei ole arvesse võtnud kostja ettepanekut, mis on tehtud tema ja lapse suhtlemise korra kohta ning ei ole ka põhjendanud, miks sellist suhtlemiskorda ei saa vastu võtta.

1. Nõustuda ei saa lastekaitsespetsialistide arvamusega, et lapsel peab aega jääma huvitegevuseks, sõpradega suhtlemiseks jne, ning seega ei ole mõtet anda isale piisavalt aega lapse kasvatamiseks. Lapse huvitegevus ja sõpradega suhtlemine peab olema vanemate kontrolli all. Jääb arusaamatuks, miks sellist kontrolli ei võiks lapse isa teostada. Sama spetsialist pidas siiski mõistlikuks anda kostjale võimalus võtta laps enda juurde reedel ning tuua ema juurde tagasi pühapäeval. Seda arvamust kohus arvestanud ei ole.
2. Kohtu poolt määratud piiratud suhtlemise aeg teeb võimatuks lapse suhtlemise isapoolsete sugulastega. See aga on lapse õiguste jäme rikkumine ning sekkumine lapse isiklikku ellu.
3. Maakohus märgib, et 2006.a novembris kohtumenetlus peatati ja anti pooltele aega lahendada erimeelsused perenõustaja juures. Vaatamata psühholoogi nõustamisele ei ole pooled siiski suutnud kokku leppida lapsega suhtlemise korda. Samas on kohus oma otsuse resolutsioonis (punktid 2.
4. ja 2.3) seadnud lapsega suhtlemise korra osas kostja sõltuvaks hagejast, nähes ette pojaga suhtlemise kokkuleppel hagejaga.
5. Hageja pidas hagi täpsustuses võimalikuks isa suhtlemist lapsega suveperioodil ühe nädala jooksul. Maakohus seda arvesse võtnud ei ole ja ei ole selgitanud ka keeldumise põhjust.
6. Maakohus lähtus suhtlemise korra kindlaksmääramisel alaealisele lapsele määratud esindaja arvamusest. Esindaja ei ole aga väljaspool kohtuseinu suhelnud kummagi vanemaga ega ka lapsega. Seega ei tea esindaja faktilisi asjaolusid, pole arvesse võtnud lastekaitsespetsialistide arvamust ega poolte ettepanekuid lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Selline teadmatus on viinud lapsele määratud esindaja eluvõõraste ja lapse huvide kaitsmisele mittesuunatud ettepanekuteni, nagu näiteks helistamise võimaldamine alates kella 20.30-st kuni 21.00-ni. Reeglina läheb laps magama kell 20.
8. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 04.04.2005 on ebaseaduslik. Laps elas kuni 2005.a septembrini kostja juures ja oli tema täielikul ülalpidamisel.
9. Hageja poolt 07.04.2008 esitatud täpsustatud hagiavaldusega ei olnud kostjal võimalik tutvuda ja tema arvamust selles osas kohus küsinud ei ole. Kohus arutas 7 kohtuistungil seisukohti, mis olid avaldatud kaks aastat tagasi. Et muutunud olid mõlema poole seisukohad, kohus ei arvestanud. Kohus põhistas oma otsust 2005 2006.a esitatud dokumentidega, sisuliselt lapse vajadusi ja poolte materiaalset olukorda määratlemata. Vastused apellatsioonkaebusele
10. G. I.i esindaja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Eestkosteasutuste esindajad leidsid, et maakohtu otsusega kinnitatud suhtlemiskorra muutmine ei ole vajalik. Hageja vaidles kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu 27.01.2008 istungil nõustus hageja mõningate kostja seisukohtadega. Ringkonnakohtu otsus ja selle põhjendused
11. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel ja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Ringkonnakohus teeb uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. 33.

§ 49

järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

50 lg 1 kohaselt on vanema õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda ja vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast (

§ 52lg 1).

Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse kohus (

§ 52lg 2).

Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et maakohtu otsusega määratud isa ja lapse suhtlemise kord ei võimalda isal täita seaduses ettenähtud vanema kohustusi, so võtta vajalikul määral osa lapse kasvatamisest ja tema eest hoolitsemisest.

1. Ringkonnakohtu istungil saavutasid pooled üksmeele selles, et kostja külastab poega lapse sünnipäeval kell 19.00-20.00; poeg külastab isa tema sünnipäeval kell 19.00-20.00; poeg külastab isapoolseid vanavanemaid nende sünnipäevadel kell 19.00-20.00; kostja veedab pojaga 26.detsembril teise jõulupüha kell 9.00-20.00; kostja on pojaga koos
2. jaanuaril, õigeusu jõululaupäeval kell 17.00-20.00 üle aasta alates 2010.aastast; kostja on pojaga õigeusu lihavõttepühade esimesel pühal kell 9.00-20.00 üle aasta alates 2009.aastast; kostja on pojaga koos jaanipäeval, 24.juunil kell 9.00-20.
3. Eeltooduga nõustusid ka teised menetlusosalised.
4. Erinevatele arvamustele jäid menetlusosalised selles, mil viisil toimub isa ja poja suhtlemine nädalavahetustel ja suvepuhkuse ajal. Hageja leidis, et kostja võiks lapsega kohtuda neli korda kuus, so igal nädalavahetusel ühel päeval, kostja valikul kas laupäeval või pühapäeval kell 9.00-20.
5. Kostja soovis olla lapsega koos kaks nädalavahetust kuus selliselt, et laps on tema juures laupäeva hommikust pühapäeva õhtuni. Lapse esindaja arvamuse kohaselt võiks isa ja poeg kohtuda kahel laupäeval kuus. Alternatiivselt toetas ta hageja pakutud varianti. Eestkosteasutuste esindajad toetasid hageja pakutud varianti. Ringkonnakohus arvestab oma otsustuse tegemisel asjaolu, et Georgi käib koolis ja sellest tulenevalt on ringkonnakohtu arvates lapse praegust vanust arvestades otstarbekas, et isa ja poeg on koos igal nädalavahetusel ühe pika päeva, so vanemate omavahelisel kokkuleppel kas laupäeva või pühapäeva kell 9.00-20.
6. Selline kokkusaamise kord tagab, et lapsel on piisavalt aega teha 8 ettevalmistusi järgmiseks koolinädalaks oma kodus, kus tal on õppevahendid ja muu selleks vajalik. Kostja pakutud variandi eelistamise korral oleks lapsel vaja isa juurde minnes kaasa võtta ka õppevahendid, mis oleks ilmselt ebamugav. Siinjuures arvestab ringkonnakohus ka asjaolu, et laps on nädala sees kodus ema juures, mistõttu on emal ilmselt parem ülevaade lapse kooliülesannetest ja kooli nõudmistest.
7. Hageja ei nõustunud lubama last suvevaheajal pikemaks ajaks isa juurde, põhjendades seda kartusega, et isa tüdineb lapsest kiiresti ega suuda temaga intensiivselt tegeleda. Kostja soovis olla suvel lapsega koos kaks nädalat. Lapse ja eestkosteasutuste esindajate arvamuse kohaselt võiks isa ja poeg olla koos suvel ühe nädala tingimusel, et emale peab olema tagatud kontakti saamine lapsega telefoni teel ning hiljemalt 31.maiks tuleks kostjal hagejale teatada aeg, millal ta soovib lapsega koos olla. Ringkonnakohus leiab, et vastukaaluks sellele, et kooliajal poeg isa juures ei ööbi, on õiglane ja lapse huvidega kooskõlas, et isa ja poeg saavad olla koos suvisel koolivaheajal pikemalt, so hagejaga eelnevalt kokkulepitud ajal kaks nädalat tingimusel, et kostja tagab lapse emale võimaluse olla lapsega sel perioodil telefoni teel kontaktis. Ringkonnakohus leidis, et isale sellise võimaluse andmine tagab ka lapse ja isapoolsete vanavanemate paremaid kontakte, samuti võimaluse suhelda rohkem teiste isapoolsete sugulastega. Ka on kahenädalase koosviibimise määramisega tagatud kostjale võimalus pojaga reisida, mis arendab vaieldamatult lapse silmaringi ja annab talle positiivseid elamusi. Arvestades reiside tavapärast pikkust, on üks nädal suveperioodil isaga koosolemiseks ilmselt ebapiisav. Kui kostja mingil põhjusel ei õigusta kohtu usaldust, on hagejal õigus nõuda selles osas suhtlemiskorra ümbervaatamist. 37.

§ 60lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest (

§ 61lg 3).

Ringkonnakohtu istungil avaldatud poolte soovil mõistab ringkonnakohus elatise välja alates 01.01.2009 suurusega 2500 krooni kuus. 38. Kohtukulude hüvitamiseks pooled taotlusi ei esitanud ja seega kannab kumbki pool oma kohtukulud ise. M. Merimaa K. Paal A. Tänav 9