2-08-25718/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-25718 Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2009.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi RR hagi LS vastu vanema k A ebaõigeks tunnistamise ja põlvnemise tuvastamise nõudes Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise kuupäev Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud Hageja: RR, ik XXX elukoht: XXX Kostja: LS, ik XXX elukoht:: XXX 29.01.2009.a. istungisekretär K Lember, hageja R R kolmas isik A K RESOLUTSIOON Tuvastada AK(S ),isikukood XXX, põlvnemine RR`st , isikukood XXX; Tunnistada AK(S ) sünniaktis (sünd on registreeritud Harju Rajooni Loksa küla TSN Täitevkomitee sünniaktide registreerimise raamatus XXX k A all nr XXX) isa kohta tehtud kanne ebaõigeks ja teha paranduskanne ning kanda AK(S ) isana sünniakti RR. EDASIKAEBAMINE Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD L S ja RR kooselust sündis XX.a. tütar A , kelle sünnitunnistusele tehtud isa kohta tehtud kanne on ebaõige. Sünnitunnistusel on isana kirjas R S , peaks aga olema RR. Sellest asjaolust sai hageja teadlikuks 2007.a. augustis. LS ei ole kunagi abielus olnud, vaid on elanud koos hagejaga vabaabielu aastast 1965 kuni 1993. Sel ajal, kui eostati ja sündis A elas hageja kostjaga L S ga XXX elamus. Seal elasid pooled koos kuni selle ajani, mil hageja läks teise naise juurde elama. Asjaolu, et A sünnitunnistusel on isa kanne vale, tuli ilmsiks 2007.a. augustis, kui hageja tahtis oma XXX olevat kinnistut tütre A nimele vormistada ning notar nõudis tõestust, et tegemist on isa ja lapsega, et kaitseala valitseja ei saaks kasutada ostueesõigust. Kui A sündis, käis last külanõukogus registreerimas kostja L S ning hageja ei olnud teadlik, et ema on kandnud lapse sünnitunnistusele R S . Hagejale teadaolevalt ei ole sellist isikut olemas olnudki. Kostja teatas lapse isaks R . Kuna kostja kandis perekonnanime S , siis arvati, et tegemist on abikaasade ühise perekonnanimega ning isana kanti sünnitunnistusele R S. Hageja arvates seetõttu ongi A S sünnitunnistusele ema kanne õige ja isa kanne vale. Asi tuli ilmseks alles notaribüroos, kus ei saanud oma looduskaitsealas asetsevat kinnistut lapsele kinkida. Tütar A S abiellus XXX.a. AK`iga ning nende abielu lahutati XXX.a. Tütar A jättis endale perekonnanimeks peale lahutust K . KOSTJA LAINE S SEISUKOHT Kostja võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses esitatud asjaolusid ja fakti, et A K (S ) bioloogiline isa on RR. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 42 lg.1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse eeskostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes enda lapse isaks peab. Perekonnaseaduse § 42 lg.2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Perekonnaseaduse § 44 lg.1 sätestab, et kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud k A ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. AK(S ) sünniakti on kantud isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena nimi ema ütluste kohaselt, kuivõrd AK(S ) isa ja ema ei olnud abielus. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis viidi Harju Maakohtu 26.11.2008.a. kohtumääruse alusel läbi DNA ekspertiis, et saada vastus küsimusele: kas AK(isikukood XXX) põlvneb RR`st (isikukood XXX). 22.12.2008.a. ekspertiisiaktist nr. GE-2110-08/6017 tulenevalt, on tõenäosus, et RR on AK bioloogiline isa, 99,999998%. Kohus loeb molekulaargeneetilise ekspertiisiga tuvastatuks, et AK põlvneb RR`st. Kuna AK ei põlvne R S st, on tema sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõige. Isa kohta tehtud kanne AK sünniaktis tuleb parandada . A K . isana tuleb kanda sünniakti R S asemel RR. Sünnitunnistuse parandus tehakse parandatud sünniakti alusel. Maie Seppo kohtunik