2-07-49362 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei ka

RakS § 12 lg 1 kohaselt enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne
3. juulit
4. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
5. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.

§ 292

lg 1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Lepingu punkt 4.2 kohaselt (tl 30) üürnik on kohustatud tasuma maksed eluruumi kasutamise ja muude talle osutatavate teenuste eest hiljemalt maksustatava kuu kahekümnendaks päevaks. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus tasuda tarbitud teenuste eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates 23.10.

1. a on kostja tasunud korteriühistule Vilde tee 96 igakuiselt arveid kuumakse ulatuses (tl 45-95). Kostja väitel pole ta ajavahemikul 22.02.
2. a kuni 20.10.
3. a hagejalt arveid saanud (tl 156-157). Hageja selgituse kohaselt paneb korteriühistu arved elamus postkastidesse (tl 158). Kohtu hinnangul on praktikas tavapärane ja ka mõistlik, et korteriühistu paneb arved elamus asuvatesse postkastidesse ilma tasulist postiteenust kasutamata. Vastavalt

§-le 7 lg 1 loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohtu hinnangul oleks ebamõistlik nõuda arvete üleandmist isiklikult allkirja vastu või tähitud postiga. Kohus on seisukohal, et kostjal oli võimalik perioodil 22.02.

1. a kuni 20.10.
2. a korteriühistu poolt esitatud arvetelt näha enda poolt tarbitud kommunaalteenuste kogust. Asjaolu, et arved olid väljastatud korteriomaniku nimele, ei saanud tekitada kostjas arvamust, et korterite 16/19/21 kommunaalteenuseid on tarbinud hageja. Kostja selgituse kohaselt oleks ta kommunaalteenuste eest tasunud kui hageja oleks arve esitanud kostja nimele. Kohtu hinnangul hagejal sellist kohustust ei ole.

§ 292

lg 2 kohaselt üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Kostja igakuine kommunaalteenuste kasutamine kajastub korteriühistu poolt väljastatud arvetel. Juhul kui kostja ei nõustunud arvetel kajastatuga, oli tal seadusest tulenev õigus pöörduda hageja poole kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega tutvumiseks. Käesolevas kohtumenetluses ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks hageja poole selgituse saamiseks pöördunud. Kohus peab asjasse mittepuutuvaks kostja esindaja viidet lepingu p-le 4.2. (tl 157), mille järgi kui üürile andja ei ole teatanud korteriüüri suurust hiljemalt maksustatava kuu kümnendaks kuupäevaks, on üürnik kohustatud tasuma korteriüüri 10 päeva jooksul, arvates teate saamisest korteriüüri suuruse kohta. Hageja ei nõua kostjalt käesolevas menetluses üüri tasumist, mistõttu ei oma tähtsust, kas hageja kostjale üüri suuruse kohta teate esitas või mitte. Kohus nõustub kostjaga selles, et üürnikul ei ole kohustust tasuda remondifondi ning maamaksu. Asja korrashoiukohustus lasub korteriomandi omanikul.

§ 293

järgi üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingus ei ole pooled kokku leppinud, et asjaga seotud maksud kohustub tasuma üürnik. Seega lasub nende tasumise kohustus omanikul. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue summas 1 470.29 krooni jätta rahuldamata, ülejäänud nõude osas on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada summas 40 178.52 krooni. 3 Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4