← Eesti

2-07-3557/13

Obsah (4)§ 1§ 28§ 49§ 26

2-07-3551 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult 18.novembril 2008 Võru kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-3551 Hagi

§ 1

kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.

§ 28

lg 2 kohaselt tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Kostja ei vaidlusta, et OÜ Margus Toom oli kasiino ruumides piljardisaal. Kohus nõustub hageja K. H. vande all antud seletusega (I kd, tl 177), et ilma töötajateta ei oleks olnud võimalik piljardisaalil eksisteerida. Hagejatel olid sõlmitud kirjalikud töölepingud Play-In Casino Group AS, kuid need töölepingud ja nende lisadeks olevad ametijuhendid ei sisaldanud kohustust teenindada piljardisaali. Piljardisaali teenindamiseks andis hagejatele tööülesanded kostja seaduslik esindaja Margus Toom, kes samal ajal oli kasiino manager (juht). Piljardisaali teenindamiseks antud tööülesannete täitmine ei toimunud hagejate ja PlayIn Casino Group AS vahel sõlmitud kirjalike töölepingute alusel. Seega toimus piljardisaali teenindamisega seotud ülesannete andmine, tehtud töö vastuvõtmine ja kontrollimine kostja seadusliku esindaja Margus Toome poolt, kellele hagejad allusid ja kellele nad andsid üle ka piljardisaali kassasse laekunud raha. Kohus ei nõustu kostjaga, et kõik hagejate poolt täidetud tööülesanded olid seotud klientide teenindamisega kasiinos ja baaris ning töö eristamine piljardisaalis muust tööst on kunstlik. Piljardilauad asusid eraldi ruumis; piljardisaaliga seotud tööülesanded olid spetsiifilised (eelmise päeva piljardisaali päevaaruande (ka näitude) kontroll, uue päevaaruande alustamine, piljardisaalis laudade puhastamine, ventilatsiooni ja valgustuse kontroll, piljardikuulide laenutamine, rahadega arveldamine, mänguaegade jälgimine, vajadusel klientide teavitamine aja lõppemisest, intsidentide puhul nende lahendamine, piljardisaali kassaaruande tegemine), millele lisandusid puhastus- ja hooldustööd (kuulide ja kiide puhastamine, poleerimine, kiide remont, piljardisaali akende, uste, laudade, toolide pesemine ja puhastamine, vaibapesu jne), piljardivõistluste korraldamisega seotud ülesanded (piljardisaali stendi info täiendamine; mängijate teavitamine võistlustest, mängijate registreerimine ja neilt osalustasu korjamine, peale turniiri auhinnarahade väljamaksmine, mängijatele sünnipäevaõnnitluste edastamine arvuti teel, vabariiklikel turniiridel võileibade tegemine ja nende ning jookide pakkumine osalejatele jne). Kohus nõustub hagejatega, et piljardisaal suurendas oluliselt ka töökoormust baaris: teenindama pidi ka piljardisaali kliente, keda kasiinos mahtus mängima vähem kui piljardisaalis (kasiinos oli 8 mänguautomaati ja 1 kohvilaud, piljardisaalis võis korraga mängida 16 inimest ja oli kolm kohvilauda). Asjaolu, et piljardi päevaaruanded peeti eraldi kasiinost ja laekunud raha anti üle kostja seaduslikule esindajale, tõendab, et piljard oli OÜ Margus Toom äritegevus, millest sissetulek laekus OÜ Margus Toom. Seega olid hagejad kostja seadusliku esindaja Margus Toome poolt piljardisaalis tööle lubatud, kõik piljardisaali toimimiseks vajalikud ülesanded andis hagejatele ja nende täitmist kontrollis kostja seaduslik esindaja.

§ 28lg 2 kohaselt on tööle lubamine võrdsustatud töölepingu sõlmimisega. Seega oli poolte vahel töölepinguline suhe. 8

(11)

§ 49p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Pal

S § 10 lg 1 järgi määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel ja palgatingimused on

§ 26lg 1 p 6 kohaselt üheks töölepingu kohustuslikuks tingimuseks.

Kohus tuvastas käesolevas asjas, et piljardisaalis tehtud töö eest hagejad tasu ei saanud, sest kohus luges paljasõnaliseks kostja tõendamata väite, et hagejatele maksis töö eest piljardisaalis palka Play-In Casino Group AS. Kostja oli hagejate tööandjana

§ 49

p 2 kohaselt kohustatud neile tasu maksma, kuid palgamäära, mida piljardisaalis töötamise eest makstakse, kostja hagejatega kokku ei leppinud. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt maksis Play-In Casino Group AS hagejatele baaris tehtud töö eest tasu 1329 krooni kuus. Hagejad leiavad, et kuna baari ja piljardisaali töömaht oli enam-vähem võrdne, võib palka 1329 krooni kuus pidada töö eest piljardisaalis mõistlikuks töötasuks. Hagejad leiavad, et nende poolt nõutud 1329 kooni kuus on kindlasti mõistlik määr, olles madalam 2003., 2004., 2005. ja 2006.a. palga minimaalmäärast (vastavalt 2160, 2480, 2690, 3000 krooni).

§ 28

lg 3 kohaselt kannab tööandja töölepingu vormistamata jätmise eest haldusvastutust. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05 asunud seisukohale, et suulise töölepingu puhul puuduvad töötajal reeglina kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seaduse nõude järgimata jätmise tõttu ja seetõttu peab ka kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja; kui poolte kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad. Kohus nõustub hagejatega nõutava palgamäära suuruse suhtes. PalS § 2 lg 2 kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaksmääratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Play-In Casino Group AS käskkirja ja kirjadega, tunnistaja K. N. ütlustega on tõendatud, et hagejatele maksti töötamise eest baaris lisatasu 1329 krooni kuus. Hagejate võimalused tõendada nende poolt piljardisaalis tehtud tööde mahtu kirjalike tõenditega on osutunud piiratuks vastavate dokumentaalsete tõendite mittesäilimise tõttu. Kohtule esitatud tõendite alusel on töö baaris ja piljardilaudade teenindamisel oma mahult võrreldavad. Kostja ei ole tõendanud ka teistsugust hagejate poolt piljardisaalis tehtud tegeliku töö mahtu ja tööajaarvestust. Kuna kostja ei olnud tööandjana hagejatega sõlminud kirjalikku töölepingut ja poolte kokkulepet palgatingimuste osas ei ole kirjalike tõenditega tõendatud, siis leiab kohus, et mõistlikuks tasuks tuleb lugeda hagejate töötamise eest piljardisaalis 1329 krooni kuus. Hageja L. T. palub kostjalt välja mõista 8 kuu ja 14 päeva töötamise eest (perioodil 12.12.2005- 31.08.2006) piljardisaalis saamatajäänud palga kokku 11 532 krooni ja viivise 2006.a. juuni- ja juulikuu palga maksmisega viivitamise eest ajavahemikul 1.juunist31.augustini 2006.a. 464 krooni, V. S. 14 kuu töötamise eest (perioodil 01.07.200531.08.2006) piljardisaalis saamatajäänud palga 18 606 krooni ja viivise 2006.a. juuni- ja juulikuu palga maksmisega viivitamise eest ajavahemikul 1.juunist-31.augustini 2006.a. 464 krooni, H. M. 13 kuu töötamise eest (perioodil 01.08.2005-31.08.2006) piljardisaalis saamatajäänud palga 17 277 krooni ja viivise 2006.a. juuni- ja juulikuu palga maksmisega viivitamise eest ajavahemikul 1.juunist-31.augustini 2006.a. 464 krooni, K. H. 34 kuu töötamise eest (perioodil 01.10.2003-31.08.2006) piljardisaalis saamatajäänud palga kokku 45 186 krooni. 9

(11)PalS § 35 kohaselt maksab tööandja palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitatud aja eest töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejate saamatajäänud palga ja viiviste arvestusele (I kd, tl 73-74). TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega on kostja hagejate poolt esitatud palga ja viiviste arvestuse TsMS § 231 lg 4 mõttes õigeks võtnud. Neil asjaoludel tuleb L. T. , V. S. , H. M. ja K. H. hagid rahuldada ning välja mõista kostjalt saamatajäänud töötasu 11532 krooni ja viivis palga maksmisega viivitamise eest 464 krooni L. T. kasuks, saamatajäänud töötasu 18 606 krooni ja viivis palga maksmisega viivitamise eest 464 krooni V. S. kasuks, saamatajäänud töötasu 17 277 krooni ja viivis palga maksmisega viivitamise eest 464 krooni H. M. kasuks ning saamatajäänud palk 45 186 krooni K. H. kasuks. ITVS § 27 lg 1 p 1 kohaselt kuulub otsus palga väljamõistmise osas viivitamatult täitmisele kahe kuu eest. Kostja on esitanud kohtule täitemenetluse lõpetamise otsused (I kd, tl 182185), millest nähtuvalt on kostja tasunud töövaidluskomisjoni otsuse alusel kohtutäituri arve vahendusel kõigile hagejatele töötasu 2658 krooni. Eeltoodust nähtuvalt ei ole põhjendatud kohtul teistkordselt otsust kahe kuu töötasu väljamõistmises hagejatele viivitamatult täitmisele kuuluvaks lugeda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2009 kohtumääruse alusel: 1. Kinnitada L. T. , V. S. , H. M. , K. H. ning OÜ Margus Toom vahel 16. märtsil 2009 järgmistel tingimustel sõlmitud kompromiss: 1) Lõpetada menetlus L. T. , V. S. , H. M. ja K. H. hagis OÜ Margus Toom vastu tsiviilasjas nr 2-07-3551 kompromissiga käesolevas kompromissilepingus kokkulepitud tingimustel. 2) OÜ Margus Toom kohustub hüvitama L. T. , V. S. , H. M. ja K. H. menetluskulud järgmiselt: 2.1) OÜ Margus Toom tasub L. T. menetluskulude katteks 8000 (kaheksa tuhat) krooni; 2.2) OÜ Margus Toom tasub V. S. le menetluskulude katteks 10 000 (kümme tuhat) krooni; 2.3) OÜ Margus Toom tasub H. M. le menetluskulude katteks 10 000 (kümme tuhat) krooni; 2.4) OÜ Margus Toom tasub K. H. menetluskulude katteks 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. 3) Käesoleva kompromissilepingu p 2 nimetatud summad on käesoleva kompromissilepingu sõlmimise ajaks kantud arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxx 10
(11)Rahandusministeeriumi Tartu Ringkonnakohtu tagatiste kontole nr 221013921094 selgitusega „Kompromisside täitmiseks tsiviilasjades nr 2-07-3551 ja nr 2-07-3549“. 4) Pooled paluvad kohtul pärast kohtumääruse, millega kohus kinnitab käesoleva kompromissi, jõustumist kanda käesoleva kompromissilepingu p 3 nimetatud, kohtu deposiitarvele kantud summad Hagejate arveldusarvetele järgmiselt: 4.1) 8000 krooni L. T. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx; 4.2) 10 000 krooni V. S. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx; 4.3) 10 000 krooni H. M. arveldusarvele nr xxxxxxxxxx; 4.4) 20 000 krooni K. H. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx. 5) Hagejad ja kostjad kinnitavad, et pärast käesolevas kompromissilepingus sätestatud kohustuste täitmist puuduvad neil üksteise suhtes igasugused nõudmised. 6) OÜ Margus Toom menetluskulud jäävad OÜ Margus Toom enda kanda. 7) Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 8) Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest. 2. Tühistada Tartu Maakohtu 18. novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 2-07-3551 ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-07-3551 menetlus. 3. Tagastada OÜ-le Margus Toom riigilõiv 2500 (kaks tuhat viissada) krooni arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Swedpangas, selgitusega: „tsiviilasi nr 2-07-3551, riigilõivu tagastamine”. 4. Määruse peale ei saa tulenevalt TsMS §-dest 668 lg 2 ja 695 esitada määruskaebust Riigikohtule. VÄLJAVÕTE ÕIGE: Inkeri Treial Kantselei juhataja 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.