lg 2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Laste vajaduses kasvavad pidevalt. Lapsele vajalikud kulutused ei koosne üksnes kulutustest toidule, riietele, koolitarvetele ning kulutustest korteritasule lapse osas. Antud juhul on vajalikeks kõik kulutused, mida kannab lapsevanem lapse heaolu ning turvalisuse tagamiseks. Laste elamine ema juures tähendab seda, et ta peab iga päev tegelema laste elu korraldamisega ning omama selleks vajalikke rahalisi vahendeid. Vanem poeg G õpib kuuendas klassis ning tegeleb laskespordiga. Noorem poeg N käib lasteaias. Hageja sissetulekud koosnevad tema kuupalgast, mis moodustab keskmiselt 4570 krooni kuus. On ilmselge, et nendest vahenditest ei jätku laste normaalseks ülalpidamiseks.
lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja sissetulek ei ole piisav laste vajaduste normaalseks ning pidevaks tagamiseks. Kostja on kohustatud ning on võimeline osutama abi laste ülalpidamiseks. Ülaltoodust lähtudes palub hageja välja mõista kostjalt S K O K kasuks laste G K ja N K ülalpidamiseks igakuise elatusrahana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 2175 krooni iga lapse kohta, alates 01.10.2008.a. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE 24.11.2008.a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt ta võtab omaks haginõuded. Kuid kostja teatas, et alates septembrist 2008.a ta on töötu ning sellepärast ta ei saa maksta elatis laste ülalpidamiseks. Samas teatas kostja, et vaidlust võib lahendada kohtuväliselt ning ta on nõus sõlmida kompromissi. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE 11.12.2008.a esitatud seisukoha kostja vastusele kohaselt jääb hageja oma nõuete juurde, kuna kostja ei ole pakkunud ühtegi varianti kompromissi sõlmimiseks. Kohtuistung 2
Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.
S § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus on seisukohal, et ei ole alust elatise suurust vähendada või jätta elatise välja mõistmata. Kostjal ei ole teisi lapsi. Kostja on töövõimeline. Hageja töötab, tema palk on keskmiselt 4570 krooni. 3
lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.