Hageja on saanud kostjalt lastele elatist, kuid sedagi võlgnevustega. Hageja eluasemekulud on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (pangakonto väljavõte). Ainuüksi söögile kulub kolmele lapsele rohkem kui kostja elatist annab. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi tellitud ning Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel 2002-2003 kohta koostatud “Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodikale” moodustavad linnas elava kuni 18-aastase lapse igakuised ülalpidamiskulud üle 3000 krooni kuus. Peale 2003.aastat on laste ülalpidamiskulud veelgi suurenenud.
lg 4 kohaselt ei või olla ühele lapsele makstav elatusraha väiksem kui ½ miinimumpalgast. Seega, riik on leidnud, et selline summa on kuus vajalik lapse ülalpidamiseks miinimumsummana. Hageja leiab, et kostjal
lg 5 ja 6 märgitud asjaolud, mis annaksid võimaluse elatusraha väljamõistmiseks alla sätestatud miinimummäära, puuduvad. Hagi esitamisel taotleb hageja kostjalt
Hagi tõendamiseks on hageja lisanud Viru Maakohtu kohtumääruse 15.12.2008, samuti oma pangakonto väljavõtte, palgatõendi Tapa Mill OÜ-st, üürileandja S S `i kinnituse hageja poolt üüritava korteri eest makstavast üürist summast 1000 krooni kuus. Kostja oma kirjalikus vastuses 08.05.2008 hagi ei tunnista (lk 19). Kostja väitel puuduvad tal võimalused nõutud summas elatusraha maksmiseks, kuna kostja peab maksma perele ostetud elumaja eest pangalaenu. Maja asub xxxx tänaval ning kostja elab seal ka sees. Maja on müügis, kuid seni on vaja tasuda laenu tagasimakseid summas 5000 krooni kuus. Vastuväidete tõendamiseks lisas kostja oma pangakonto väljavõtte, samuti tõendi viimase kuue kuu töötasu kohta AS-ist Eesti Raudtee ning hageja ja kostja tuludekulude võrdluse. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud, kuna lastele elatusraha maksmise kohustus tuleb täita enne teisi varalisi kohustusi (lk 28). Hagejal oma väljaminekute tõenda- 2 miseks ostutšekke esitada ei ole ja ta ei pea nende esitamist ka vajalikuks, kuna nõutav elatis ei ületa
21.08.2008 teeb kostja kirjalikult ettepaneku suurendada lapse kohta makstavat elatist 100 krooni lapse kohta kuus (lk 49-51). Kostja kinnitab jätkuvalt, et xxxx asuv elamu oli ostetud pere jaoks ning hageja oli laenu suurusest teadlik. Kostja on laenu ka kindlustanud ning kindlustuspoliis nr 9235302 tõendab, et kostja on pereliikmena märkinud ka A V `u. Kinnistu hinda on alandatud: 2007.aastal algas müük 990 000 kroonilt, hetkel on maja müügis 750 000 krooniga. Kinnistu müügihinda ei ole võimalik enam alandada, kuna siis jääks võetud laenukohustus katmata. Kostja ei ole seni nõudnud hagejaga võrdset vastutust laenukohustuse täitmisel. Konto väljavõttega 01.02.2008 – 12.08.2008, samuti palgatõendiga tõendab kostja, et igakuuliselt arvatakse tema palgast maha lastele makstav elatis ning palk ei ole suurenenud. Kostja ei välista, et laenu mittetagastamisel esitab kohtutäitur nõude ja sel juhul ei suuda kostja lastele elatist maksta. Kostja ei kasuta xxxx elamut elamiseks, ei ole seda ka välja rentinud ega koormanud muul viisil, mis takistaks antud kinnistu müüki. 16.09.2008 esitas kostja kirjalikult oma täiendavad seisukohad (lk 83-85). Kostja teeb ettepaneku elatusraha suurendamiseks 1000 krooni võrra kolmele lapsele kokku, kinnitades, et peale xxxx asuva kinnistu müüki on ta nõus elatusraha veelgi suurendama. Vastavalt AS Hansapank tõendile on majale võetud laenu jääk veel 766 346.63 krooni, s.o. isegi suurem kui maja hind müügikuulutuses (750 000 krooni). Kostja selgitab ka, et kuigi tema pangakontolt nähtuvad arvele tehtavad sularahasissemaksed 9000-9500 krooni kuus, on need vajalikud teatud tähtpäeval AS Hansapanga krediitkaardi kasutamise lepingu täitmiseks ja sularahalimiidi (10 000 krooni) kasutamise tagamiseks. Asja kohtulik arutelu: 23.09.2008 kohtuistungil jääb hageja elatusraha suurendamise taotluse juurde, vähendades hagiavalduses esitatud elatisenõuet lapse kohta 1800 kroonini kuus. Hageja leiab, et maja oleks võinud kostja müüa kohe peale poolte kooselu lõppemist (2006 sügisel), samuti ei ole maja müümise viibimine mõjuvaks põhjuseks elatise mittesuurendamisel. Hageja ei saa kätte mitte 3000 krooni, nagu kokkuleppes on ette nähtud, vaid kättesaadavaks elatusraha suuruseks on 2370 krooni kuus. Hageja leiab, et maja võõrandamisega ei saa elatusraha suurendamist siduda, kuna ei ole teada, millal ja mis hinna eest kostja selle tegelikult müüb, lapsed vajavad aga ülalpidamist iga päev. Kostja jääb varem esitatud ulatuses elatusraha maksmise ettepaneku juurde (kokku kolmele lapsele 4000 krooni kuus). Igakuuliselt makstavaks elatiseks summas 1800 krooni lapsele kuus - tal käesoleval ajal võimalus puudub; maja laenu tasub ta igakuuliselt 5500 krooni kuus, mistõttu tema enda tarbeks jääb kuus peale laste elatusraha ja laenumakse mahaarvamist vaid 2000 krooni. III Kohtu otsustuse põhjendused: Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi kohtus hageja poolt vähendatud elatisenõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alates hagi esitamisest 18.04.2008. Perekonnaseaduse (
) § 60 lõike 1 tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatis lapsele mõistetakse välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest vastavalt
lõikes 2 sätestatule Vastavalt Viru Maakohtu määrusele 15.12.2006 on kinnitatud poolte kompromissleping, mille kohaselt kostja on kohustatud maksma kolme lapse ülalpidamiseks kokku igakuiselt elatusraha hageja kasuks summas 3000 krooni kuus, Hageja pangakonto 3 väljavõttest nähtub, et tegelikult on hageja arvele AS-i Eesti Raudtee poolt üle kantud elatisena 2370 krooni kuus. On ilmne, et kompromissi kinnitamise ajaga võrreldes on laste ülalpidamiskulud suurenenud.
lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja nõue ei ületa
lg 4 sätestatud elatusraha miinimummäära, mistõttu kohus leiab, et laste põhjendatud vajadused antud juhul kohtus eraldi tõendamist ei vaja. Kostja ei ole ka lastele tehtavate kulutuste suurust kohtus vaidlustanud. Kostja vastuväited hagile on seotud tema poolt võetud laenukohustuse täitmisega.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samuti võib kohus
lg 5 tulenevalt vähendada elatist alla sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et kostjal laenukohustuse olemasolu ei saa kohus tunnistada
Kostja esitatud laenulepingust nr 06-130726-EL (lk 54-59) nähtub, et laenusaajaks ja kohustatud isikuks on üksnes kostja T T , laen on võetud xxxx asuva elamu ostmiseks ja renoveerimiseks ning kostja kinnitusel on tema ka ostetud kinnistu ainuomanikuks. Pooled vara soetamisel abielus ei olnud, mistõttu ei ole tegemist ka poolte ühisvaraga. Kuna lepingust ei nähtu hagejal seoses võetud laenuga mingite varaliste kohustuste olemasolu, siis kostja vastavad väited pere heaks kantavatest varalistest kohustustest ei ole põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et laste ülalpidamiskulude katmiseks ettenähtud vajalik summa on sätestatud
Laste ülalpidamiskulude katteks vajalike summade väljamõistmise edasilükkamine elamu võimaliku müümisega tulevikus ei ole millegagi põhjendatud. Täitemenetluse seadustiku § 132 tulenevalt toimub laste ülalpidamiseks makstava elatusraha sissenõudmine kohustatud isiku sissetulekust eelisjärjekorras. AS Eesti Raudtee väljastatud palgatõendist (veebruarist 2008 kuni juuli 2008) ja kostjaga sõlmitud töölepingu lisast nr 2, 02.05.2007, nähtub, et kostja põhipalk on 11 235 krooni kuus (lk 69,70). Väljateenitud palk oli kostjal veebruaris 2008 - 12 970 krooni, märtsis – 15 886.40 krooni, aprillis – 12 745 krooni. Keskmine kuupalk oli vastavalt palgatõendile 15 203 krooni (sellest küll juulis 2008 koos puhkusetasuga .25 146.40 krooni). Eeltoodust tulenevalt, isegi juhul, kui juulikuud 2008 arvesse ei võtaks, on kostjal väljateenitud töötasu keskmiselt 13 214 krooni kuus. Hageja nõutud suuruses laste elatusraha summas 5400 krooni mahaarvamisel jääb kostja brutopalgast järele 7814 krooni, millest kuulub mahaarvamisele tulumaks vastavalt tulumaksuseaduses sätestatud korrale. Hageja väljateenitud töötasu suuruseks on vastavalt Tapa Mill OÜ-st esitatud palgatõendile olnud 2008.aastal 6 964.30 krooni kuni 7 500 krooni kuus (lk 11). Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejale on makstud peretoetusi summaks 1500 krooni kuus (lk 7-10), kättesaadavaks töötasuks oli tal jaanuaris 2008 - 6047 krooni, veebruaris 2008 – 5831.30 krooni ja märtsis 2008 – 6243 krooni. Pooled elavad eraldi ning asjaolu, et lapsed elavad koos hagejaga ja on ka hageja ülalpidamisel, ei ole kostja vaidlustanud. Hageja esitatud tõendite alusel on ilmne, et hageja sissetulekud on kostja omadest väiksemad ning
lg 3 ja 4 tulenevalt on laste vajaduste suurenemisega varem kokkulepitud elatusraha suurendamine ka põhjnedatud. Tulevikus poolte varandusliku seisundi muutumisel ja laste ülalpidamiseks kokkulepete mittesaavutamisel on uutel asjaoludel võimalik elatusraha suuruse muutmiseks vajadusel uuesti kohtusse pöörduda
MS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna hageja ülalpidamisasjas oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis hagi rahuldamisel, kuulub riigilõiv väljamõistmisele kostjalt. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Elatusraha suurendamise nõudes on maksete kogusummaks summa, mille võrra varasemaid makseid suurendatakse. Seega, suurendades elatusraha 800 krooni võrra lapse kohta kuus, suureneb 9 kuu eest makstav elatusraha summa vastavalt ((3 x 800) x 9) = 21 600 krooni. Riigilõivuseaduses sätestatu alusel tuleb nimetatud summalt tasuda riigilõivu täismääras 1500 krooni. TsMS § 632 lg 1 tulenevalt võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ I.Külavee I.Golubev Kohtuotsus jõustus 14. märtsil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kohtuotsusega kusjuures ringkonnakohus otsustas: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Viru Maakohtu 6. oktoobri 2008 otsus osas, millega mõisteti välja T T riigilõiv summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 6. oktoobri 2008 otsus muutmata. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud T T kanda. Nooremreferent I.Golubev 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.