(edaspidi VangS) § 63 lg 1 ning suitsetamistarvete mittelubamist selles ei ole. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse vanglas viisil, mis austab tema inimväärikust ning ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega. Kinnipeetava isiku kartserisse paigutamine on distsiplinaarkaristus, mille eesmärgiks on mõjutada isikut tulevikus distsipliinirikkumisi mitte toime panema. Kartseri karistus kaotaks oma eesmärgipärasuse, kui seal viibimise ajal oleksid kinnipidamistingimused samasugused tavarežiimil viibimisega. Kartseris lubatud esemete loetelu on kehtestatud vangla sisekorraeeskirjades ja kuna vangla sisekorraeeskirjades ei ole kinnipeetavale kartseris suitsetamistarbed lubatud, ei saa ka Tartu Vangla seda oma kodukorras lubada. Vangla Kodukord peab olema kooskõlas justiitsministri poolt kehtestatud vangla sisekorraeeskirjadega ja
ga. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta A.Konev’i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebuse kohaselt rikuti kaebaja õigusi sellega, et tal ei lubatud kartserisse kaasa võtta suitse ja tuletikke. Kaebaja leiab, et kartserisse lubatud asjade nimekiri, mis on kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 60, rikub kaebaja õigusi ning on vastuolus Põhiseaduse §-ga 12,
Kaebaja leiab, et tema õigusi rikutakse sellega, et kartseris lubatud asjade nimekirjas ei ole suitsetamiseks vajalikke esemeid ja sellega kartserisse paigutamise karistuse kandmine on suitsetajatele tehtud raskemaks kui mittesuitsetajatele. 3 Käesoleva kaebuse lahendamisel tuleb kaebuse kohaselt kohaldada Põhiseaduse § 12 p 1,
Põhiseaduse § 12 p 1 ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti rahalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Euroopa Vanglareeglistiku § 1 kohaselt on kõikidel isikutel, kellelt on võetud vabadus, õigus nende inimõigusi austavale kohtlemisele. Kaebuse rahuldamise aluseks oleks eeldus, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus suitsetamiseks vangla kartseris ning seda õigust ei saa suitsetamise osas piirata kartseris lubatud asjade nimekirja kehtestamisega, sest selline nimekiri kohtleks suitsetajaid ja mittesuitsetajaid ebavõrdselt. Kuna kartseris lubatud asjade nimekirjas ei ole suitse ja tuletikke nimetatud, siis kohtu arvates ei saa siinkohal rääkida Vangla sisekorraeeskirjast tuleneva kaebaja subjektiivse õiguse rikkumisest. Subjektiivset õigust suitsude ja tikkude kartserisse lubamise osas kaebajal ei ole. Seega järgmisena tuleb antud kaebuse puhul kõne alla Vangla sisekorraeeskirja § 60 mittevastavus Põhiseadusele võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu, sest kaebaja on kaebusega sisuliselt taotlenud antud normi põhiseaduslikkuse kontrolli. Kohus leiab, et kaebaja ülalnimetatud käsitlus ei ole kooskõlas Põhiseaduses toodud võrdse kohtlemise põhimõtte sisuga.
alusel Vangla sisekorraeeskirjaga kehtestatud piirangud ei pea arvestama kinnipeetavate individuaalsete subjektiivsete eripäradega ja sellega, kuidas need piirangud sellest eripärast lähtuvalt kellelegi mõjuvad. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-20-08 punkti 24 kohaselt „seadusest ei tulene vangla kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Küll aga peab vangla tagama kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. See tähendab, et kõigile kinnipeetavatele peab olema tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi“. On tuvastatud, et subjektiivset õigust kartseri kambris suitsetamiseks Vangistusseadus ega Vangla sisekorraeeskiri ette ei näe. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega oleks tegu siis, kui kartserisse paigutatud isikutele võimaldatakse kartseri kambrisse kaasa võtta õigusaktidega sätestatust erinevaid asju. Antud juhul ei ole tegemist ka olukorraga, kus võrdseid (näiteks mittesuitsetajaid) tuleks kohelda võrdselt ja ebavõrdseid (suitsetajaid) ebavõrdselt, sest antud põhimõte kehtib eelkõige objektiivsete asjaolude esinemisel. Suitsetamise puhul on tegemist isiku vaba valikuga, see on subjektiivne asjaolu ning antud juhul võrdse kohtlemise põhimõte siin sellisel kujul nagu kaebuse esitaja selle välja on toonud, rakendamisele ei kuulu. 4 Kohtu arvates käesolevas asjas ei ole tegemist küsimusega, mis kuuluks võrdse kohtlemise kaitsealasse ja oleks vaja kaaluda eriregulatsiooni kehtestamist suitsetajatele ja mittesuitsetajatele. Kartserisse paigutatakse distsiplinaarkaristuse täideviimiseks konkreetse isiku konkreetse subjektiivse käitumise tõttu. Kuna isikule on teada kartseris olemasolevad piirangud, on tal seetõttu endal võimalus reguleerida oma käitumist nii, et ta ei satuks kartserisse. Kohus leiab, et samuti ei ole rikutud ka
lõikes 1 toodud kinnipeetava õigust kohtlemise osas, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmise või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Suitsetamiseks vajalike esemete kartserisse mittelubamine kaasneb paratamatult vanglas kartserisse paigutamisega. Ei ole välistatud, et see põhjustab suitsetavale kinnipeetavale teatuid ebameeldivusi, kannatusi ja ebamugavusi, kuid nende kannatuste põhjused on antud juhul kinnipeetava enda käitumises. Samal põhjusel leiab kohus, et suitsetamiseks vajalike esemete kartserisse mittelubamine ei riku kaebaja poolt Euroopa Vanglareeglistiku §-s 1 nimetatud õigust inimõigusi austavale kohtlemisele. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et Vangla sisekorraeeskirja §-s 60 nimetatud kartseris lubatud asjade nimekiri ei riku Põhiseaduse §-s 12 toodud võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti leiab kohus, et antud juhul ei ole rikutud kaebaja õigust kohtlemisele, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Käesolevas asjas ei saa jätta kõrvale küsimust, kas subjektiivse õiguse puudumisel on võimalik põhjendatud huvi olemasolu selle puuduva õiguse reguleerimiseks tulevikus. Kui kohus leidis, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust suitsude ja tuletikkude kartseri kambrisse lubamise osas, siis sellega on põhjendatud huvi olemasolu võimatu. Ka sellel põhjusel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 jätab kohus Aleksandr Konev’i kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.