KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03.veebruaril 2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-07-50348 Kohtuasi K M S hagi A S ja O S vastu võlgnevuse nõudes MenetlusosAed esindajad ja Hagi hind Asja läbivaatamine nende Hageja – K M S (ik xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja – seaduslik esindaja K J , vandeadvokaat V Kaur Kostja I – A S (ik xxx, elukoht xxx) Kostja II – O S (ik xxx, elukoht xxx) Kostjate esindaja – L Oja 1’273’742,49 krooni Kohtuistungil 03.12.2008.a, edasi kirjalikus menetluses Resolutsioon. 1. Jätta hagi rahuldamata. Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjaid A S ja O S solidaarselt välja andma kostjate poolt alusetult saadu summas 1’273’742,49 krooni K M S . 2.Tühistada Harju Maakohtu 12.12.2007.a kohtumäärusega määratud hagi tagamise abinõu, millega seati hagi tagamiseks kohtulik hüpoteek 420´000.- (nelisada kakskümmend tuhat) krooni esimesele võimalikule järjekohale Harju Maakohtu Tallinna linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 1271001 A S (isikukood xxx) kuuluvale Tallinnas, xxx asuvale kinnistule K M S (isikukood xxx) kasuks. 3. Menetluskulude jaotus Jätta asjas kantud menetluskulud hageja kanda. Kostjal on õigus taotleda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamisel otsuse peale kaebetähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nimetatu ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 05.12.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostjate vastu. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja oma isa E S ja ema K J kooselust xxx .a. Hageja isa E S suri xxx .a. Hageja esitas 18.10.2007.a. pärandi vastuvõtmise avalduse, millest enam loobuda ei saa. Tallinna notar K Kartau määras 18.10.2007.a. pärandvara inventuuri ja tegi inventuuri läbiviimise ülesandeks pärija seaduslikule esindajale K J . Pärandvara koosseisu kuulub võlg Sampo panga ees, mille suuruseks seisuga 30.10.2007.a. oli 641’454,74 krooni. Laenusaajaks oli pärandaja E S, käesoleval ajal täidab laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja seaduslik esindaja K J . Kostjatele kuulub abikaasade ühisvarana kinnistu xxx , Tallinnas. Kinnistu oluliseks osaks on elamu. Kostjate omandis oleva kinnistu oluliseks osaks olevat elamut oli pärandaja oluliselt parendanud ja ehitanud välja elamu teise korruse. Ekspertarvamuse kohaselt on hoone katusekorruse väljaehitamise ning lammutus- ja koristustööde maksumus kokku 1’274’600 krooni. Lisaks oli pärandaja välja ehitanud uue elektrisüsteemi, mille hinnaks tuginedes E E AS pakkumisele nr 18658 on 43’679,79 krooni. Pärandaja oli rajanud ka uue kütusetrassi, mille eest oli kandnud kulusid summas 39’423, 80 krooni. Pärandajal ei olnud kostjate ees mingit kohustust eelmärgitud kulutuste tegemiseks. Seega oli pärandaja teinud elamu ümberehitamiseks kulutusi kogusummas 1’274’600 + 43’679,79 + 39’423, 80 = 1’357’703,59 krooni. Tänaseks panga ees olev võlgnevus tuleb summast 1’357’703, 59 krooni maha arvata, sest pangale tagastamata laenusummat 641’454,74 ei ole alust lugeda pärandaja poolt tehtud kulutusteks. Summa 716’248,85 tuleb lugeda kostjate poolt alusetult saaduks, mille välja nõudmise õigus oli pärandajal ja on täna tema üldõigusjärglasel. Pärandajal oleks oma eluajal olnud õigus kostjatelt nõuda alusetult saadu tagastamist. Nimetatud õigus kuulub pärandvara koosseisu. Põhivõlg on pangale tagastatud ja seisuga 30.10.2007 oli laenujääk 641’454, 74 krooni. Pärandaja ja kostjate vahel ei olnud õigussuhet, millest tulenevalt oleks olnud pärandajal kohustus käsitletavaid kulusid kanda ja kostjate omandis oleval kinnistul asuvat elamut ümber ehitada. Hageja palub kohustada kostjaid solidaarselt välja andma kostjate poolt alusetult saadu summas 716’248, 85 senti hagejale ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja 03.03.2008. kohtusse laekunud täienduste kohaselt sõidutas pärandaja kostjaid suvekodust vähemalt kord kuus Tallinna pensioni järele. A S esiats 28. 01. 2003.a kohalikule omavalitsusele projekteerimistingimuste väljastamise taotluse xxx ümber- ja/või juurdeehituseks. Elamu katusekorruse põhilises osas välja ehitamine ei olnud lõpule viidud 2004. aasta 31. augustiks. Isegi käesoleval ajal on veel lõpetamata töid siseviimistluses, rajatud on võimalus olmetingimuste parandamiseks, teisele korrusele viiv trepp on ajutine, aknalauad ja -põsed lõpetamata, katuse serv (tuulekoda) lõpetamata jms. 2004. aasta lõpuks valmis elamiskõlbulikuna katusekorrusel vaid 1 tuba, teised toad said enam-vähem valmis ja elamiskõlbulikud alles 2006. aastal, vahepeal tekkis ka vajadus võtta uuesti laenu juurde. Kostjate ja E Si vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt pidi E S täielikult valmis ehitama katusekorruse, rajama uue vee- ja kanAatsioonitrassi, parendama osAelt esimest korrust. Nimetatud kokkuleppe kohaselt pidid kostjad tööde lõpuleviimisel või vähemalt suuremata tööde lõpuleviimise korral vormistama kinnistu ümber E S nimele. Selles osas pidasid kostjad E S 2 juba väga konkreetseid läbirääkimisi nädal-poolteist enne E S õnnetut hukkumist. Kuna tegemist oli ühelt poolt vanavanematega ja teiselt poolt nende tütrepoja ja tema perega, siis ei sõlmitud poolte vahel mingeid kirjalikke kokkuleppeid. Elamu katusekorruse välja- ja ümberehitamine on oluliselt tõstnud kinnistu väärtust. Elamu katuskorruse ümberehitamine ja elamu tervikuna parendamine on üks terviklik protsess. Kostjad ei olnud tellinud tütrepojalt ehitusteenust, mille eest oleksid kohustunud maksma lepingus sätestatud tingimustel ja alustel. Kostjatel endil puudusid vahendid elamu katusekorruse väljaehitamiseks, kostjad lubasid E S katusekorruse välja ehitada ja asuda selle valmimise järgselt sinna koos perega elama, ehitamiseks E S oma töötasust ei jätkunud, mistõttu oli ta sunnitud võtma pangalaenu, poolte kokkuleppel oli seatud pangalaenu tagatiseks hüpoteek kinnistule xxx ning laenu tasumise kohustus oli E S . Asjaolu, et tänaseks ei ole välja antud ehitusluba, ei tee olematuks elamu parendamist pärandaja poolt. Kui ei oleks aset leidnud õnnetusjuhtum, siis oleks olnud vormistatud vajalikud dokumendid nii ehitisregistris andmete muutmiseks. Hageja 30.10.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt kajastab ekspertarvamus ehitusmaksumust (taastamisväärtust), mitte kinnistu turuväärtuse tõusu tulenevalt elamu laiendamisest ja parendamisest. Juhul, kui ekspert oleks hinnanud viimast asjaolu, siis ehk oleks võimalik teatud asjaoludel rääkida ekspertarvamuse vastuolust pangakonto väljavõtetega. Antud juhul on see aga välistatud, sest mõlemad dokumendid kajastavad kulusid. OÜ K pakkumist nr 129 tuleb hinnata kogumis ekspertarvamusega, tunnistajate ütluste ja muude asjas kogutud tõenditega. Kostja tasaarvestusavaldusele vaidleb hageja vastu, kuna alust selleks ei ole. Kui hageja oleks nõudnud kogu ehitusmaksumust, ega oleks nõudest välja arvestanud pangale tagastamisele kuuluvat summat ja kui sellisel juhul oleks kolmas isik tasunud ise pangalaenu, siis oleks olnud nimetatud kolmandal isikul tekkinud hageja vastu nõue ja teatud asjaoludel oleks tal olnud võimalik oma nõue ka loovutada. 27.11.2008.a kohtusse laekunud avalduses suurendas hageja nõuet 577’493,64 krooni võrra ja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 1’273’742,49 krooni. Olukorras, kus kostjad ei ole nõus võtma pangalaenu tagastamise kohustust enda kanda, tuleb kostjate tasaarvestusavaldus lugeda põhjendatuks. Hageja nõue kujuneb järgmiselt: xxx elamu juurdeehitustööde ehitusmaksumus summas 1’357’703.- - tasutud pangalaen 83’961,10= 1’273’742,49 krooni. Kostjate vastuväited ja põhjendused Kostjad vaidlevad oma 11.01.2008.a kohtusse laekunud vastuses hagile vastu. 2003.a kevadel sõitsid kostjad oma maakodusse. Tulles mõne aja möödudes tagasi, ootas neid ees üllatus - nende elamu katus oli E S poolt pealt võetud ning käis ehitustöö. Peale olukorra selgumist vaidlesid kostjad ehitustegevusele vastu, kuid E S surus oma tahtmise peale ning kostjatel, kelle elamu katus oli maha võetud, olid sunnitud lubama E S elamu katusekorruse väljaehitustööd lõpetada. E S ja kostjad ehitasid kostjatele kuuluva elamu katusekorruse koos välja ning peamises osas valmis elamu katusekorrus enne 31.08.2004.a. Kostjad saabusid 2004.a. maakodust oma xxx Tallinnas asuvasse elamusse 23. oktoobril ning selleks ajaks oli E S koos perega asunud elama elamu katusekorrusele, mis oli praktiliselt valmis ning elamiskõlbulik. Hageja nõue on peamises osas aegunud. E S võimaliku nõude tekkimise ajaks tuleb lugeda iga kulutuse tegemise aega vastava nõude osas. E S teadis või mõistliku inimesena pidi teadma, et teeb kulutusi mitte enda vaid kostjate elamule ning et seetõttu võib tal olla nõue kostjate vastu. Nimetatud väidetav nõue tekkis osade kaupa vastavalt kulutuste tegemisele 3 peamises osas 2004. a. augustiks. E S ei ole kostjatelt kunagi nõudnud väidetavalt alusetult saadu väljaandmist. Seetõttu aegusid nõuded peamises osas kostjate vastu kolme aasta möödumisel kulutuste tegemisest. E S ja kostja 2 ehitasid kostjate elamule katusekorruse 20032004.a. Hageja ei ole tõendanud kulutuste suurust. Hageja on esitanud eksperthinnangu, mis võib tõendada asjaolu kui palju võib ligikaudselt olla kulunud kostjatele kuuluva elamu katusekorruse väljaehitamiseks juhul, kui on kasutatud samu materjale, samas hinnaklassis ning mahus palgAt tööjõudu jms. Hageja poolt esitatud hinnapakkumised kanalitrassi ning elektrisüsteemi ehitamiseks võivad juhul kui kasutatakse samu materjale ning samas hinnaklassis ning mahus palgAt tööjõudu, tõendada asjaolu, kui palju võib kuluda kanalitrassi ning elektrisüsteemi väljaehitamiseks. Kuidagi ei ole aga võimalik esitatud tõenditega tõendada asjaolu, millises suuruses on E S teinud kulutusi kostjatele kuuluva elamu katusekorruse väljaehitamiseks. Kulutuste tegemine oli seadusest tulenevalt keelatud. Ehitusluba ei olnud katusekorruse ehitamiseks väljastatud ei ole. Hagejal ei ole kostjate vastu nõudeõigust ka sellel põhjusel, et E S ei teatanud kostjatele kulutuste tegemise kavatsusest. Kuna tegemist oli siiski kostjatele kuuluva elamuga ning E S oli kostjate lapselaps, otsustasid kostjad võimalikult suures ulatuses ehitamises osaleda. E S seda ei teinud ning seega ei oma hageja kostjate vastu nõudeõigust. E S ei olnud heauskne kulutuste tegija. Väidetavalt tehtud kulutused ei ole kostjatele kasulikud. Kostjatel ei ole olnud kunagi kavatsust ehitada neile kuuluvale elamule katusekorrus - neile piisas olemasolevast ruumist ning maakodust, veelgi enam, nad olid vastu sellele, et nende elamu katusekorrus välja ehitatakse kuna suurema pinnaga kaasneb ekspluatatsioonikulu kasv. Pensionäridena on kostjatele iga kulutuse suurenemine suurte mõjudega, mistõttu ei olnud kostjatel soovi elamu katusekorrus välja ehitada. Samuti ei ole üle poole oma elust selles elamus elanud kostjatel olnud soovi neile kuuluv kinnistu, millel elamu paikneb, müüa, mistõttu ei oma kinnisui väärtuse tõus kostjate jaoks kasulik. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostjate 20.03.2008.a täienduste kohaselt nähtub kostjate poolt 11. jaanuaril 2008. a kohtule esitatud fotodest, et ehitamist alustati hiljemalt aprillis. Projekteerimistingimuste taotlus esitati linnavalitsusele seetõttu, et algselt pidi katusekorruse ehitama kostjate tütar HV. Tema mõtles välja katusekorruse lahenduse ja käis projekteerija AK juures, kus HV näpunäidete järgi valmis eskiis. Projekteerimistingimuste taotluse esitamine ei ole seotud E S . E S elas sellel ajal xxx esimesel korrusel ning soovis ise katusekorruse ehitamist enda peale võtta ning käis kostjatele selles osas tungivalt peale ning lõpuks võttis ilma kostjate nõusolekuta katuse maha. Hageja poolt väidetavad kokkulepped E.S ja kostjate vahel puudusid. Kostjad lubasid kõnealuse kinnistu E S pärandada. Selleks ei seatud mingeid tingimusi, muu hulgas ei nõutud mitte mingite kulutuste tegemist elamule. Hageja on ekslikult asunud seisukohale, et juurdeehituse tegemise korral on see elamu omanikele igal juhul kasulik. Hageja on oma seisukoha kujundamisel lähtunud üldisest arusaamast, nö objektiivsest hinnangust. Antud juhul tuleb aga lähtuda just kostjateks olevate isikute hinnangust ehk nö subjektiivsest hinnangust. Kostjate poolt esitatud fotodelt nähtub, et juba 21.06.2004. a oli katusekorruse ehitustööd jõudnud faasi, kus sisuliselt oli teha jäänud veel siseviimistlustööd, siseuste paigaldamine, aknalaudade ja palede paigaldamine, parketi paigaldamine, pistikute paigaldamine, lampide paigaldamine — teostatud olid nii välis- kui siseseinte, nn mustade põrandate, katuse, lagede, 4 akende paigaldamise ja elektritööd. Seega, juhul kui E S loetletud tööde osas kulutused tegi, olid need tehtud enne 31.08.2004. a ning seega selles osas on hageja nõuded aegunud. Kronoloogiliselt järgmistelt piltidelt (tehtud 21., 24. ja 28. septembril 2004. a,) nähtub, et vähem kui kuu aega peale 31.08.2004. a on jõutud ära teha ka suur osa siseviimistlustöödest. Kuivõrd 2004. a septembris tehtud piltide ja enne seda tehtud viimaste piltide (26. juuni 2004.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.