(15)päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtule (Narva kohtumaja)

1. novembril 2008.a esitatud avalduse (tlk. 1-3) kohaselt on L A vanaduspensionär, lahutatud. Psüühilise seisundi tõttu (vaskulaarne dementsus) vajab ta igapäevaelus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel, kuna ei tule iseseisvalt toime paljude igapäevaste toimingutega. L.A elas xxx kuni Narva-Jõesuu Hooldekodusse paigutamiseni 16.08.2007.a. L. A pension laekub tema arveldusarvele pangas. Alates 01.02.2008 on Narva-Jõesuu Hooldekodu kliendi hooldustasu kuus 7600 krooni, millele kulutatakse 100 % kliendi pensionist. Puudujäävad hoolduskulud katavad hooldatava õde N K ja L. A täiskasvanud lapsed. N. K andis kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks. L. A kuulub kinnisvara xxx. Tervisliku seisundi tõttu ei ole ta suuteline seda vara haldama. Haiguse tõttu ei ole L. A võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid tehinguid eestkostja nõusolekuta. L. A tütar M S (elab Rootsis) ja poeg I A andsid kirjaliku nõusoleku N. K L. A eestkostjaks määramiseks. Arvestades N. K omadusi, võimeid ja tema suhteid L. A leiab avaldaja, et on vajalik määrata N K oma õe L A eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, pensioni saamiseks, tema eest pidevaks hoolitsemiseks. N. K on terve ja võib olla eestkostja. Tervisliku seisundi tõttu ei saa L. A iseseisvalt tehinguid teha. 30.12.2008.a. kohtule esitatud avalduses leiab avaldaja et eestkostja on vaja määrata L. A varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, pensioni saamiseks, tema eest pidevaks hoolitsemiseks, st vajava hoolduse korraldamiseks Narva-Jõesuu Hooldekodus, kuna L. A ei tule iseseisvalt toime kõikide igapäevaste toimingutega ja oma tervisliku seisundi tõttu (voodihaige, dementsus) vajab järelevalvet, kõrvalabi ja hooldust ööpäevaringselt. Kohus määras
2. novembri 2008.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 20.detsembril 2008.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 72 (tlk 110-111). Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda L A vaimne seisund tal oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma oma õigusi. L. A on teovõimetu. L. A ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas. L A vajab eestkostja määramist. Eestkostet vajab L. A elu lõpuni, kuna seisund võib veelgi halveneda. L A riigi õigusabi arvel määratud esindaja Galina Tšelnokova leiab kohtule esitatud kirjalikus 2

(4)2-08-78835 arvamuses (tlk 66), et Narva linna avaldus rahuldamisele ei kuulu. Kohtumisel L. A veendus esindaja isiklikult, et ta on parandamatult haige ja abitu inimene. Voodist üles ei tõuse, teenindav personal toidab teda lusikast lamavas asendis, pidevalt on mähkmetes, kuna ta ise tualetis ei käi, kedagi, s.h. ka oma õde ära ei tunne. Kogu hoolitsus tema eest on pandud hooldekodu personalile. Tema eest hoolitsetakse hästi, ta viibib soojas ja puhtas kahekohalises palatis. L. A ülalpidamise eest hooldekodus kantakse igakuiselt tema vanaduspension 5600 krooni. N. K ei kavatse võtta oma õde hooldekodust ära ja tema eest hoolt kanda, kuna ta töötab ning tal pole aega õe eest hoolitseda. A kaks last külastavad ema äärmiselt harva, ei hoolitse ta eest. Kohtuistungil Galina Tšelnokova leidis, et tutvunud asja materjalidega on ta oma arvamust muutnud, Narva linna avaldus kuulub rahuldamisele ja N K tuleb määrata Ljudmila Artemjeva eestkostjaks. Kohtuistungil teatas Natalia Kozlova, et on nõus olema õe L A eestkostjaks. Asjast puudutatud isikud ei ole vastu, et N K oleks L A eestkostja. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Narva linna avaldusest ilmneb, et L. A psüühilise seisundi tõttu (vaskulaarne dementsus) vajab igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel. Arstliku ekspertiisi otsuse alusel on L. A sügav puue (tlk 10). 20.12.2008.a. viidi L A suhtes läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis, mille kohta koostati akt nr 72 (tlk 110-111). Eksperdid tulid järeldusele, et L A kannatab kroonilise psüühilise haiguse vaskulaarse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all, millele viitavad kontaktivõime ja mälu puudumine, on täiesti desorienteeritud ümbruskonnas, küsimustest ja oma seisundist aru ei saa. L. A ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ning neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma oma õigusi. L A ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. Narva linn palub määrata L A eestkostjaks tema õde N K, kes on kinnitanud nii kirjalikus avalduses kui kohtuistungil, et on nõus hakkama oma õe L A eestkostjaks. Asjast puudutatud isikud on nõus N K määramisega L A eestkostjaks. Eestkostet vajava isiku esindaja vandeadvokaat Galina Tšelnokova palub määrata N K L A eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks N K ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et L A eestkostjaks tuleb määrata tema õde N K. Ekspertide arvates vajab L A igakülgset eestkostet. Ka eestkosteasutus oli oma avalduses seisukohal, et eestkostja ülesannete ring peaks puudutama L A kõikide toimingute tegemist ja igapäevaelu korraldust. G. Tšelnokova toetas kohtuistungil Narva linna avaldust. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada L A kõigi asjade ajamiseks ning

(4)2-08-78835 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ja ekspertide arvamusele, peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 23.02.2014.a.