Obsah (6)

§ 138§ 144§ 22§ 174§ 177§ 178

2-06-9923 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Liivi Suursoo Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-9923 Tsiviilasi, avaldaja nõue A S a

§ 138lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud ning vastavalt

§ 144

punktile 1 kohtuvälisteks kuludeks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulusid saab rahaliselt kindlaks määrata kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 03.07.2007 avalduses palub hageja kindlaks teha, et hüvitamisele kuulub hageja poolt kantud esindajatasu summas 11 800 krooni ning riigilõiv summas 80 krooni. Jõustunud Harju Maakohtu otsuse resolutsiooniga on jäetud kostja kanda kohtukulud, so riigilõiv

§ 138lg 1 järgi.

Kohtuotsuses ei ole esitatud menetluskulude jaotust kohtuväliste kulude osas. Kostja esindaja on seisukohal, et kohtuväliste kulude osas summas 11 800 krooni ei kuulu hageja taotlus rahuldamisele.

§ 22

¹ lg 1 ja § 174 lg 8 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi. Kohtunikuabi seisukoht

§ 138

lõige 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

punkt 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuvälised kulud.

§ 174

lõige 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 10.05.2007 kohtumäärusega on kostja kanda jäetud kohtukulud. Hageja esindaja poolt taotletud õigusabikulu (summas 11 800 krooni) ei ole kohtukulu, vaid kohtuväline kulu. Eeltoodut arvestades kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele kohtukulu (riigilõiv) summas 80 krooni. Kohtunikuabi nõustub hageja esindaja seisukohaga, et väljamõistetud kohtukulu tuleb jätta E S (pankrotis) kanda.

§ 177

lõige 1 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, 2 2-06-9923 et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2009 oli 2,50%. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2008, Intressimäära avaldamise teated).

§ 178

lõige 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lõige 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Liivi Suursoo kohtunikuabi 3