VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Kohtuistungi sekretär Tõlk RESOLUTSIOON Menetluskulud Edasikaebamise kord 2-08-71405
- veebruar 2009.a, kell 13.30 Narva kohtumaja kantselei Natalja Losevtsova B S hagi A S vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: B S /isikukood xxx; elukoht xxx/ Kostja: A S /isikukood xxx; elukoht xxx/
- veebruar 2009.a Hageja: B S Kostja: A S Jelena Muttonen Sirje Sirnask
- B S hagi rahuldada.
- Muuta Viru Maakohtu 18.10.2007.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-32790 A S B S kasuks lapse V S ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.
- Mõista A S välja B S kasuks poja V S, sünd xxx, ülalpidamiseks alates 29.10.2008.a kuni poja V S täisealiseks saamiseni, s.o xxx igakuiselt elatis summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-71405 kannab A S. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-08-71405 ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 29.10.2008.a esitas B S kohtule hagi A S vastu elatise suurendamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 18.10.2007 kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja elatusraha hageja ja kostja ühise poja V S, sünd. xxx, ülalpidamiseks summas 1000 krooni kuus. Käesoleval ajal kulutused lapse ülalpidamiseks on järsult suurenenud. Kostja ei tasu isegi kohtu poolt kindlaks määratud elatusraha summa. Hageja palk on mitte rohkem kui 4500 krooni. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes PkS § 61 lg 3 ja 4 palub hageja muuta Viru Maakohtu 18.10.2007.a kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha suurust ja mõista kostjalt välja hageja kasuks alates 01.11.2008 elatusraha summas 2175 krooni igakuiselt, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ning pöörata kohtuotsus viivitamatule täitmisele. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE 24.11.2008.a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele. Esitatud hagiavalduse kohaselt kostja palk käesoleval hetkel moodustab 2500 krooni kuus. Kostjal on veel kolm alaealist last. Käesoleval ajal on laste ülalpidamise kulud järsult suurenenud. M (7- aastane) toitlustamisele, jalanõule, riietele, koolitarbetele, mobiiltelefonile, ujula tasu jne kulutakse umbes 2000 krooni kuus. A (3- aastane) kulutakse on umbes 1500 krooni kuus. U (1-aastane) kulutakse on umbes 2500 krooni kuus. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta muutmata Viru Maakohtu 18.10.2007.a kohtuotsust ning hageja nõue elatise suurendamiseks rahuldamata. Kohtuistung 03.02.2009.a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Kostja ei ole nõus elatise suurendamisega. Kostja arvates tema sissetulek ei luba elatist suurendada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis ning leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 2
(4)Tsiviilasi nr 2-08-71405 Hageja on esitanud hagi elatise suurendamise nõudes. Viru Maakohtu 18.10.2007.a otsusega muudeti elatise suuruse summat ja mõisteti kostjalt välja elatis poolte ühise lapse ülalpidamiseks summas 1000 krooni igakuiselt. Kohus leiab et nimetatud elatise suurus ei kata lapse vajadusi, on ebapiisav ja elatise summat tuleb suurendada. Samas peab kohus elatise suuruse muutmisel arvestama poolte varalist seisundit. Samuti peab kohus arvestama seda, et kostjal on veel kolm alaealist last, kellele kostja peab tagama võrdväärse ülalpidamise võrreldes lapsega, kes elab temast lahus. Kohtu poolt oli tuvastatud, et kostja on Osaühingu Diranex ainuke juhatuse liige ja osanik. Osaühingu asukoht on kostja elukoht aadressil xxx. Seega kostja pere maksab eluaseme ja teenuste eest OÜ arvelt. Äriregistri teabesüsteemi andmete järgi Osaühingu Diranex kasum on 243 057 krooni ning teisi töötajaid firmas ei ole. Samas OÜ-l Diranex ja A S on olemas ka auto Opel Vivaro (Bennett), ehitusaasta 2006. Kostja kasutusel on veel auto Honda, 2008.a. ehitusaastaga. OÜ tegevusest saadud kasumit kulub oma perekonna peale. Kohus tuvastas, et kostja on kinnistu, aadressil xxx, kaasomanik. Talle kuulub ½ kaasomandist. Kinnistu pindala on 19999 m2 elamumaa. Tal on omandis korter. Kostja selgitas kohtule, et tema perekonna peale kulutab umbes 9000 krooni igakuiselt. Hageja töötab ja saab töötasu suuruses 4500 krooni kuus. Tal on teine alaealine laps. Varast ei ole tal midagi. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Kohtul ei ole alust elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Kohtu arvates puuduvad antud asjas eeldused elatise suuruse vähendamiseks. Võttes arvesse kostja varalist seisundit, nimelt: tema sissetulek, OÜ kasum, samuti temal kinnistu ja sõiduauto olemasolu, leiab kohus, et kostja varaline seisund võimaldab temal pidada ülal oma alaealisi lapsi nende vajadusi katval tasemel ning elatise väljamõistmine alaealise lapse V S ülalpidamiseks ei põhjusta kostja laste ebavõrdset kohtlemist ega muutu kostja alaealiste laste vähem kindlustatuks, kui V S. V S puudub samuti piisav sissetulek ning muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et kostja elatise tasumiseks ebapiisav sissetulek ei ole põhjuseks tasumisele kuuluva elatise suuruse vähendamiseks. Vastavalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 avaldatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku sissetuleku ebapiisav suurus või selle puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise tasumise kohustusest. Seega puuduvad antud asjas perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 sätestatud elatise suurust mõjutavad põhjused. Kostja seletuste kohaselt tema varaline seisund ei võimalda maksta elatis hageja poolt nõutud ulatuses. Kohus ei arvesta kostja sellise väidega, kuna ta on töövõimeline mees, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et pidada üleval kõik oma ülalpeetavaid vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-08-71405 Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega leiab kohus, et on olemas alused kostjalt Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-06-32790 välja mõistetud elatise suuruse muuutmiseks, kuna 1000 krooni kuus on ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks ning kostja varaline seisund võimaldab tal maksta oma pojale V S elatise summas 2175 krooni igakuiselt. Kohus, arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 2 175 krooni ulatuses poolte ühise lapse ülalpidamiseks, alates elatisehagi esitamisest. TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja palus pöörata kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab A S, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Natalja Losevtsova Kohtunik 4
(4)