Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks teha järelduse, et rikkumine oli vabandatav (
Rikkumisest hoidumise nõue
lg 1 I lause kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Sama sätte teise lõike 8 kohaselt ei ole sellist käitumist õigust nõuda, kui seda tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus. Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad KOS §-d 10 ja 11. KOS § 10 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikelt oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Kaudselt kinnitab elektri- ja gaasi väljalülitamist politsei registreering (tl 243), mille kohaselt 07.02.2007.a on vastav hageja avaldus registreeritud. Elektrikatkestusi kostja ei eita, kuid leiab, et lülitas 28.12.2005.a, 26.01.2007.a, 02.02.2007.a ja 05.02.2007.a elektri korteris välja seoses elamu elektrisüsteemi vajalike remonttöödega, eelnevalt teavitati sellest majaelanikke. Hageja teavitamist omaks ei võtnud. 28.12.2005.a elektrikatkestus asjasse ei puutu, kuna korter oli hagejale üle andmata. Aktidega (tl 116-117) loeb kohus tõendatuks, et elektritööde teostamise käigus leidsid aset elektrikatkestused kolmel kostja poolt märgitud päeval. Kostja poolt esitatud teatis 02.02.2007.a elektrikatkestuse kohta (tl 119) ei tõenda selle väljapanekut elanikele. Elektri väljalülitamist ka muudel päevadel kui kostja poolt esile toodu tõendavad tunnistaja A.P ütlused (tl 421) selle kohta, et „elektri väljalülitamised toimusid eri aegadel /…/ N.H ütles, et lülitab mul elektri välja /…/ tema arust ma ei maksnud talle piisavalt raha /…/” ja tunnistaja L.T ütlused (tl 425), mille kohaselt hageja „korteris ei olnud elektrit „1.veebruarist 2007.a kuni sama aasta aprilli keskpaigani /…/ elektrit oli võimalik välja lülitada maja arendajal /…/ maja arendaja oli NH . Ta ei öelnud meile selle kohta midagi ega ka pannud teatist välja elektri väljalülitamise kohta”. Nimetatud tõenditest teeb kohus järelduse, et kostja kasutas majas elektriühenduse katkestamist võlgnevuste sissenõudmise vahendina, samuti katkestati elekter pikemateks perioodideks. Kostja sellise tegevuse toime hagejale ületab mõistliku arusaama järgi piiri, mida hageja peab taluma kaasomanikevahelises kooselus KOS § 11 lg 1 p 1 järgi. Seega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja nõue kohustada NH hoiduma kommunaalteenuste (sh elektri- ja gaasivarustuse) omavolilisest sulgemisest A A suhtes. Võtmete üleandmise nõue Kinnistusraamatu väljavõttega (tl 9-13, 120-121) loeb kohus tõendatuks, et hageja omand korterile 5 tekkis 13.01.2006.a kinnistusraamatu kande alusel ja kostjal korterile 4 23.03.2006.a kinnistusraamatu kande alusel. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr 190110-190114 koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandite ese ja sisu määratud kinnistamisavaldusega 05.09.2005.a. Kostja poolt esitatud kuupäevata eksplikatsiooniaktist (tl 122-123), 18.07.2006.a kinnistusosakonnale esitatud eksplikatsiooniaktist (tl 417-418), kaasomanike kokkuleppest korteriomandite mõtteliste osade ja reaalosade suuruse muutmiseks (tl 209-214, 390-395) ei selgu, kellele kuuluvad vaidlusaluse elamu keldriruumid. Notar J.H poolt koostatud lepingus puuduvad lisad plaanide või muude tuvastamist võimaldavad andmete näol, mis võimaldaksid väita, et keldriruumid kuuluvad kostjale. Samuti ei nähtu Harju Maakohtu kinnistusosakonna poolt kohtule saadetud materjalidest, et notar oleks selgitavad plaanid saatnud Harju Maakohtu kinnistusosakonnale (toimiku lisaks olev materjal). Kostja poolt 09.06.2008.a Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud ja kostja allkirja kandev korteri tehnilisi andmeid sisaldav 9 teatis (tl 384) ei võimalda kohtul anda hinnangut keldriruumide kuuluvuse kohta kostjale. Kostja poolt esitatud plaanid (tl 387-389) on kinnitatud 14.07.2006.a enne notar J.H poolt kinnitatud lepingut, plaanidel puuduvad notariaalse lepingu poolte allkirjad ja need ei saa olla selle lepingu osaks. Iseenesest ei oma see tähendust, sest hageja nõue on suunatud mitte keldri kasutamisele, vaid juurdepääsu võimaldamisele keldrisse ja muudesse üldkasutatavatesse ruumidesse, milles asuvad tarbijapaigaldised (mõõdikud). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et elektri ja gaasi tarbijapaigaldiste näol on tegemist korteriomanike kaasomandisse kuuluva esemega, kelle suhtes korteriomanikud on kaasvaldajad (TsÜS § 53 lg 2, § 54 lg 1 ja 55 lg 1, KOS § 1 lg 1 ja lg 2, AÕS § 50 lg 1). Kuivõrd tõendamist ei leidnud, et keldriruumid kuuluksid kostja reaalosa hulka, peab kostja võimaldama juurdepääsu üldkasutatavates ruumides või lukustatud ustega kappides asuvatele mõõdikutele, hageja nõue juurdepääsu võimaldamiseks ja võtmete üleandmiseks on selles osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjaolu, et 08.08.2007.a on kostja lasknud majahalduril fikseerida näidud enda juuresolekul ja koostanud selle kohta õiendi (tl 215), ei muuda olematuks asjaolu, et kostja on varem nimetatud osas hagejale takistusi teinud. Võlgnevuse nõue Üürikviitungitena pealkirjastatud dokumentidega (tl 8) loeb kohus tõendatuks, et kostja on väljastanud hagejale dokumendid, kus on märgitud erinevad kommunaalteenused koos hinnaga ja märge, kui palju on hageja sularahas maksnud. Arvete maksmist sularahas kinnitavad tunnistaja A.P ütlused (tl 421-423) selle kohta, et „enne ühisuse moodustamist maksin kommunaalkulude arveid sularahas, vastu anti mõnikord kviitung /…/ H ütles suuliselt, palju tuleb maksta ja ma maksin /…/ H eelsitas sularaha/…/ Sama protsess toimus ka teiste majaelanikega, ma olen viibinud A A üüriarve tasumise juures./…/ Erinevalt minust palus A paberit ja allkirja selle kohta, et on maksnud sularahas.” Seega tuleb üürikviitungina pealkirjastatud dokumenti käsitleda kohtu hinnangul täitmise kviitungina (
Kuigi nimetatud dokumentidel kajastub ka kostja kui FIE N.H Hansapanga arvelduskonto number, on kviitungitel sõnaselgelt kirjas, et hageja on maksnud kostjale sularahas 18’632,60 krooni. Vaidlust ei ole selles, et hageja on panga kaudu tasunud kommunaalteenuste eest 3’000.- kr (tl 244-245). Korteri üleandmise- vastuvõtmise aktilt (tl 43) nähtub, et sellel ei kajastu elektri- ja gaasiarvesti näite, samal ajal kui on olemas veearvesti näidud sooja vee ja külma vee kohta. Nimetatuga seoses on usutavad hageja selgitused, et korteri üleandmisel ei olnud korteris elektri- ja gaasiarvestit. Nimetatud väidet ei lükka ümber kostja poolt esitatud L.T poolt allkirjastatud veenäitude esitamise teatis 22.jaanuarist 2007.a (tl 288), kuna tegemist on hilisema perioodiga. Kokkuleppega arvesti kasutuselevõtu ja gaasitarne alustamise kohta (tl 98) loeb kohus tõendatuks, et kostja sõlmis Eesti Gaasiga vastava lepingu 02.11.2006.a. Kas ja millisel alusel kostja varasemalt gaasi sai, kostja esile ei ole toonud. Arvega (tl 102) loeb kohus tõendatuks, et Eesti Gaas esitas kostjale arve Xxx tarbitud gaasi eest perioodi 02.11.2006.a-18.12.2006.a summas 9’500.- krooni. Arvelt nähtub, et algnäit perioodi alguses oli null ja lõppnäit 2135. Nimetatust saab teha järelduse, et enne 02.11.2006.a ei toimunud Xxxvarustamist gaasiga Eesti Energia poolt. Teostatud tööde aktiga (tl 114) loeb kohus tõendatuks, et 28.12.2005.a andis I OÜ kostjale üle III-IV kvartalis 2005.a Xxxtehtud elektritööd. Aktiga (tl 116) loeb kohus tõendatuks, et kostja tellis OÜ-lt I 26.01.2007.a elektritööd, muuhulgas elektrikilbi, ühenduste paigaldamise, juhtmete markeerimise, kontaktide tugevdamise. Tõendist nähtub, et seinakontaktide gruppides puudus elektritoide 220 V, seinakontaktid demonteeriti, paigaldati ühendused, seinakontaktid paigaldati kogu korteris, vannitoas, korteri paigaldati lülitid, kontrolliti kõiki gruppe. Kuigi aktile 10 on kirjutatud, et tegemist oli hagejast tulenevate vigade likvideerimisega, ei ole see usaldusväärne tõend nimetatud asjaolu kohta. Märge aktile on kantud ilmselt kostja esiletoodu põhjal. Hageja ei võtnud omaks elektritööde tegemist oma korteris ja nendega vigade tekitamist. Nimetatud asjaolu kostja tõendanud ei ole. Kostja esitas menetluse käigus Eesti Energia arved (tl 124-128, 130-138), vee ning kanalisatsiooni arved (tl 147-160), prügiveo arved (tl 161-173) ja Eesti Gaasi arved (tl 184-186), mille alusel on hageja teinud oma arvestused ja leidnud, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud. Nimetatud arvetest nr 27464639 (tl 129) hõlmab perioodi 24.11.2005.a- 09.01.2006.a ja nr 29379428 (tl 139) on esitatud kostjale perioodi eest 07.10.2005.a-11.05.2006.a. Kostja ei ole välja toonud asjaolu, miks peab hageja maksma selle perioodi eest, kui korter ei olnud hagejale üleantud ja hageja ei saanud seda kasutada. Kostja ei ole ka selgitanud, mis ulatuses tuleneb hagejale arvest nr 29379428 maksmise kohustus peale korteri üleandmist. Kostja poolt esitatud liitumistasude arved ja pakkumine (tl 140-142) ei tõenda hageja maksekohustust, kuivõrd 19.12.2005.a lepingu p 3.1 kohaselt sisaldus korteriomandi müügihinnas ka elektriliitumine. Seega ei tulene nendest arvetest maksekohustust hagejale. Kostja poolt hagejale arvete esitamiseks olnud vee ja kanalisatsiooniarved (tl 143-146) ning prügiveoarved (tl 174-175) kajastavad arvestusperioodi enne hagejale korteri üleandmist ja hagejal ei teki nende arvete alusel maksekohustust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks tarbinud vett ja kanalisatsiooni ning prügiveoteenust enne temale korteri üleandmist. Samuti nähtub prügiveoarvetel (tl 176-181), et need on erinevad ehitus-lammutusjäätmed ja betoonisegu jäätmed. Kostja ei ole põhjendanud hageja maksekohustuse olemasolu nimetatud arvete eest ega tõendanud, et hageja niisuguseid jäätmeid tekitas. Seega pole hagejal jäätmete veo eest maksmise kohustust. Tabel (tl 182) ei tõenda hageja maksekohustuse olemasolu ega ulatust. Kostja poolt esitatud makseteatisel nr 1 ja selle lisas nr 1 (tl 187-188) toodud summad on vastuolus kostja poolt väljastatud üüriarvetel (tl 8) toodud summadega. Nii näiteks makseteatis kajastab prügiveo hinnana perioodi eest 01.01.2006.a – 22.01.2007.a summat 578.- kr, samal ajal kui üürikviitungis 2006.a 7 kuu eest on kostja nõudnud prügiveo eest 709.- krooni. Makseteatise lisas nr 1 märgitu osas ei ole kostja tõendanud, et hagejal oleks kohustus kanda kulutusi seoses postkasti paigaldamisega, gaasiarvesti ostu ja paigaldamisega ning vannitoa remondiga. Kulutuste tegemist ja nende kandmise kohustust ei tõenda ka kostja esitatud tabel (tl 189-190). 01.07.2005.a kliimaseadme arve (tl 191) osas ei ole kostja põhjendanud, miks hageja nimetatud seadme eest tasuma peab ehk millest tulenevalt selline kohustus hagejal on, arve on esitatud 01.07.2005.a ja sellest ei nähtu, et selle eest peaks tasuma hageja, samuti ei ole kostja esitanud muid hageja kohustuse tekkimise aluseks olevaid põhjendusi ega tõendeid. Sama kehtib ka arvete (tl 216-217), tõendi hageja võlgnevuse kohta (tl 218) ja kostja poolt firmadele tasutud arvete tabeli (tl 219) kohta. Kuivõrd kostja on esitanud arvutuste alusdokumentidena arveid, millest ei tulene hageja maksekohustus, ei ole võimalik pidada usaldusväärseks kostja poolt nende arvete alusel tehtud arvestusi (tl 220-232). Kuivõrd tõendid on vastuolulised, on hageja kartus, et kostja on varjanud tema eest tarbijapaigaldiste näitusid, põhjendatud. Tunnistaja A.P ütluste (tl 421) kohaselt „A.A on palunud NH luba näha tarbijapaigaldisi, meie oleme seda kõik palunud, kuid ta ei võimaldanud seda” ja tunnistaja L.T ütluste (tl 425) kohaselt on „A Apidevalt palunud tutvumist mõõdikutega H , sinna mõõdikute juurde ei pääse keegi majaelanikest”. Nimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud hagejale takistusi mõõdikutega tutvumiseks. Seega on kohtu hinnangul võimalik lähtuda kulude arvestamisel kostja poolt esitatud põhjendatud arvetest ja võtta aluseks kulude jaotamisel hageja osa 608/6008 Xxxehitisest. 11 Seejuures tuleb arvesse võtta, et alates maist/juunist esitatakse kommunaalteenuste arveid ühisusele. Hageja on esitanud kommunaalkulude arvestuse ja metoodika (tl 240-241) nende põhjendatud arvete alusel, mis kostja on menetluse jooksul esitanud. Kuivõrd tõendamist leidis, et kostja ei ole varem lasknud hoolimata majaelanike nõudmistest tarbijapaigaldiste näitudega tutvuda, on põhjendatud hageja lähtumine arvestustes hagejale kuuluva ehitise osa suurusest. Kostja ei ole vastu vaielnud arvestuse matemaatilisele õigsusele. Arvestades eelpooltoodud tõendamist leidnud asjaolusid kogumis, leiab kohus et hageja nõue kostjalt 16’041,55 kr kui alusetult saadu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (
Kostja leiab, et poolte vahel kujunesid lepingulised suhted, kostja esitas kommunaalteenuste arveid ja kaasomanikud tasusid neid kostja kaudu, kuna neil puudusid otselepingud tarnijatega. Sellist vahendustegevust võiks vaadelda käsunduslepinguna, kui pooltel oleks olnud kokkulepe, et kostja osutab sellist teenust ja saab selle eest tasu. Sellise kokkuleppe sõlmimist poolte esitatud asjaoludest tuletada ei saa, kuna hageja on toonud esile, et temale jäi mõistetamatuks, mille eest kostja temalt üüri küsis. Sellele küsimusele kostja ei vastanud ka menetluse jooksul. Kostja poolt esile toodud asjaolud viitavad sellele, et poolte vahel tekkinud õigussuhe kostja tegevuse osas vastab käsundita asjaajamise tunnustele. Kostja ei esitanud aga vastuhagi ega tasaarvestuse nõuet, mistõttu selle suhte tuvastamisega väljuks kohus käesoleva hagiavalduse piirest. Kostja poolt esitatud Eesti Posti kviitungitest ja ümbrikutest (tl 328-335) ei ole võimalik teha järeldust, mis sisulisi tähtkirju on kostja hagejale saatnud. Kohus ei analüüsi fotosid (tl 45-48), kuna kohtul puuduvad vajalikud erialateadmised nende põhjal otsustamaks, kas korter vastas kokkulepitule. Kohus ei analüüsi tähtkirja kviitungit (tl 282), kuna kostja ei selgitanud, mida ta sellega asjas tõendab ja hageja ei osanud samuti selgitada, mis kiri talle saadeti. Kohus ei analüüsi kasutusloa taotluse täitmata blanketti (tl 284), ehitusregistri väljavõtet (tl 285), kuna nimetatud tõendid ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Korteriühisuse asutamise problemaatika ei ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu kohus ei analüüsi vastavat protokolli (tl 337-338). Kostja selgituste kohaselt tõendavad kviitungid (tl 396-411) tema kulutusi seoses menetlusega, mistõttu kohus neid ei analüüsi, kulude kindlaksmääramine toimub eraldi menetluses. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.