Obsah (6)

§ 396§ 76§ 82§ 101§ 113§ 94

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 11. veebruar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-60022 Oleg Ilnitski versus Jaanus Epro, hagi põhivõl

§ 396

lg-le 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja, aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg-le 2 kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga andmetel võlasuhetes kasutatav Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär on kuni
3. jaanuarini 2008.a. 4,0%. Pooled on sõlminud laenulepingu (tl 9). Kostja poolt esitatud vastuväidete aluseks olevate asjaolude olemasolu ei ole piisavalt tõendatud. Kostja esindaja väite kohaselt on laenulepingust tulenevad kohustused täidetud ja seda tõendab hageja sellekohane omakäeline kinnitus (tl 39). Asjaolu, et hageja esindaja algselt väitis, et hageja sellekohane omakäeline kinnitus puudutab teist võlasuhet ja pärast oma seisukohta muutis ja väitis, et arusaamatu on, mida hageja sellekohane omakäeline kinnitus puudutab, ei too kaasa hagi rahuldamata jätmist. Kostja poolt esitatud tõend - hageja sellekohane omakäeline kinnitus - ei ole piisav tõend, mis tingiks hagi rahuldamata jätmise. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud tõend on puutumuses hagis nimetatud vaidlusaluse laenulepinguga. Kostja ei ole ennast varustanud tõendiga, millele tuginedes saaks järeldada, et vaidlusalusest laenulepingust tulenevad kohustused on täidetud. Seega ei ole asjakohane kostja esindaja poolt väidetu, mille kohaselt kõnealuse kinnituse andmise ajal ei olnud hagejal mitte mingeid muid nõudeid kostja vastu, mistõttu ei ole õige hageja väide, et antud kinnitus ei ole seotud hagi esemeks oleva nõudega. Hageja poolt viidatud „teist“ võlatunnistust ei eksisteeri ega ole kunagi eksisteerinud. Kostja on seisukohal, et hageja nõudel puudub alus, kuivõrd kostja laenulepingust tulenevad kohustused on lõppenud ja hageja on vastavat asjaolu ise juba 23.03.2005 kinnitanud. Nii ei saa järeldada, et võlasuhe on lõppenud või lõpetatud ja seega tuleb hagi rahuldada. Võlateatisena pealkirjastatud kirjast kostjale (tl 10-11) saab järeldada hageja poolt kostja poole kohtueelselt pöördumist. Hageja esindaja on esitanud seadusjärgse viivitusintressi (viivis) väljamõistmise nõude ja esitanud vastava arvestuse (tl 17), mille õigsuses kohtul alus kahtlemiseks puudub. Vastavalt TsMS §-le 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ka sellest sättest tulenev hageja nõue kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kalev Kuningas Kohtunik