ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 30.mai 2008.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-229 Haldusasi J.B kaebus Narva Linnavolikogule kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 26.mai 2008.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja J.B esindajad Tatjana Babkina ja Aleksandr Gamazin, vastustaja Narva Linnavolikogu esindaja Julia Tuštšenko, RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 3-08-229 J.B esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus teha Narva Linnavolikogule kohustav ettekirjutus võõrandada talle tema poolt üürilepingu alusel kasutatav munitsipaalkorter (asukohaga xx) otsustuskorras sama hinnaga, millega võõrandati korter 20.10.2006 munitsipaalkorteri üürnikule V.B-le ja 30.10.2006 munitsipaalkorteri üürnikule I.K-le. Kaebusest nähtuvalt esitas J.B 15.11.2005 Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile avalduse, milles teatas, et ta soovib osaleda tema poolt üürilepingu alusel kasutatava munitsipaaleluruumi avalikul enampakkumisel. Kuni 20.10.2006 kehtinud Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr.61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ lisa 1 p 2.1 kohaselt üürilepingu alusel kasutatava munitsipaaleluruumi ja avalikul enampakkumisel võõrandatava eluruumi alghind määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr.198 „Eluruumide erastamise korraldamine“ kehtestatud korras ning selle alusel vastu võetud Narva linna eluruumide erastamist käsitlevate Narva linna õigusaktide alusel ja saadud alghind korrutatakse koefitsendiga
- 20.10.2006 kehtestas Narva Linnavolikogu eluruumide müügihinna koefitsendiks
- Narva Linnavolikogu 26.01.2007 otsusega nr.63 “Munitsipaaleluruumi Pähklimäe tn.9-43 Narvas otsustuskorras võõrandamine“ otsustati võõrandada J.B-le Narva linnale kuuluv korteriomand asukohaga xx hinnaga 139 500.00 krooni. Seega otsustati võõrandada J.B-le eluruum tema poolt esitatud avalduses märgitud hinnaga. Kaebusest nähtuvalt pöördus J.B 28.09.2007 ja 10.12.2007 Narva Linnavolikogu poole palvega tagada talle Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 12 tulenev õigus, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Nimetatud kirjades palus kaebaja panna linnavolikogu istungi päevakorda küsimus tema poolt kasutatava munitsipaalkorteri võõrandamiseks hinnaga 900.00 krooni m2, kohaldades hinnakoefitsenti
- 04.01.2008 vastas Narva Linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin kaebaja esindajale kirjaga nr.2-20/10 (vastus saadud 07.01.2008), et eluruumide võõrandamine Narva linnas toimub Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr.61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“ sätestatud tingimustel. Nimetatud määrust muudeti Narva Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr.34/63 ja 20.10.2006 määrusega nr.
- Käesoleva aja seisuga kehtiva korra p 112 kohaselt on eluruumide otsustuskorras võõrandamise korraldajaks Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet, kes korraldab otsustuskorras võõrandamist ja lahendab kõik eluruumi müügilepingu sõlmimisega seotud probleemid. Seega vastavalt korrale peab asjakohase volikogu otsuse eelnõu Narva linna omandis oleva eluruumi võõrandamiseks esitama volikogule Narva Linnavalitsus. Kirjas toonitatakse, et Narva linna omandis olevate eluruumide võõrandamine toimub kooskõlas volikogu poolt kehtestud korraga. Eeltoodust järeldas kaebaja, et linnavolikogu keeldus kõnealloleva probleemi linnavolikogu istungi päevakorda võtmisest ning ühtlasi keeldus ta ka tema enda poolt rikutud PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhimõtte jaluleseadmisest. Kaebaja viitab asjaolule, et kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-ga 64 haldusorgan võib tema poolt vastu võetud haldusakti tühistada ning tulenevalt HMS § 3 lg-st 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 3 p-st 2 ja pst 3 on haldusorgan kohustatud taastama tema poolt rikutud põhiõigused ja vabadused. Kaebaja leiab, et tal on õigus omandada munitsipaalkorter hinnaga, mis kehtis tema poolt sellekohase avalduse esitamise aja seisuga, s.o 15.11.2005 (kaebuses ekslikult 31.01.2005). Narva Linnavalitsus ei ole avaldust peaaegu aasta jooksul läbi vaadanud ega Narva Linnavolikogule antud küsimuse lahendamiseks projekti esitanud. Puuduste kõrvaldamise korras teatas kaebaja, et ta ei vaidlusta Narva Linnavalitsuse tegevusetust. Kaebaja täpsustas oma esialgset nõuet ja palus teha Narva Linnavolikogule kohustav ettekirjutus vaadata läbi linnavolikogu istungil kaebaja poolt üürilepingu alusel kasutatava munitsipaalkorteri võõrandamine talle otsustuskorras samadel tingimustel, millega võõrandati munitsipaalkorterid V.B-le, G.P-le, I.K-le ja J.J-le. Samade tingimuste all peab kaebaja silmas 2
(8)3-08-229 korteri võõrandamist hinnaga 900.00 krooni m2, kohaldades hinnakoefitsenti 3. Kohtuistungil märkis kaebaja esindaja Aleksandr Gamazin, et Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet ei viinud läbi tema poolt kuulutatud enampakkumisi ja 20.10.2006 võttis Narva Linnavolikogu vastu Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, mille alusel eluruumi ruutmeetri hind kallines viiekordselt. Kaebaja esindaja leiab, et linnavolikogu rikkus J.B suhtes PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna võõrandas neljale Narva linna elanikule eluruumi enne 20.10.2006 kehtinud hinnaga. Ühtlasi rikkus vastustaja ka KOKS § 3 p-i 2, mis näeb ette igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja linnas. Narva Linnavolikogu 04.01.2008 keeldumine korteri võõrandamisest kaebaja poolt nõutud tingimustel ei ole õiguslikult põhjendatud. Kaebaja ei ole nõus linnavolikogu esimehe seisukohaga, mille kohaselt ei ole linn kohustatud võõrandama munitsipaaleluruumi kaebajale. Kaebaja leiab, et kuna on olemas linnavolikogu poolt kinnitatud kord, siis on ka kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et talle müüakse tema kasutuses olev munitsipaalkorter. PS-st tulenevalt saab igaühe subjektiivseid õigusi piirata ainult kooskõlas seadusega. Kuna kõik on riigivõimu ja seaduse ees võrdsed, siis tuleb ka J.B küsimus vaadata läbi Narva Linnavolikogu istungil ja kohaldada eluruumi võõrandamise otsuse vastuvõtmisel sama eluruumi võõrandamise hinda, mida kohaldati V.B, I.K, J.J ja G.P suhtes. Kaebaja palub halduskohut tunnistada PS § 15 teise lausega vastuolus olevaks Narva Linnavolikogu esimehe 04.01.2008 kirjas nr.2-20/10 märgitud keeldumine võõrandada J.B-le eluruum sama hinnaga, millega võõrandati eluruumid V.B-le, I.K-le, J.J-le ja G.P-le. Kaebaja esitas kohtuistungil taotluse kohtukulude 4 180.00 (neli tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni väljamõistmiseks vastustajalt. Vastustaja Narva Linnavolikogu ei pea J.B kaebust põhjendatuks. Oma seisukohta põhjendab vastustaja alljärgnevaga: kaebaja kasutas alates 03.12.2003 üürilepingu alusel Narva linna omandis olevat eluruumi, mis asub xx. 15.11.2005 esitas kaebaja Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile avalduse, milles teatas, et ta soovib osaleda tema poolt üürilepingu alusel kasutatava eluruumi avalikul enampakkumisel. 06.12.2005 kirjas selgitas Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet kaebajale, et kooskõlas Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr.61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ §-ga 49 otsuse eluruumide võõrandamise kohta suulisel enampakkumisel võtab vastu Narva Linnavalitsus ja et võõrandamise otsuse vastuvõtmisest teavitatakse kaebuse esitajat kirjalikult. 09.11.2006 esitas kaebaja esindaja Tatjana Babkina, kes on kaebaja ema, Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile avalduse, milles teatas, et ta soovib omandada üürilepingu alusel kasutatavat eluruumi xx avalduse esitamise ajal kehtinud hinnaga, s.o 139 500.00 krooni. Narva Linnavolikogu 26.01.2007 otsusega nr.63 võõrandati kaebuse esitajale vastavalt tema poolt esitatud 09.11.2006 taotlusele otsustuskorras korteriomand aadressil xx, hinnaga 139 500.00 krooni. Kuni käesoleva aja seisuga ei ole kaebaja eelnimetatud Narva Linnavolikogu otsuse alusel korteri ostu-müügilepingut sõlminud. Vastutaja märgib, et vastavalt Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr.61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ p-le 16 moodustab linnavalitsus eluruume puudutavate küsimuste arutamiseks ja ettepanekute ettevalmistamiseks elamukomisjoni, mille töövormiks on istung. Elamukomisjoni ülesandeks on Narva Linnavalitsusele ja Narva Linnavolikogule ettepanekute tegemine asustamata ja vabanenud munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide kasutamise, eluruumide võõrandamise ning asustamata ja vabanenud eluruumide sotsiaaleluruumideks tunnistamise kohta. Kooskõlas Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr.61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ lisa 1 p-ga 2.1 määratakse munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel kasutatava ning avalikul enampakkumisel võõrandatava eluruumi alghind Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr.198 3
(8)3-08-229 “Eluruumide erastamise korraldamine“ kehtestatud korras ning selle alusel Narva linna poolt vastu võetud asjaomaste õigusaktide alusel ning saadud alghind korrutatakse koefitsendiga
- 15.06.2004 vastu võetud eluruumide erastamise seaduse (edaspidi EES) § 22 lg 12 kohaselt käesoleva seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud eluruumid ei ole alates 2004 aasta 01.augustist erastamise objektiks. Nimetatud eluruumidele ei kohaldata käesolevast seadusest tulenevaid erisusi ning neid võivad riigivara valitsejad võõrandada riigivara võõrandamist sätestavas korras ja kohalikud omavalitsused volikogu poolt kehtestatud korras. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja poolt kasutatav eluruum xx alates 1.08.2004 erastamise objektiks ning see eluruum on Narva linna vara, mida võib Narva linn omanikuna käsutada. Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr.61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ p-i 62.1 kohaselt võõrandatakse avalikul enampakkumisel üürilepingu alusel kasutatavad munitsipaaleluruumid, mis käesoleva korra kohaselt kuuluvad võõrandamisele ja p 62.2 kohaselt võõrandatakse asustamata eluruumid, mis samuti käesoleva korra kohaselt kuuluvad võõrandamisele. Sama korra p 59 kohaselt on eluruumide võõrandamiseks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet, kes korraldab avalikku enampakkumist, kinnitab ja tühistab enampakkumise tulemused, lahendab kõik enampakkumise korraldamise ja läbiviimise käigus tekkinud küsimused, v.a need, mille lahendamine kuulub enampakkumise komisjoni pädevusse. Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr.61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ punkti 61 kohaselt kehtestab enampakkumise korraldaja kooskõlastatult Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoniga avalikul enampakkumisel müüdavate eluruumide järjekorra ja tähtajad. Sama korra p-i 61 ja Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 24.11.2005 otsuse alusel anti välja Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti käskkiri nr.71 „Avalikul enampakkumisel müüdavate eluruumide järjekorra ja tähtaja kehtestamine“. Nimetatuga kehtestati eluruumide võõrandamise avaliku enampakkumise tähtajaks 2005 aasta detsember ning järgmise eluruumide avaliku enampakkumise tähtajaks 2006 aasta mai. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti 24.04.2006 käskkirjaga nr.21 muudeti 30.11.2005 käskkirja nr.71 p-i 2 ja kehtestati eluruumide avalikul enampakkumisel võõrandamise järgmiseks tähtajaks juuni 2006 ning 19.06.2006 käskkirjaga nr.29 kehtestati eluruumide avalikul enampakkumisel võõrandamise tähtajaks oktoober
- Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määrusega nr.45 kehtestati „Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määruse nr.61/47 „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“ muutmine“. Vastavalt eelnimetatud korra lisa 1 ple 3.1 (alates 20.10.2006 kehtinud redaktsioonis) määratakse otsustuskorras võõrandatava üürilepingu alusel kasutatava eluruumi, mis oli vastavalt EES-ele erastamise objektiks, müügihind Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määruse nr.198 „Eluruumide erastamise korraldamine“ alusel ja Narva Linnavolikogu 09.03.1994 määruse nr.6/9 „Narva linna eluruumide erastamise kohta“ alusel ning saadud hind korrutatakse koefitsendiga
- Kaebaja nõuab esitatud kaebuses Narva Linnavolikogule ettekirjutuse tegemist tema poolt alates 03.12.2003 üürilepingu alusel kasutatava eluruumi võõrandamiseks enne 20.10.2006 kehtinud hinnaga, s.o 900.00 krooni m
- Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda üürilepingu alusel kasutatava eluruumi võõrandamist talle ning samuti ei tulene Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korrast ega muudest seadustest, et Narva linn on kohustatud võõrandama kaebajale tema poolt üürilepingu alusel kasutatavat munitsipaaleluruumi. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud, sest kohalikul omavalitsusel on õigus oma vara käsutada. Vastutaja peab vajalikuks märkida, et esitades 09.11.2006 Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile avalduse Pähklimäe tn.9-43 asuva eluruumi omandamiseks avalduse esitamise ajal kehtinud hinnaga, ei pidanud kaebuse esitaja oma subjektiivseid õigusi 4
(8)3-08-229 sellega rikutuks. Vara võõrandamine ebamõistlikult madala hinnaga võib minna vastuollu avalike huvidega. Ühtlasi leiab vastustaja, et kaebajal ei saanud olla põhjendatud ootust, et tema poolt üürilepingu alusel kasutatav eluruum müüakse talle sellekohase taotluse esitamise ajal (15.11.2005) kehtinud hinnaga. Kaebuses esitatud väited, mille kohaselt Narva Linnavolikogu ja Narva Linnavalitsus on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, võimaldades kaebuses nimetatud isikutel omandada eluruume enne 20.10.2006 kehtinud hinnaga, ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisel. Asjaolu, et õiguskantsler tuvastas vastustaja poolt isikute võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumise, ei saa tekitada kaebajal õiguspärast ootust, et sama rikkumist korratakse ka tema puhul. Mis puudutab nõuet müüa munitsipaalkortereid sama madala hinnaga, kui need müüdi V.B-le, I.K-le, G.P-le ja J.J-le, siis haldusorgani ebaõige halduspraktika ei saa tekitada õiguspärast ootust sellise praktika jätkumiseks. Vastustaja palub välja mõista kaebajalt kohtukulud 2 000.00 (kaks tuhat) krooni. KOHTU PÕHJENDUSED J.B palub teha Narva Linnavolikogule ettekirjutus, millega kohustada vastustajat läbi vaatama linnavolikogu istungil tema poolt üürilepingu alusel kasutatava munitsipaalkorteri võõrandamine otsustuskorras ja võõrandama talle eluruum samadel tingimustel, millega võõrandati munitsipaalkorterid V.B-le, G.P-le, I.K-le ja J.J-le. Samade tingimuste all peab kaebaja silmas korteri võõrandamist kuni 20.10.2006 kehtinud Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr.61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ lisa 1 p-is 2.1 sätestatut, mille kohaselt munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel kasutatava ning avalikul enampakkumisel võõrandatava eluruumi alghind määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr.198 „Eluruumide erastamise korraldamine“ kehtestatud korras ning selle alusel vastu võetud Narva linna eluruumide erastamist käsitlevate Narva linna õigusaktide alusel ja saadud alghind korrutatakse koefitsendiga
- J.B kasutab tema ja sihtasutuse Narva Linnaelamu vahel 03.12.2003 sõlmitud tähtajalise eluruumi üürilepingu nr.xx alusel eluruumi asukohaga xx. Üürileping kehtis kuni 31.10.2006 (t.lk.37). Avaldust nimetatud eluruumi ostueesõigusega erastamiseks kaebaja ei ole Narva Linnavalitsusele esitanud. 15.11.2005 teavitas J.B Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametit oma soovist omandada eluruum xx avaliku enampakkumise teel (t.lk.39). Haldusasja materjalidest nähtub, et Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti 30.11.2005 käskkirja nr.71 „Avalikul enampakkumisel müüdavate eluruumide järjekorra ja tähtaja kehtestamine“ p-ga 1 otsustati korraldada detsembris 2005 avalik enampakkumine eluruumide võõrandamiseks vastavalt Narva Linnavalitsuse 30.11.2005 korraldustele nr.1250 ja nr.
- Sama käskkirja p-ga 2 kehtestati järgmiseks eluruumide avalikul enampakkumisel võõrandamise tähtajaks mai
- Nimetatud käskkirja muudeti Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti 24.04.2006 käskkirjaga nr.21 „30.11.2005 käskkirja nr.71 muutmine“, mille p-ga 1 muudeti Narva Linnavalitsuse 30.11.2005 käskkirja nr.71 ja sõnastati see järgmiselt “kehtestada eluruumide avalikul enampakkumisel võõrandamise järgmiseks tähtajaks juuni 2006.a“. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti 19.06.2006 käskkirjaga nr.29 kehtestati eluruumide avalikul enampakkumisel võõrandamise järgmiseks tähtajaks oktoober 2006 (t.lk.44-46). Alates 20.10.2006 munitsipaaleluruumide avalikku enampakkumist enam ei korraldatud ning munitsipaaleluruumide võõrandamine toimub kooskõlas Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määrusega nr.45 “Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määruse nr.61/47 „Narva linna omandis olevate eluruumide, valdamise kasutamise ja käsutamise kord“ muutmine“ lisa 1 p-ga 3.1, mille kohaselt otsustuskorras võõrandatava üürilepingu alusel 5
(8)3-08-229 kasutatava eluruumi, mis oli vastavalt eluruumide erastamise seadusele erastamise objektiks, müügihind määratakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr.198 „Eluruumide erastamise korraldamine“ ning Narva Linnavolikogu 09.03.1994 määrusega nr.6/9 „Narva linna eluruumide erastamise kohta“ ning saadud müügihind korrutatakse koefitsendiga
- Kaebuses viitab J.B asjaolule, et Narva Linnavalitsus ei ole tema avaldust munitsipaaleluruumi võõrandamise kohta avalikul enampakkumisel aasta jooksul läbi vaadanud ega Narva Linnavolikogule vastavat projekti esitanud. 10.12.2007 pöördus J.B koos teiste avaldajatega Narva Linnavolikogu poole ja teatas, et vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole pandud linnavolikogu istungile küsimust tema kasutuses oleva munitsipaalkorteri võõrandamiseks hinnaga 900.00 krooni m2, kohaldades hinnakoefitsenti
- Narva Linnavolikogu vastas sellele kirjale 04.01.2008 kirjaga nr.2-20/10, mille kaebaja sai kätte 07.01.
- Kaebuse esitas ta 05.02.2008 ja seega on kohustamiskaebus esitatud tähtaegselt. Puuduste kõrvaldamise korras palus kohus teatada, kas kaebusega vaidlustatakse ka Narva Linnavalitsuse tegevusetust eluruumide avaliku enampakkumise läbiviimise korraldamisel, millele kaebaja vastas 27.02.2008, et ta ei vaidlusta Narva Linnavalitsuse tegevusetust ning taotleb Narva Linnavolikogule ettekirjutuse tegemist, millega kohustada linnavolikogu läbi vaatama istungil kaebaja poolt üürilepingu alusel kasutatava munitsipaalkorteri võõrandamine otsustuskorras ja võõrandama talle eluruum samadel tingimustel, millega võõrandati munitsipaalkorterid V.B-le, G.P-le, I.K-le ja J.J-le (t.lk.21). Eeltoodust tulenevalt ei anna kohus hinnangut Narva Linnavalitsuse tegevusele (tegevusetusele) kaebaja 15.11.2005 avalduse menetlemisel. Kaebuse lisana esitatud Narva Linnavolikogu 20.10.2006 otsusest nr.172 „Munitsipaaleluruumi Rakvere 34-22 Narvas otsustuskorras võõrandamine“ nähtub, et V.B-le võõrandati eluruum hinnaga 900.00 krooni m2, kohaldades hinnakoefitsenti
- Otsusest nähtuvalt teeb V.B Narva Linnavolikogu kantseleis eesti-vene- ja vene-eestikeelseid tõlkeid ning arvestades linna elanikkonna rahvusliku koosseisu eripära, on see töö äärmiselt vajalik. Ülalnimetatud hinnaga võõrandati eluruum ka I.K-le Narva Linnavolikogu 30.11.2006 otsuse nr.213 alusel heade sportlike tulemuste eest. Sama hinnaga võõrandati munitsipaalkorterid G.P-le Narva Linnavolikogu 14.12.2006 otsuse nr.252 alusel ja J.J-le Narva Linnavolikogu 14.12.2006 otsuse nr.253 alusel. Seega võõrandati eelnimetatud isikutele munitsipaaleluruumid viiekordselt madalama hinnaga kui seda nägi ette Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määruse nr.45 lisa 1 p 3.
- Kohustamiskaebuse esitamisel tugineb kaebaja esindaja õiguskantsleri poolt 29.08.2007 Narva Linnavolikogu esimehele adresseeritud kirjale nr.7-5/070340/00705874 „Seisukoht võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta“, milles õiguskantsler leidis, et „olles analüüsinud minu poole pöördunud Narva linna elanike avaldusi ebavõrdse kohtlemise kohta munitsipaalkorterite võõrandamise hinna määramisel võrreldes V.B ja I.K-iga, võttes arvesse Narva Linnavolikogu ja Linnavalitsuse selgitusi, leian, et Narva Linnavolikogu ja Linnavalitsus on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, võimaldades V.B-ile ja I.K-le omandada munitsipaalkorter märkimisväärselt madalama hinnaga kui avaldajatele“ (t.lk.5). Munitsipaalvara puhul on tegemist kohalikule omavalitsusele kuuluva varaga, millele laieneb PS §-st 32 tulenev omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus. Kooskõlas PS §ga 154 kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr.61/47 „Narva linna omandis olevate eluruumide, valdamise kasutamise ja käsutamise kord“ kehtestati Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord, mida muudeti Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määrusega nr.45 „Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määruse nr.61/47 „Narva linna omandis olevate eluruumide, valdamise kasutamise ja käsutamise kord“ muutmine“. Seega puudub kaebajal õigus nõuda üürilepingu alusel kasutatava munitsipaaleluruumi võõrandamist tingimustel, millised ei tulene Narva Linnavolikogu poolt kehtestatud õigusaktidest. Kaebaja palub tunnistada Narva 6
(8)3-08-229 Linnavolikogu esimehe Mihhail Stalnuhhin`i 04.01.2008 kirjas nr.2-20/10 toodud keeldumine (võõrandada kaebajale munitsipaalkorter sama hinnaga, millega võõrandati korterid V.B-le, G.P-le, J.J-le ja I.K-le) PS § 15 teise lausega vastuolus olevaks. PS § 15 teine lause sätestab, et igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mistahes asjasse puutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu PS-e vastaseks tunnistamist. Kõneallolevas kirjas selgitab Narva Linnavolikogu esimees J.B esindajale eluruumide võõrandamise korda Narva linnas ning viitab Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr.61/47 kehtestatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale“ ja selle muutmiseks vastu võetud Narva Linnavolikogu 06.10.2005 määrusele nr.34/63 ning Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määrusele nr.
- Samas kirjas linnavolikogu esimees toonitab, et Narva linna omandis olevate eluruumide võõrandamine toimub volikogu poolt kehtestatud korra kohaselt. Seega 04.01.2008 kiri nr.2-20/10 ei sisalda linnavolikogu esimehe keeldumist kaebajale eluruumi võõrandamiseks, vaid see kiri kujutab endast selgitust selle kohta, milliste Narva linna õigusaktide alusel toimub eluruumide võõrandamine Narva linnas ning kes korraldab otsustuskorras eluruumide võõrandamist. Järelikult ei saa kõneallolev keeldumine olla ka vastuolus PS § 15 teise lausega. Kaebaja viitab PS §-le 13, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Samuti viitab kaebaja PS §-le 14, mille kohaselt õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Kohus leiab, et Narva Linnavolikogu esimehe 04.01.2008 kirjas nr.220/10 toodu ei saa kirja sisust tulenevalt olla vastuolus PS §-dega 13 ja 14, sest selles selgitatakse ainult, milliste linna õigusaktide alusel toimub linna omandis olevate eluruumide käsutamine. Mis puutub kaebaja nõudesse võõrandada talle munitsipaalkorter sama hinnaga, millega müüdi korterid eelnimetatud neljale Narva linna elanikule, siis tuleb asuda seisukohale, et haldusorgani ebaõige halduspraktika ei saa tekitada kaebajal õiguspärast ootust sellise praktika jätkamiseks. Võrdse kohtlemise all peetakse eelkõige silmas kehtiva seaduse võrdset kohaldamist kõigi isikute suhtes, kellele see seadus laieneb. Nagu juba eelpool märgitud, toimub Narva linnas linnale kuuluvate eluruumide võõrandamine Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määrusega nr.45 “Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määruse nr.61/47 „Narva linna omandis olevate eluruumide, valdamise kasutamise ja käsutamise kord“ muutmine“ alusel ning seega on kaebajal õigus nõuda, et munitsipaalkorteri võõrandamisel talle lähtutakse eelnimetatud Narva Linnavolikogu määrusest, mitte aga sellele määrusele mittetuginevast halduspraktikast. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole rikutud, mistõttu kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kaebuse esitaja esitas taotluse menetluskulude 4 180.00 (neli tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni väljamõistmiseks vastustajalt. Kuna kohus kaebust ei rahulda, siis jäävad kohtukulud kaebaja enda kanda. Vastavalt Veerenni Õigusbüroo TÜ 19.04.2008 arvele nr.15 tasus vastustaja õigusbüroole kaebusele vastuse koostamise eest haldusasjas nr.3-08-229 2 000.00 (kaks tuhat) krooni. Riigikohtu otsuses nr.3-3-1-19-01 on asutud seisukohale, et isikult avaliku võimu kasuks väljamõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus (nt protsessiosalise õiguse kuritarvitamine) ja muud asjaolud tingisid õigusabi tellimise advokaadilt. Üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakti peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta vastustaja poolt kantud kohtukulud tema enda kanda. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le
- Mare Krull 7
(8)3-08-229 Kohtunik Kohtuotsus jõustus 21.11.2008 Tartu Ringkonnakohtu 13.10.2008 kohtuotsuse nr. 3-08229 alusel, millega otsustati:
- jätta Tartu Halduskohtu 30.05.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata
- apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 8
(8)