lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. Samuti tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga. Kostja on nõus maksma poolte ühiste laste ülalpidamiseks elatist 1 600 krooni kuus igale lapsele, kuna kostja sissetulekud on 9 000 krooni ja tema ülalpidamisel on ka uuest abielust sündinud tütar. Kostja esitas kohtule tõendi arvestatud töötasu kohta, mille kohaselt on tema palk juunis, juulis ja augustis 2008. a 9 000 krooni kuus ning juunis, juulis, augustis 2008. a peeti palgast kinni elatis 4 800 krooni kuus.11.09.2008. a kohtuistungil seletab hageja, et talle on elatis kantud ainult juulis ja augustis 2008. a 4 800 krooni. Kohus on seisukohal, et kostjalt elatise väljamõistmine alla
lõikes 4 sätestatud alammäära
Kohus on seisukohal, et kostja uus laps ei jää poolte lastele elatise väljamõistmisel alammääras varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed, kuna kostja uus abikaasa käib tööl ja rohkem ülalpeetavaid peale kostjaga ühise lapse tal ei ole. Lapsi tuleb kohelda võrdselt ning elatise väljamõistmisel alla alammäära jääksid poolte ühised lapsed väga raskesse majanduslikku olukorda. Hageja ülalpidamisel on samuti peale poolte kolme ühise lapse veel uuest abielust sündinud laps. Hageja on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ja tema ainsaks sissetulekuks on lastetoetused. Samuti on lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Kostja puhul on tegemist töövõimelise isikuga. 3 Vanem on kohustatud laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, leidma parema töö ja vajadusel müüma temale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuste täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks poolte ühiste laste ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus igale lapsele alates elatisehagi kohtusse esitamist. Kostja poolt sellel perioodil tasutud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg 6 asjaolusid. Kohus on seisukohal, et kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, kuna esinevad
Hageja ütluste kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et nooremad lapsed asuvad alates 2002. a sügisest ajutiselt elama kostja juurde. Seega elasid nooremad lapsed hageja enda nõusolekul ja soovil teatud perioodil kostja juures, poeg K T ca 6 aastat. Vanem laps elas kogu aeg emaga. Kumbki pool teiselt elatise maksmist enda juures elavatele lastele ei nõudnud ja kandsid ise laste ülalpidamiskohustused. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et hageja ostis lastele riideid ja mänguasju ning kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et mõlemad pooled tasusid teatud perioodil, kui nooremad lapsed elasid kostja juures, laste eest lasteaiatasusid, kuid hageja juures elas üks laps ja kostja juures kaks. Seega oligi õiglane arvestades ka asjaolu, et hagejale laekusid kõigi kolme laste lastetoetused, et hageja kandis teatud osa kostja juures elavate laste ülalpidamisest makstes teatud perioodil lasteaiatasusid ja ostes riideid ning mänguasju. Kohtukulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 58 725 krooni (9 x (3 x 2 175)). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 58 725 krooni riigilõivu 3 250 krooni. TsMs § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kohus on seisukohal, et lepinguliste esindajate kulud tuleb jätta poolte enda kanda, kuna kostja ei ole põhjustanud käesolevat menetlust seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Maie Seppo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.