2-05-21265/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-05-21265 (endine number 2/276-26462/05) Tsiviilasi IE`i hagi TT (T) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende hageja IE (isikukood xxx, elukoht xx) esindajad hageja esindaja advokaat K Suvalova kostja TT (isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON
2. Jätta IE`i hagi TT (T) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks läbi vaatamata.
3. Välja mõista riigituludesse. IE’ilt eksperditasu Eksperditasu tuleb 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni IE’il tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber mõlemal
4. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud IE esitas 30.11.2005.a kohtule hagi TT (T) vastu, milles palus tuvastada, et A E põlvneb TTst ning mõista TT välja elatise 2196,04 krooni kuus A E`i ülalpidamiseks. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on esitanud hagi tagasivõtmise avalduse. Ühtlasi palus hageja võimaluse korral jätta menetluskulud riigi kanda, kuna tal on raske majanduslik seisund. Maakohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja on võtnud hagi tagasi eelmenetluses. Seega ei ole kostja nõusolek vajalik. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Sega tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Hageja on palunud võimaluse korral jätta menetluskulud riigi kanda. Kohus leiab, et ekspertiisikulude riigi kanda jätmine ei ole võimalik. Hageja ei taotlenud ekspertiisikulude tasumiseks menetlusabi. Pärast ekspertiisi tegemist ei ole hagejale võimalik menetlusabi anda, kuna TsMS § 181 lg 1 p 2 kohaselt antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Hageja on võtnud aga pärast ekspertiisitulemuste selgumist hagi tagasi, mistõttu ei ole TsMS § 181 lg 1 p 2 nõue täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Ekspertiisi tegemise eest on Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo esitanud arve summas 3600 krooni. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 54 lg 1 sätestas, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Käesolevas asjas taotles hageja ekspertiisi määramist. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 54 lg 4 kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega tuleb hagejalt välja mõista eksperditasu 3600 krooni riigituludesse. Kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Indrek Soots kohtunik 2